1-17-8370/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8370 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla esitatud materjalid E.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks E.T, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta E.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega. Karistusaja hulka arvati kinnipidamise aeg 3 päeva. Karistuse kandmise algus 29.07.2017 ja lõpp 27.03.
2. Kinnipidamisasutuses E.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub vabanemisel elukoht. Ta soovib hakata taotlema xxx KOV vahendusel elamispinda. Kinnipeetaval on keskharidus ning tisleri eriala. Väidetavalt läbinud Saksamaal täiendkoolituse. On töötanud xxx tootmine ja varasemalt olnud ka xxx. Täitemenetlusregistri järgi on tasumata rahalisi nõudeid 5300 eurot. Töökoha leidmisel isik on motiveeritud hakata oma rahalisi nõudeid välja maksma. Viimane kuritegu oli varavastane. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isikul puudub lähivõrgustik. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes või alkoholi muretsemiseks. Isik tunnistab alkoholisõltuvust kui probleemi ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Nõus alluma alkoholiravile. Vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Omab xxx, mistõttu oli määratud xxx. Toimepandud kuriteod on seotud sõltuvusprobleemidega. Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud, ametiisikutesse suhtub positiivselt. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas vabaduses alkoholi 1 kuritarvitamist, mille tulemusena pani toime uusi kuritegusid. Isik soovib loobuda kuritegelikust käitumisest, motivatsioon olemas. Kinnipeetav on karistatud 4 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%. Viru Vangla toetab E.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole E.T vabanemisel elukohta. Lähedased isikud puuduvad. Tutvusringkond oli alkoholilembene. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. E.T soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Fjodor Bulõgini arvamuse, leiab, et Fjodor Bulõgini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.T kannab vanglakaristust varguste toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on E.T varasemalt karistatud tingimisi ja reaalse vangistusega mootorsõiduki joobes juhtimise ja varguste tomepanemise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et kuna isik, kes on 4 korda kriminaalkorras karistatud ja samuti määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades E.T kuriteo toimepanemise asjaolusid (süstemaatilised vargused), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole E.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 2 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.03.2018, ärakandmiseks on veel üle 3 kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. E.T oli varem määratud kriminaalhooldusele, mis ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mille tulemusena pani toime uusi kuritegusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.T vabastamata temale Viru Maakohtu 07.09.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 3