KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 34 lg 3 kohaselt õigus kaitsja abile. Kolleegiumi hinnangul väärib see väide tähelepanu.

1. Maakohtu istungi protokoll kinnitab määruskaebuses märgitut, et T.O kohtuistungil kaitsjat (KoTo, tl 102). polnud
2. Käesoleval juhul arutas maakohus KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist ehk

§ 427

lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust.

§ 432

lg 3 esimese lause järgi peab täitmiskohtunik sellise küsimuse lahendama süüdimõistetu osavõtul, kusjuures sama lõike teise lause kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel täitmiskohtuniku juurde ka kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt

§ 432

lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt

§ 427

lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik.

§ 432

lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi

§ 45

lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13) 9. Samas järeldub eelmises punktis märgitust, et süüdistataval on

§ 432

lg 3 teise lause kohaselt õigus taotleda kaitsja osavõttu

§ 427

lg-s 2 nimetatud küsimuse arutamisest ja süüdistatava sellesisulise taotluse esitamise korral on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik. 10. Menetlejal, sh kohtul on

§ 8

p-de 1, 2 ja 3 kohaselt kohustus selgitada menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi, tagada süüdistatavale reaalne võimalus end kaitsta, samuti kaitsja abi

§ 45lg-s 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb.

T.O on

§ 35

lg 3 kohaselt süüdistatav, kellele laienevad kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses (

§ 427

) selle menetluse erisusi arvestades ka

§ 35

lg-s 2 nimetatud õigused, sh õigus kaitsja abile (

§ 34lg 1 p 3).

Õigus kaitsja abile hõlmab mh õigust valida endale lepinguline kaitsja (

§ 42

lg 1 p 1) või taotleda endale kaitsja määramist riigi õigusabi korras (

§ 42lg 1 p 2).

11. Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt

§ 8

p-dest 1–3 ja § 35 lg-st 2 koostoimes § 34 lg 1 p-ga 3 peab kohus kaitseõiguse tagamiseks kindlustama süüdimõistetule tõhusa võimaluse taotleda

§ 432lg 3 kohaselt kaitsja osavõttu kohtuistungist.

Selleks peab kohus mh teavitama süüdimõistetut sellest, et viimasel on õigus taotleda kaitsja osavõttu kohtuistungist. Ühtlasi peab kõnealuse teavitamiskohustuse täitmine olema kriminaalasja materjalide pinnalt kontrollitav, s.t kohus peab selle jälgitavalt fikseerima. Lisaks tuleb silmas pidada, et õiguste selgitamine ei saa üldjuhul piirduda menetleja (sh kohtu) poolt pelgalt õiguste loetelu sisaldavate paragrahvide nimetamise ega nende sisu kiire ettelugemisega. Selgitamine tähendab, et õigused tuleb isikule selgeks teha. (Vt Pikamäe/Kergandberg (koost). Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn 2012, lk 66.) Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas

§ 8

lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste 3

§ 35järgi. Süüdimõistetule on õigused arusaadavad.“ (Ko

To, tl 102) Kohtute infosüsteemi andmetel kõnealust kohtuistungit ei helisalvestatud. Seepärast ei saa ringkonnakohus ka helisalvestiselt maakohtu istungil toimunut kontrollida. Osundatud lausetest kohtuistungi protokollis ei ole võimalik järeldada, kas kohtunik selgitas süüdimõistetule tema õigusi – sh õigust taotleda kaitsja osavõttu kohtuistungist – sisuliselt või piirdus üksnes üldise märkusega, et süüdimõistetul on

§-st 35 tulenevad õigused. Olukorras, kus kohtu selgitamiskohustuse täitmine on jälgitavalt fikseerimata, tuleb määruskaebuses tõstatatud kahtlused selgitamiskohustuse võimaliku rikkumise kohta tõlgendada süüdimõistetu kasuks. 13. Maakohtu eelnevalt kirjeldatud eeldatav rikkumine, mis seisnes T.O-le tema õiguste nõuetekohaselt tutvustamata jätmises, võis põhjustada selle, et T.O karistuse täitmisele pööramist arutati kaitsja osavõtuta. Ühtlasi ei saa välistada, et T.O kaitsja puudumine kohtuistungilt mõjutas esimese astme kohtu menetluse lõpptulemust. Seetõttu käsitab ringkonnakohus maakohtu kõnealust rikkumist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

See tingib

§ 390lg 1 ja § 338 p 3 kohaselt maakohtu määruse tühistamise.

Maakohtu vea iseloom eeldab esimese astme kohtu menetluse kordamist täies mahus ja ringkonnakohus ise ei saa kohtu rikkumist määruskaebemenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.O vangistuse täitmisele pööramiseks saata

§ 390

lg 1 ja § 341 lg 3 alusel uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Sel põhjusel ei käsitle kolleegium praegu ka määruskaebuse ülejäänud väiteid. 14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 2 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 2.

oktoobri

1. a määruse ja saadab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku
2. septembri
3. a erakorralise ettekande uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
4. Käesoleva määruse vaidlustamise korral tuleb silmas pidada mh järgmist. KarS § 74 lg 4 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise taotluse esitab

§ 427

lg 3 kohaselt maakohtule kriminaalhooldusametnik.

§ 432

lg 3 teise lause järgi prokuratuuri selle küsimuse lahendamise menetlusse ei kaasata. Seetõttu – ja arvestades asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu

1. veebruari
2. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdimõistetu advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond, mitte aga prokuratuur. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 4