KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2017, Valga Kriminaalasja number 1-17-3278 (kohtueelse menetluse nr 17282000024) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Kriminaalasi V. H. süüdistus KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Kaitsja Vandeadvokaat Roman Levin Süüdistatav V. H. . Isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kohtulikult karistatud: viimati
- aprillil 2016 Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 120, allutati KarS § 87 lg 1 p 2 alusel käitumiskontrollile 1 aastaks. Süüdistatava seaduslik esindaja L. H. § 121 lg 2 p 3 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
- Tunnistada V. H. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.
- Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui V. H. ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. V. H. peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
- aprillist
- Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
- Jätta asitõend CD-plaat toimiku materjalide juurde.
- Arvata menetluskulude hulka sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 305 (kolmsada viis) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti, kokku 1010,76 eurot. 70% menetluskuludest, s.o 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti sundrahast ning 214 (kakssada neliteist) eurot ja kolm (kolm) senti kaitsjatasust, kokku 707 (seitsesada seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti, jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud , s.o 211 (kakssada üksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti sundrahast ning 91 (üheksakümmend üks) eurot ja 73 (seitsekümmend kolm) senti kaitsjatasust, kokku 303 (kolmsada kolm) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti, mõista välja V. H. , temal piisavate vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni tema seaduslikult esindajalt L. H. . Need menetluskulud (303,23 eurot) tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
- aprillist
- Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
- peatüki
- jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse V. H. selles, et tema, olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, ründas
- jaanuaril 2017 kella 11:55 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxxxxxx koridoris garderoobide juures talle vastukõndivat kaasõpilast xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Nimelt tõukas süüdistatav kannatanut kätega rinnust ning surus niimoodi viimase aknalaua juurde, kus haaras käega xxxxxxxxxx peast ning lõi viimast peaga mitmel korral vastu kivist aknapõske. Selle teoga tekitas süüdistatav xxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse (muhk peas). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani V. H. toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava V. H. , tema seadusliku esindaja L. H. ja kaitsja Roman Levini ning prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V. H. mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo (korduv kehaline väärkohtlemine) toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult 2
(3)täitmisele pööramata, kui V. H. ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. V. H. peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõend CD-plaat jäetakse toimiku materjalide juurde. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Sama kinnitas ka süüdistatava seaduslik esindaja. Ka prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav ja tema esindaja väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb V. H. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus 305,76 eurot (kokku 1010,76 eurot). Kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 1 ning § 188 alusel jätab kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse sissetulekut mitte omava süüdistatava seadusliku esindaja L. H. kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskuludest 70%, s.o kokku 707,53 eurot, riigi kanda: seda seetõttu, et L. H. teenib alla 500 euro kuus, ent peab pidama üleval kolme last. Niisiis peab L. H. tasuma 303,23 eurot. Tuginedes kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 3 kohustab kohus L. H. tasuma need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 3
(3)