1-16-7052/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2018, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7052 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 13.12.2017 ja 2.01.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.N isikukood XXX, viibib xxx Lepinguline kaitsja Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada T.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.07.2019, millest esimeseks 7-(seitsmeks)-kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada T.N järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada T.N suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhelda narkootikume tarvitavate või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 1 6) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 7) alluma elektroonilisele valvele 7 (seitsme) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. T.N vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.N tunnistati süüdi Harju Maakohtu 30.09.2016 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1, § 424 ja § 4231 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistati 2 aasta 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel karistus suurendati Harju Maakohtu 27.03.2017 otsusega Kars § 121 lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti kandmisele kuuluvaks 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.04.2016 ja lõpp 18.07.
2. Kinnipidamisasutuses T.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxxKinnipeetaval on xxx. Omab xxx eriala. 18.08.2017 omandas vanglas A2 taseme (03.05.2017 - 18.08.2017). Vangistuse on ajavahemikul 27.02.2017 - 26.05.2017 töötanud xxx, töötab ka alates 27.05.
3. On varasemalt töötanud xxx-s. Pikim töökogemus olnud xxx ehitusel. Valdavalt lahkunud töölt omal soovil otsides paremat pakkumist. Õpitud erialal töötanud ei ole. Kriminaalhoolduse ajal enne vangistust oli tegevuseta, kuna xx tööle ei lastud ja Eestis ei leidnud meelepärast tööd. Enda sõnul käis isal pxxx firmas abiks. Peale vabanemist garanteeritud töö samas firmas automehhaaniku töökohale. Ema maksis eluasemekulud ja tõi süüa, naine sai lapsetoetusi ja vanemahüvitist. Enda sõnul on tarvitanud pühade ajal vahuveini, kuid igapäevaselt ei joo. Väärteo korras karistatud AS § 71 järgi 2008.a. Sõltuvusdiagnoosi pole. Vanglas diagnoositud kanepi ja amfetamiini sõltuvus. NPALS §15'1 alusel karistatud kahel korral
4. a ja 2016.a. Käesolev karistus on mõistetud auto narkojoobes juhtimise ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Nii viimase kui ka eelmise kuriteo ajal oli narkojoobes. 22.05.2017, 29.05.2017, 13.07.2017 toimusid vestlused narkootikumide tarbimisharjumuse analüüsimiseks ja probleemi mõistmiseks. Tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises. Saab aru, et käitus valesti. Tunnistab, et kuriteo toimepanemist soodustas ka narkootikumide tarvitamine. Vangistuse läbis programmi xxx juhtimise 19.09.2016 - 19.10.
5. 22.05.2017, 29.05.2017, 13.07.2017 vestlused narkootikumide tarbimisharjumuse analüüsimiseks ja probleemi mõistmiseks. Tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises. Saab aru, et käitus valesti. Tunnistab, et kuriteo toimepanemist soodustas ka narkootikumide tarvitamine. 08.09.2017 - 18.10.2017 läbis programmi xxx Isik on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Esimesel korral vägivallakuriteo, mis seisnes elukaaslase löömises ja ähvardamises. Teisel korral karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ja auto joobes ning lubadeta juhtimise eest. Oma 10.11.2017 iseloomustuses toob vangla välja, et isik on ohtlik avalikkusele, konkreetsele täiskasvanule, ohustatud on elukaaslane, rahvatervis ja avalikkus. Oht seisneb enesekehtestamises vägivallaga teadvalt endast nõrgema ja abituma isiku suhtes. Uute kuritegude risk on 27%, 2 vägivallakuritegude puhul 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (keskmine risk) toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaja vabastamist elektroonilise järelevalve alla (tl 7). 