← Eesti

4-17-1195/22

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-17-1195

  1. detsember 2017 Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg E.H väärteoasi MKS § 154 lg 1 järgi Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus E.H kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kassatsioon Maksu- ja Tolliamet
  4. november 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsus.
  8. Saata E.H väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  10. Mõista Eesti Vabariigilt E.H kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  12. veebruari
  13. a otsusega karistati E.H maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt jättis E.H B OÜ seadusliku esindajana tähtaegselt esitamata
  14. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid.
  15. E.H esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt oli B OÜ ja menetlusaluse isiku vahel sõlmitud juhatuse liikme leping, mille järgi oli tal vaid õigus kontrollida tema poolt osaühingule antud laenu kasutamise sihtotstarbelisust ja mis keelas tal osaleda osaühingu igapäevases majandustegevuses. Seega ei saa E.H käibedeklaratsioonide esitamata jätmise eest vastutada.
  16. Harju Maakohus tühistas
  17. mai
  18. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse karistuse määramise osas ja tegi uue otsuse, millega karistas E.H MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. 3.
  19. Maakohus tuvastas, et B OÜ jättis
  20. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid tähtajaks esitamata. MKS § 8 lg 1 kohaselt peab juriidilise isiku seaduslik esindaja tagama juriidilise isiku maksukohustuste täitmise, sh deklaratsioonide tähtaegse esitamise. Osaühingul oli sel perioodil kaks juhatuse liiget, üks neist oli E.H. Küsimus, kas menetlusaluse isiku ja B OÜ vahel oli sõlmitud juhatuse liikme leping või mitte, ei ole oluline. Nimelt võib juhatuse liikme lepinguga kokku leppida juriidilise isiku sisemises töökorralduses, kuid see ei mõjuta juhatuse liikme seadusest tulenevate kohustuste kehtivust. Juhatuse liikmena oli E.H kohustus tagada deklaratsioonide tähtaegne esitamine hoolimata väidetavast sisemisest tööjaotusest. Jättes deklaratsioonide tähtaegse esitamise tagamata, pani E.H toime MKS § 154 lg 1 koosseisule vastava teo. 3.
  21. Karistuse mõistmisel märkis kohus, et E.H varasemad karistused puuduvad. Sellest tulenevalt luges kohus põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist rahatrahviga 80 trahviühiku, s.o 320 euro ulatuses. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  22. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassatsioonis esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgnevad. 4.
  23. Asja menetluses ei ole arvestatud osaühingu juhatuse liikmete tööjaotust. E.H ei osalenud osaühingu juhtimises. Juhatuse liikme lepingu kohaselt jälgis ta vaid B OÜ-le antud laenu kasutamise sihtotstarbelisust ning tal ei olnud õigust igapäevaseks majandustegevuseks. Menetlusalune isik sai osaühingu käibedeklaratsioonide esitamata jäämisest teada alles
  24. novembril 2016, mil ta sai osaühingu võimalike võlgnevuste kontrollimise eesmärgil ligipääsu osaühingu e-maksuameti kontole. Isikut ei saa karistada vaid äriühingu juhatusse kuulumise eest. 4.
  25. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule mõistetud karistust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Vaidlust ei ole selles, et B OÜ jättis esitamata
  27. a juuli, augusti, septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid. Samuti ei ole vaidlustatud asjaolu, et sel perioodil oli osaühingul kaks juhatuse liiget, sh menetlusalune isik. Küsimuse all on juhatuse liikmete tööülesannete jaotuse karistusõiguslik tähendus. Maakohus asus seisukohale, et juhatuse liikmete tööjaotus ei ole oluline: kui äriühingu juhatus jätab täitmata seadusest tuleneva kohustuse, vastutavad selle eest kõik juhatuse liikmed. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Juhatuse liikmete karistusõiguslikku vastutust ei saa automaatselt tuletada vaid asjaolust, et juhatus on jätnud teatud kohustuse täitmata. Nimelt tulenevalt individuaalvastutuse põhimõttest eeldab ka juhatuse liikme karistusõiguslikule vastutusele võtmine tema teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü tuvastamist (KarS § 2 lg 2).
