4-17-4787/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-17-4787 (2330,17,004613) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Z.S-i süüdistuses KarS § 275 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Z.S-i kaitsja adv Valli Murde Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Menetlusalune isik Z.S Isikukood: XXX Elukoht: XXXX RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Objartel ja Partnerid advokaat Valli Murde poolt menetlusalusele isikule Z.S-ile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot).
6. Jätta nimetatud summa RÕS § 8 p 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
7. veebruaril
8. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
9. veebruarist
10. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
11. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Narva politseijaoskond koostas 19.08.2017 Z.S-ile väärteoasjas nr 2330,17,004613 väärteoprotokolli AB1510622 selle kohta, et Z.S , olles joobeseisundis, viibides Kangelaste 2, Narva kasiino FENIKS lähedal, 18.08.2017 ajavahemikul kella 23.40 kuni 23.59, olles paigutatud politseisõidukisse, solvas patrullpolitseinikku A.B. ja politseikadett R.O. kui avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid seoses nende poolt ametikohustuste täitmisega, kasutades nende suhtes väljendit „mentõ-kozlõ“, mille tõttu politseiametnikud tundsid ennast solvatuna. Seejärel kella 23.59 paiku Z.S , viibides arestimajas Vahtra 3 Narva, sülitas patrullpolitseinik A.B. näkku, millega solvas oma ametikohustusi täitnud politseiametnikku. Sellega Z.S pani toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
12. 13.09.2017 edastas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus Viru Maakohtule väärteotoimiku selleks, et kohaldada Z.S-i suhtes aresti. Maakohtu otsus
13. Viru Maakohtu 05.01.2018 otsusega tunnistati Z.S süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ning karistati 20 päevase arestiga, millest 1 päev loeti kantuks.
14. Maakohtu hinnangul on Z.S-i poolt toime pandud süütegu tõendatud tunnistajate A.B. ja R. O. kohtuistungil antud ütlustega ning toimikus olevate kirjalike tõendite ja videosalvestisega (vt MK otsuse lk 3-5).
15. Maakohus leidis, et kuna Z.S on isik, keda on varem karistatud erinevate süütegude eest (sh ka KarS § 275 lg 1 järgi), kuid kes ei ole eelnevatest karistustest (rahatrahvid ja arestid) järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist, siis on rahatrahvi mõistmine tema suhtes välistatud. Seega tuleb menetlusalust isikut karistada raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, siis peab kohus vajalikuks mõista karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, mõistes karistuseks 20 päeva aresti. Seejuures arvestati, et tema süüaste on keskmisest suurem, sest ta solvas politseinikke mitte ainult sõna, vaid ka teoga (näkku sülitamine). Apellatsioon
16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku Z.S-i kaitsja adv V. Murde, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
17. Kaitsja märgib, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
18. Kaitsja märgib, et Z.S ei vaidlusta seda, et tema ja politseiametnike vahel tekkis 18.08.2017 enne südaööd konflikt, mille käigus ta kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja võib-olla isegi sülitas. Kuid samas Z.S väidab, et ebatsensuursed väljendid ei olnud adresseeritud politseiametnikele, vaid närvilises seisundis olles tal ongi selline kõnepruuk. Närviline oli ta seetõttu, et teda oli väidetavalt alusetult kasiinost välja visatud ning ta läks veel rohkem närvi, kui kohale kutsuti politseinikud.
19. Kaitsja leiab, et politseinikud alusetult tunnevad ennast solvatuna, sest tegelikult Z.S pole neid solvata tahtnud. Solvamist kinnitavad ainult politseinike ütlused, kes mingil põhjusel tundsid, et öeldud sõnad olid nende jaoks solvavad. Kaitsja märgib, et kaasaja ühiskonnal ei ole kombeks ebatsensuursete väljendite kasutamist hukka mõista. Seda kinnitavad massimeedias ja ka ilukirjanduses kasutatavad väljendid. Siit tekib küsimus, et mida üldse saab lugeda ebatsensuurseteks väljenditeks. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht
20. Tutvudes kaitsja apellatsiooniga on kohtuväline menetleja seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus on täies ulatuses põhjendatud. Mingit alust VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamiseks ei ole.
21. Kohtuväline menetleja märgib, et Z.S otsese tahtlusega solvas politseivormis olevaid politseiametnikke, kes olid oma tööülesannete täitmisel. Politseiametnik on riigivõimu ametlik esindaja ja tema solvamine on väljakutse nii politseile kui ka kogu riigile ning tõsine signaal ühiskonnale, kes väga tundlikult reageerib sellistele rikkumistele. Seega Z.S väärib karistusena üksnes aresti. Teda on varasemalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest (sh samalaadse väärteo eest), kuid varasematest karistustest ei ole ta teinud mingeid järeldusi. Tema karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad.
22. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning väärteoasja materjalidega, sh kohtuistungite protokollidega, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.
24. Kuna käesoleval juhul otseselt ei vaidlustata Z.S-i poolt toime pandud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo süüteokoosseisu tõendatust, siis seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka maakohtu otsuses toodud vastavatele asjaoludele midagi lisada ning leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning tuvastanud, et tõendamist on leidnud, et Z.S on toime pannud temale süüks arvatava väärteo, missuguse seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus.
25. Apellatsioonis taotleb kaitsja väärteomenetluse lõpetamist, kuna väidetavalt menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
26. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et see taotlus esitati juba maakohtus, kes jättis selle rahuldamata. Maakohus leidis, et Z.S-i süüaste on isegi keskmisest suurem, kuna ta solvas politseiametnikke nii sõna kui teoga, sülitades politseinikule näkku, tegutsedes seega otsese tahtlusega (vt MK otsuse lk 5).
27. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et Z.S-i süüaste on keskmisest suurem. Seda kinnitavad tunnistaja A.B. ütlused, et lisaks politseinikke solvanud väljendi „mentõ-kozlõ“ eelnevale kasutamisele Z.S arestimajas jätkas politseinike suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamist. Lisaks sellele sülitas ta A.B. verist sülge näkku ja kuna oli kahtlus, et tal on HIV või hepatiit, siis nüüd võib olla politseinik sellega nakatatud. Näkku sülitamist nägi pealt ka tunnistaja R. O ning seda kinnitab videosalvestis. Z.S-i sellist käitumist ei saa kuidagi lugeda nii väikese süüastmega olevaks, et see annaks alust VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamiseks.
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et arvestades Z.S-i poolt toime pandud väärteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust, korduvat väärteokorras karistatust ning asjaolu, et seni mõistetud karistused ei ole tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, tuleb teda karistada arestiga üle sanktsiooni keskmise määra.
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 05.01.2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 3
30. Kaitsja esitas kaitsjatasu nõude 3 tunni ulatuses, mis kulus Z.S-ile maakohtu otsuse sisu selgitamiseks ja apellatsiooni koostamiseks. Maksumus on 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Ringkonnakohus peab nõuet põhjendatuks ja see tuleb rahuldada. Kuna antud asjas Viru Maakohtu 08.12.2017 määrusega anti Z.S-ile riigi õigusabi väärteoasja kohtulikul arutamisel ilma kohustuseta seda hüvitada, siis RÕS § 8 p 1 alusel jääb 180 eurot riigi kanda. Mati Kartau Kohtunik 4