28.12.2017 Viru Vangla IV üksuse inspektor-kontaktisik on esitanud õiendi, mille kohaselt kinnipeetavale on koostatud uus riskihindamine, mille tulemusena kinnipeetava ohutase on tõstetud kõrgohtlikuks konkreetsele täiskasvanule. Samuti muudetud on kinnipeetava eluaseme alla käivat infot. Peale vabanemist asub kinnipeetav kannatanuga (kelle vastu pani toime eelmise karistuse) ja ühise lapsega koos elama. Sellest tulenevalt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust muutub vangla seisukoht ning vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla (tl 33-34). Kriminaalhooldusametniku andmetel T.N-i vabanemisjärgseks elukohaks oleks elukoht aadressil xxx. Korteri omanik on kinnipeetava ema G. G.. Korteris xxxelavad T.N-i elukaaslane M. D. ja nende ühine laps, alaealine M.G.. Vanemad G. ja A. G. elavad teises elukohas. Korteris on sobiv koht elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Ema G. G. ja elukaaslane M. D. andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Kõik tingimused elektroonilise järelevalve läbiviimiseks täidetud. Töökoha võimalus oleks osaühingus xxx. Firma tegeleb puurkaevude tegemisega ja töö on seega liikuv ühelt objektilt teisele üle Eesti. Seega arvestades töö liikuvust ei oleks selline töö sobiv elektroonilise valve all olevale isikule (puudub elektroonilise järelevalve graafiku koostamise sisuline võimalus). Kuid järgmisel päeval (17.10.2017) saadeti xxx nimel avaldus, milles garanteeritakse T.N´ile töökoht xxx. Ametnik vestles veelkord telefoni teel J. G.v´ iga (onu) firmast xxx. Ilmnes, et T.N ´ile luuakse xxx töökoht, mis on paikne, asukohaga xxx, kindla tööajaga ja seega sobiv elektroonilise järelevalve teostamiseks. Ametnik sai aru, et kõik pereliikmed töötavad (vanemad, elukaaslane) ja vajadusel saaksid T.N ´ i elementaartasandil majanduslikult toetada. T.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelnevalt on T.N karistatud isikuvastase kuriteo eest, oma elukaaslase M. D. kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Lisaks sooritas T.N talle määratud käitumiskontrolli ajal uue kuriteo ja karistati Harju Maakohtu 30.09.2016 otsusega vangistusega. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana avaldas, et prokuratuur toetab T.N-i ennetähtaegset vabastamist. T.N taotleb ennetähtaegset vabastamist. Vastates kaitsja küsimustele on selgitanud, et tal on head suhted abikaasaga – armastavad üksteist, on ühine laps, neli aastat on koos elanud. Laps on 3-aastane. Iga päev helistab naisele, iga kuu käib kokkusaamistel. Praegu vanglas ei tööta. Oli järjekorras, aga nüüd öeldi, et kuni keelt ära ei õpi, siis tööd ei anta. On nõus töötada xxx, aga vangla ei pikenda praegu lepingut, st see ei sõltu tema tahtest. Vanglas peetud aeg võimaldas määratleda eluprioriteedid, el. valve vabastamise korral on võimalus parandada oma käitumist. Ei hakka enam kunagi niimoodi käituma. Kaitsja leidis, et karistuse eesmärgid on täidetud. Iseloomustavad andmed on positiivsed. Esialgses taotluses vangla toetas isiku vabastamist. Vangla seisukoha muutmine tuli kaitsjale suureks üllatuseks. Seda ei tohiks arvesse võtta. Selles ei viidata menetlusnormidele. Tegemist on kohatu tõendiga. Selles ei tooda välja ühtegi uut asjaolu, mis tingiks riskitegurite ümber hindamist. Juba esialgse taotluse esitamisel oli teada kuhu, mis aadressile peaks süüdimõistetu vabanema. Selles osas ei ole midagi muutunud. Kriminaalhooldaja on käinud kohal, rääkinud süüdimõistetu emaga ja abikaasaga. Õiendist ei nähtu, et oleksid ilmnenud uusi asjaolusid. Samuti enne selle õiendi koostamist süüdimõistetuga läbi ei räägitud. Uus iseloomustus jäi 3 vangla poolt koostamata. VangS § 76 lg 1 on loetletud kõik dok-d ning selles loetelus õiendit ei ole. Vangla ametnik tuleb võtta distsiplinaarvastutusele, kuna õiend ei ole koostatud vastavalt seadusele, on koostatud meelevaldselt. Prokuröri arvamus on teada, ta on vabastamist toetanud. Kõik võimalikud programmid, mis vangla saab isikule pakkuda on T.N-i poolt täidetud. Vangla ei saa talle midagi uut pakkuda. Sellega kõik riskid maandatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et T.