  28. Kui juhatuse liikmele heidetakse MKS § 154 lg 1 järgi ette maksudeklaratsioonide esitamata jätmist, s.o tegevusetust, tuleb isiku vastutuse küsimus lahendada, tuginedes tegevusetusdelikti lahendusskeemile. Tegevusetusdelikti objektiivses koosseisus tuleb esmalt ära näidata isiku tegutsemiskohustuse alus. Osaühingu käibedeklaratsioonide esitamise korraldamise kohustus on MKS § 8 lg 1, käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 1 ja § 24 lg 2 p 1, äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 ja § 183 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt osaühingu juhatuse liikmetel. Kuna kohustatud isikud ei saa omavahelise sisemise kokkuleppega vabastada mõnda kohustatud isikut seadusest tulenevast kohustusest, ei mõjuta ka juhatuse liikmete sisemise tööjaotuse kokkulepe seadusest tuleneva kohustuse kehtivust. Nii on kõik juhatuse liikmed - sõltumata võimalikust tööjaotusest - kohustatud korraldama käibedeklaratsioonide nõuetekohast esitamist.
  29. Pärast tegutsemiskohustuse aluse tuvastamist tuleb hinnata, kas kohustatud isik on vastavat tegutsemiskohustust rikkunud. Selleks tuleb välja selgitada, kas isiku toimepandud tegu - tegevusetuks jäämine - on vastuolus temalt nõutava teoga. Nõutava teona tuleb konstrueerida konkreetne tegu, mida isik pidi selles olukorras tegema, kuid mille ta jättis tegemata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. novembri
  31. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 25). Juhatuse liikmelt nõutav tegu on tema kohustuste täitmine korraliku ettevõtja hoolega (vt nt ÄS § 187 lg 1). See tähendab, et juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  32. märtsi
  33. a otsus asjas nr 3-2-1-197-13, p 19;
  34. mai
  35. a otsus asjas nr 3-2-1-38-15, p 14 ja
  36. juuni
  37. a otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1). Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (vt analoogselt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  38. mai
  39. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 31; otsus asjas nr 3-2-1-54-17, p 13.1).
  40. Osaühingu efektiivse juhtimise tagamiseks võivad juhatuse liikmed korraliku ettevõtja hoolsuse raamides kohustusi omavahel jaotada. Sellise tööjaotuse korral rakendub usalduspõhimõte, mille alusel võivad juhatuse liikmed üldjuhul tugineda eeldusele, et jaotatud kohustused saavad nõuetekohaselt täidetud. Näiteks kui tööjaotuse kohaselt raamatupidamise eest vastutav juhatuse liige jätab teiste juhatuse liikmete teadmata raamatupidamise korraldamata, võivad teised juhatuse liikmed usalduspõhimõttele tuginedes endiselt eeldada, et kohustus on nõuetekohaselt täidetud. Sellisel juhul on teised juhatuse liikmed tegutsenud kohustuse täitmisel korraliku ettevõtja hoolsusega, mistõttu ei saa neile ette heita nõutava teo tegemata jätmist. Nii langeb ära ka teiste juhatuse liikmete teo koosseisupärasus ning seega ka nende karistusõiguslik vastutus.
