← Eesti

4-18-1210/5

4-18-1210 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-1210

(233016001187)Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Aleksander Minin Avalduse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur asukoht Rahu 38, 41588 Jõhvi Kohtutäitur Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo büroo asukoht Turuplats 3, 44310 Rakvere Süüdlane G.J isikukood XXX, elukoht puudub, viibimiskoht Viru Vangla Avaldus Kohtuistungi toimumise aeg Rahatrahvi asendamiseks arestiga täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 201 lg 1 alusel 13.03.2018 RESOLUTSIOON Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 02.03.2018 taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga G.J-i suhtes. Asendada G.J-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 14.04.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001187 määratud rahatrahv 275 trahviühikut, so 1100 (üks tuhat ükssada) eurot, 27 (kahekümne seitsme) päeva arestiga. Aresti kandmise algusajaks lugeda karistuse ära kandmise aeg kriminaalasjas nr 1-
  1. Antud määrus edastada kohtutäitur Kersti Vilbole, G.J-ile , Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale ja täitmiseks Viru Vanglale. 1 Edasikaebamise kord 4-18-1210 Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Maakohus tegi kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond tegi 14.04.2016 üldmenetluses otsuse väärteoasjas nr 233016001187 G.J-i karistamise kohta liiklusseaduse § 201 lg 1, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 alusel rahatrahviga 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.04.2016 otsus jõustus 14.05.
  2. 02.03.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus G.J-i suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet otsustada KarS § 72 ja TMS § 201 lg 1 sätete alusel väärteoasjas nr 233016001187 rahatrahvi summas 1100 eurot asendamise arestiga. Kuna G.J ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kersti Vilbo 08.07.2016 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud, tasumata endiselt 1100 eurot. Kohtutäitur teatas 01.03.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub politsei otsustada väärteoasjas nr 233016001187 rahatrahvi summas 1100 eurot asendamine arestiga. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil süüdlane G.J teatas, et rahatrahv on tasumata ning tal puuduvad rahalised vahendid määratud trahvi tasumiseks, kuna vangas puudub töötamise võimalus. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, kuulanud ära võlgniku arvamuse, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus G.J-ile asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. 2 4-18-1210 Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus süüdlasele G.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. Kohus on seisukohal, et G.J-ile Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 14.04.2016 otsusega mõistetud rahatrahv 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le
  3. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 27 päeva. G.J puudub kohtu hinnangul nii vara kui ka sissetulek trahvi tasumiseks, mis näitab seda, et tal ei ole võimalik rahatrahvi käesolevas väärteoasjas tasuda. Aresti kandmise algusajaks lugeda karistuse ära kandmise aeg kriminaalasjas nr 1-16-
  4. Süüdlase isik (korduvalt kriminaalkorras karistatud) ei võimalda kohtu hinnangul käesoleval juhul asendada aresti üldkasuliku tööga, kuna G.J puudub kindel elukoht ning kohtul puudub ka veendumus selles, et pärast vangistusest vabanemist asuks süüdlane vabatahtlikult tegema üldkasulikku tööd. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-dest
  5. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.