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.N-i isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Seega formaalsed eeldused on täidetud. T.N-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud poole vangistusest ja ta on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse, et oma esialgses iseloomustuses toetas vangla isiku vabastamist ja seejärel esitas täiendava mittetoetava arvamuse. Tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et inspektor-kontaktisiku K.Õ. 28.12.2017 õiendis viidatakse samadele asjaoludele, mis oli juba esialgses iseloomustuses esitatud ja teada (et süüdimõistetu soovib asuda vabanemisjärgselt elama naisega koos, kelle suhtes on ta varem toime pannud kuriteo). Arusaamatuks jääb, miks samadele asjaoludele tuginedes jõutakse teistsugustele järeldustele, st tõstetakse isiku ohtlikkuse taset ning muudetakse radikaalset varasemat seisukohta, mitte toetades kinnipeetava vabastamist. Õiendist ei nähtu, et peale iseloomustuse esitamist oleks faktiline olustik kuidagi oluliselt muutunud, nt kinnipeetav on toime pannud uue distsiplinaarrikkumise vms. Kohtu küsimustele vastates kinnitas T.N, et vahepeal ei ole temal rikkumisi olnud ning vangla poolt oma seisukoha muutmine tuli ka temale üllatuseks. Vangla iseloomustab kinnipeetavat üldiselt positiivselt. On olemas üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas rikkumise iseloomust (tubakatoodete hoidmise eest) ja määratud karistusest (5 ööpäeva kartserit tingimisi katseajaga 5 kuud) nähtuvalt tegemist ei olnud raske rikkumisega. Vanglas olles oli isik hõivatud tööga ning õppis keelt. Osales sotsiaalprogrammis. Vabaduses on T.N olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetava abikaasa andis nõusoleku T.N-i elama asumiseks nende ühisesse elukohta aadressil xxx Kohus leiab, et süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu, kriminaalhooldaja järelevalve, elektrooniline valve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida T.N-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja 4 suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kohus leiab, et T.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata T.N-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. T.N-i suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kuueks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdimõistetut saab tingimisi ennetähtaega vabastada, allutades teda käitumiskontrolli nõuetele ja elektroonilisele valvele. Viimane kohtupraktika (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19, 21) näitab, et saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikud asjaolud. Sellest võib pigem järeldada, et hoopis ennetähtaegne vabastamine peab olema reegliks ning vabastamata jätmine on õigustatud siis, kui süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ei olnud korralik ja ei anna selleks alust ning isik ei läbi nö negatiivset testi ehk tal on nt distsiplinaarkaristusi, ta keeldub vanglas töö tegemast, on ebaviisakas vanglaametnikega ei suhtu heaperemehelikult vangla varasse, tal puudub vabaduses elu- või töökoht, ta ei soovi alluda vabaduses käitumiskontrolli nõuetele või ei ole motiveeritud oma senise eluviisi muutmiseks, jääb truu kuritegelikus allilmas omaksvõetud väärtustele ja hoiakutele jne. Antud juhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse T.N-i poolt toimepandud kuriteo iseloomu ja varasemat karistust, kuid arvestades tema motiveeritust seaduskuuleka elu suhtes ning teisi eelpooltoodud positiivseid asjaolusid peab kohus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu T.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5