  41. Eelnev aga ei tähenda, et igasugune tööjaotus välistab automaatselt kõigi teiste juhatuse liikmete vastutusele võtmise. Muu hulgas ei saa usalduspõhimõttele tugineda juhul, kui sellise tööjaotuse rakendamine on juba iseenesest vastuolus korraliku ettevõtja hoolsuse standardiga. See tuleb kõne alla näiteks olukorras, kus juba tööjaotuses kokkuleppimisel on selge, et selline tööjaotus ei taga kohustuse nõuetekohast täitmist (nt tööjaotusega pannakse kohustus isikule, kes ei ole valmis või võimeline konkreetset kohustust täitma). Samuti ei saa usalduspõhimõttele tugineda näiteks juhul, kui tööjaotuse rakendamise ajal ilmnevad asjaolud, mis annaksid korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsevale juhatuse liikmele aluse kahelda jaotatud kohustuse nõuetekohases täitmises. Näiteks kui juhatus saab teada, et konkreetne juhatuse liige ei ole oma kohustust täitnud (nt MTA juhib juhatuse tähelepanu esitamata deklaratsioonidele) või et ta ei ole valmis või võimeline kohustust edaspidi nõuetekohaselt täitma (nt haigestumine või tema poolt osaühingu vastu suunatud süüteo toimepanemise tuvastamine vms), ei saa teised juhatuse liikmed enam tugineda eeldusele, et konkreetne juhatuse liige täidab edaspidi kohustust nõuetekohaselt. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad kohustuse mittenõuetekohasele täitmisele, on nõutav, et ka teised juhatuse liikmed, kes korraliku ettevõtja hoolsuse ülesnäitamisel peaksid sellisest asjaolust teadlikud olema, astuksid täiendavaid samme kohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks. Selliste sammude astumata jätmisel on ka teised juhatuse liikmed jätnud tegemata neilt nõutava teo, mistõttu tuleb kõne alla ka nende karistusõiguslik vastutus kohustuse täitmata jätmise eest.
  42. Kui osaühingu juhatuse liikmed ei ole omavahel kohustusi jaotanud, ei saa juhatuse liige korraliku ettevõtja hoolsuse standardist tulenevalt eeldada, et konkreetse kohustuse täidab omal algatusel mõni teine juhatuse liige. Tööjaotuse puudumisel peavad üldjuhul kõik juhatuse liikmed astuma samme konkreetse kohustuse nõuetekohase täitmise tagamiseks. Seega kui juhatuse liikmete vahel puudub tööjaotus ning osaühingu juhatuselt nõutav tegu jääb tegemata, on üldjuhul kõik juhatuse liikmed jätnud neilt nõutava teo tegemata. Seetõttu tuleb tööjaotuse puudumise korral kõne alla kõigi juhatuse liikmete vastutus konkreetse kohustuse täitmata jätmise eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  43. mai
  44. a otsus asjas nr 3-1-1-137-04, p 19).
  45. Eeltoodu valguses on tööülesannete jaotus (või selle puudumine) väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb järelikult märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. septembri
  47. a otsus asjas nr 3-1-1-43-08, p 9.2 ja otsus asjas nr 3-1-1-137-04, p 19). Praeguses asjas on maakohtu poolt juhatuse liikmete tööülesannete jaotuse (või selle puudumise) välja selgitamata jätmine käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa maakohtu lahendi tühistamise. Kuna eelnimetatud rikkumine toob kaasa lahendi tühistamise, ei pea kolleegium vajalikuks täiendavalt peatuda teistel kassatsioonis esitatud väidetel. Asja uuel arutamisel peab maakohus muu hulgas andma hinnangu kaitsja väidetele juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse kohta, sõltuvalt tööjaotuse olemasolust konstrueerima menetlusaluselt isikult nõutava teo ja seejärel hindama, kas menetlusalune isik on jätnud temalt nõutava teo tegemata.
  48. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7, § 175 p-le 1 ja § 150 lg-le 2, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
  49. mai
  50. a otsuse E.H väärteoasjas MKS § 154 lg 1 järgi ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  51. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 960 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud arve kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus kassatsiooni koostamises, milleks kulus kaitsjal 8 tundi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  52. oktoobri
  53. a otsus nr 1-15-9051/62, p 38 ja
  54. novembri
  55. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Pidades silmas, et kassatsiooni mahust moodustab suure osa maakohtu otsuse tsiteerimine ning et kassatsiooni peamised seisukohad olid toodud ka juba maakohtule esitatud kaebuses, ei pea kolleegium kassatsiooni koostamiseks kulunud kaheksat tundi mõistlikuks. Kassatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks võib pidada nelja tundi. Kaitsja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega. Järelikult tuleb mõistlikuks lugeda valitud kaitsjale makstud tasu 480 (4 × 100 × 1,2) euro ulatuses, mis sisaldab ka käibemaksu. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.