Obsah (6)

§ 199§ 121§ 64§ 65§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-1883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1883 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 199

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, ja

§ 121

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti E.R-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati E.R-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.09.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65lg 2, § 64 lg 2 alusel jäeti Harju Maakohtu 11.06.2014.

a otsusega ja Harju Maakohtu 30.07.

1. a otsusega E.R-ile mõistetud rahalised karistused iseseisvale täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.04.
2. a ja lõppeb 07.04.
3. a. Vangla toetab E.R-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakond kuulub kinnipeetava emale. Käesolevalt elavad eramus kinnipeetava vanemad ja vanaema. Eramu üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava vanemad ja vanaema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha E.R-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta E.R-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu E.R selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära E.R-i ja tema kaitsja, leiab, et E.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. E.R kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. 2

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on E.R temale mõistetud karistusajast (2 aastat 11 kuud 25 päeva) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on E.R andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud E.R-i vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub E.R-i emale. Käesolevalt elavad talus E.R-i vanemad ja vanema, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused E.R-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 E.R on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab E.R teist korda. Käesoleval ajal kannab E.R karistust varguse ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kusjuures kuriteod, mille eest E.R käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal. Harju Maakohtu 09.09.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5105 mõisteti E.R süüdi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, grupiviisilise röövimise ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest. E.R-ile mõisteti karistuseks vangistus pikkusega 3 aastat, millest kuulus kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 5aastase katseajaga. Uued kuriteod (mille eest E.R vangistust kannab) pani ta toime pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist katseajal (vabanes juunis
2. a, uus kuritegu juulis
3. a). Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on E.R jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja seda ka katseajal. See näitab ilmselgelt, et varasem karistus (mida E.R oli osaliselt võimalik kanda ka vabaduses) ei ole mõjutanud E.R õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole täitnud eesmärki. 3.2 E.R on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi läbiviija hinnangul E.R teadvustab riskiolukordi ja vabanemisel ootavaid raskusi. Kinnipeetav oli huvitatud sotsiaalprogrammi läbimisest. E.R on osalenud vangla tööhõives. Kuna E.R on kuriteod toime pannud narkosõltuvusest tingituna, peab 3 kohus oluliseks, et E.R läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Sotsiaalprogrammi läbimine on vajalik, et E.R õpiks rakendama erinevaid probleemilahendamise oskusi. Seeläbi on võimalik maandada E.R-ist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Vaatamata eeltoodule ei saa E.R-i käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on E.R 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamisekorra rikkumise eest. 3.3 Vabanemise korral on E.R kindel elukoht oma vanemate juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (vanemad, vend, vanaema) olemasolu. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks E.R tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna E.R on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on E.R tasumata nõudeid 12 291 euro ulatuses. E.R puudub vabanemise korral kindel töökoht. Kohus peab positiivseks, et E.R on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Sõltuvus narkootilistest ainetest on E.R-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et E.R on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alates
4. a on tarvitanud regulaarselt), kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine E.R-ilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei ole veendunud, et E.R oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata lähedaste toetusele ning vanglas läbitud sotsiaalprogrammile.
5. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et E.R-i puhul esineb positiivseid asjaolusid (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, E.R-i isik). Kohus peab positiivseks, et E.R on avaldanud soovi ja tahet oma senist eluviisi muuta ning on selleks ette võtnud ka konkreetseid samme. Sellele vaatamata ei pea kohus nimetatud asjaolu käesoleval ajal piisavaks, et E.R tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Arvestades, et E.R on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajalisteks, et nende püsivuses olla veendunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.R tuleb jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud E.R-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Aare Kaldma Advokaadibüroost Valge & Uiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 105,72 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,72 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 105,72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.R-ilt. Raina Pärn 4 Kohtunik 5