1-13-8065/144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-8065 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 21.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Alexey Barulin, isikukood 35805110369, xxx Kaitsja määratud kaitsja Gromtsev vandeadvokaadi vanemabi Irina RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Alexey Barulin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus ja määrata tema poolt Alexey Barulinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, käibemaks 12 eurot). Välja mõista Alexey Barulinilt kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Alexey Barulinil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Alexey Barulin 1-13-8065 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Alexey Barulin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat 9 kuud 24 päeva. Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega täpsustati, et Alexey Barulini kandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks on 5 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust alates 19.08.
3. Karistuse kandmise algus 19.08.2014 ja lõpp 28.07.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 01.08.
5. Alexey Barulin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 72). Kinnipidamisasutusest koostatud iseloomutuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kannab esimest korda vanglakaristust. Vangistuses on töötanud majandustöödel ja tootmistööl ning käinud psühholoogi vastuvõtul. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Pärast vabanemist soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on heas korras, kahest korterist kokku ehitatud korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema endisele abikaasale. Tütar ja endine abikaasa andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korter on selleks ka sobiv. Isikul on xxx, enda sõnul omandanud xxx, kuid erialast tööd on teinud vähe. Väidetavalt omandanud töö xxx oskused. Lisaks on pikaajalised kogemused kaubaauto autojuhina. Vabanemisel on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx vxx juhina. Kinnipeetava lähedasteks on endine abikaasa (elasid enne vangistust koos), täisealine tütar ja alaealine poeg. Peresuhted enda sõnul korras, kuigi abielu lahutatud. Elukaaslane koos lastega käib regulaarselt pikaajalistel kokkusaamistel. Päritoluperest ainsaks lähedaseks on õde I. V., kellega on väidetavalt väga head suhted. Suhtlusringkonnas on nii kriminaalse taustaga kui seaduskuulekaid tuttavaid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 8%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (oht avalikkusele, risk ühiskonnas) ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isiku lähedaseks endine abikaasa, tütar ja poeg. Abielu on küll lahutatud, kuid omavahelised suhted on head ja toetavad, elavad koos lastega kahest korterist kokku ehitatud ühes korteris. Elukaaslane käib tihti koos lastega kokkusaamistel ja telefoni teel suheldakse igapäevaselt. Päritoluperest ainsaks lähedaseks on õde I. V., kellega on väidetavalt väga head suhted. Endise abikaasa sõnul peamiseks 2 suhtlusringkonnaks on praegu pere, õde ja nimetas ka ühte sõpra. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda pere juurde aadressile xxx. Korteri omanikud on kinnipeetav ja endine abikaasa. Korter on elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik ning vastab kõigile vajalikele tingimustele. Korteris elavate täisealiste isikute, tütre ja endise abikaasa, poolt on antud ka kirjalik nõusolek elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on võimalik peale vanglast vabanemist asuda tööle firmasse xxx. J uhataja sõnul on tegemist transpordifirmaga, mis tegeleb metsaveoga üle Eesti. Arvestades seda, et kinnipeetaval on võimalus vabaneda elektroonilise valvega, ei ole antud töökoht sobilik, sest liikuv töökoht ei ole elektroonilise valve põhimõtetega kooskõlas ning liikuv töökoht ei võimalda kriminaalhooldusametnikul tagada isiku üle järelevalvet. Kinnipeetava lähedased, tütar ja endine abikaasa, on nõus teda majanduslikult toetama. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 47-49) toetab isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et see oleks mõistlik isiku resotsialiseerumiseks. Isik on vangistuses esimest korda. Alexey Barulin selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda enne tähtaega. väljasaatmise kohta on tema poolt vaidlustatud. Otsus tema Kaitsja selgitas, et isikul on olemas elu- ja töökoht, seega on alused ennetähtaegseks vabastamiseks olemas. Isikul ei ole distsiplinaatkakristusi, samuti toetavad tema vabastamist nii vangla kui ka prokuratuur. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Alexey Barulin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Alexey Barulinil on keskeriharidus. Enda sõnul on omandanud elektri montaaži eriala, kuid erialast tööd on teinud vähe. Väidetavalt omandanud töö käigus mööblitisleri oskused. Lisaks on pikaajalised kogemused kaubaauto autojuhina Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt karistati teda kuritegelikku ühendusse kuulumise ja prostitutsioonile kaasaaitamise eest kuritegeliku ühenduse liikmena. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud grupis ja vägivallaga. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu oli alkoholijoobes ja peksis koos sõbraga maas lebavat kannatanud kortermaja ees. 3 Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuses töötanud majandustöödel ja tootmistööl ning käinud psühholoogi vastuvõtul. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, kuid mida kohus ei pea absoluutseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, kuivõrd vabanemisel on isikul võimalik oma isikut tõendada ka vangla poolt väljastatava vabastamisõiendiga. Politsei- ja Piirivalveameti poolt on väljastatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamiseks (kuid sellel aspektil ei hakka kohus pikemalt peatuma). Vabanemise korral soovib Alexey Barulin elama asuda aadressile xxx. Tegemist on heas korras, kahest korterist kokku ehitatud korteriga, mis kuulub kinnipeetavale ja tema endisele abikaasale. Tütar ja endine abikaasa andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korter on selleks ka sobiv. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud ettevõttes xxx veoautojuhi abina. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esiteks märgib kohus, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal ja isikule mõisteti sellest tulenvalt liitkaristus, millega liideti eelmise karistusega ärakandmata osa. See iseloomustab süüdimõistetu väljakujunenud kriminaalset käitumismustrit ja näitab tema kalduvust kuritegelikule teele. Mis veelgi enam – tegemist ei olnud juhusliku käitumisaktiga, vaid pigem tuletatav tema eelmisest karistusest, kuritegelikku ühendusse kuulumisest. St isikul on harjumus kriminaalseks käitumiseks koos teiste isikutega. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tegemist oli vägivallakuriteoga. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.07.2020, s.o pisut vähem kui kolme aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 4 Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – tegu on toime pandud katseajal. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Ei saa jätta tähelepanuta, et kuritegeliku ühendusse kuuluvuse tõttu võivad isikul olla säilitatud sidemed kriminaalmaailmaga, mis loovad täiendavat riski uue kuriteo toimepanemiseks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt ka katseaja tõttu ähvardada pikaajalise vangistuse tõttu, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Alexey Barulini temale Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / 5 Inna Kirsipuu kohtunik 6