4-18-2873 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-2873
(244016005069)Kohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Avalduse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur asukoht Rahu 38, 41588 Jõhvi Taotlus Taotlus O.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga Süüdlane O.G (ik XXX) RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.05.2018 taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga O.G (O.G) suhtes rahuldamata. Antud määruse edastada O.G-le , kohtutäiturile Kristel Maalman ning Politsei-ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.G karistati Ida Prefektuuri 04.08.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 244016005069 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 31.08.2016. 30.05.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluse kohaselt võimaldati isikul rahatrahvi tasuda ositi, viimase osamakse kuupäev oli 14.08.2017. Kuivõrd menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi õigeaegselt, alustas kohtutäitur Kristel Maalman 18.09.2017 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 02.03.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Täitemenetluse käigus laekumisi ei ole olnud. Seisuga 1
(3)4-18-2873 30.05.2018 on karistusregistri andmete kohaselt rahatrahv tasumata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 244016005069 määratud rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot asendamine arestiga. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt esitatud taotluse, leiab, et kõnealust taotlust ei ole võimalik rahuldada alljärgnevatel põhjustel. Täitemenetlust alustati antud asjas 18.09.2017. Seega ei ole täitemenetluse alustamisest kõnealuses väärteoasjas O.G suhtes möödunud seaduses ettenähtud tähtaega, mille möödumisel võiks kohus karistuse asendamist otsustada. TMS 201 lg 1 (09.01.2018 redaktsioon) sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. VTMS § 211 lg 1 näeb ette, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi lg 3 aga sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta rahuldamata. TMS § 201 kehtiva redaktsiooni aluseks oleva seadusemuudatuse seletuskirjas on 1-aastast tähtaega selgitatud järgmiselt: „Paragrahvi 201 lõigetest 1 ja 1¹ sõna „hiljemalt“ väljajätmisega luuakse õiguslik selgus kohtutäituri poolt sissenõudjale täitmise võimatuse teatamise tähtajas. Kohtutäitur peab sissenõudjat täitmise võimatusest teavitama, kui nõude menetlemisest on möödunud üks aasta, kuid mitte enne ühe aasta täitumist“. Seega on seadusandja selge tahe olnud see, et kohtutäitur peab tegema reaalset tööd tasumata rahatrahvist tingitud võla kättesaamiseks vähemalt 1 aasta, mitte aga jätmata oma kohustusi poole pealt unarusse. Alles seejärel saab tõusetuda küsimus karistuse asendamisest raskemaga VtMS § 211 alusel. Käesolevas asjas ei mallanud kohtutäitur oodata isegi poolt aastat, et täitmisest loobuda. Seejuures ei nähtu kohtutäituri avaldusest isegi see, et ta oleks võlgnikuga reaalselt suhelnud. Praegusel juhul peab kohus kohtutäituri poolt oma kohustuste ebakohast täitmist ja seaduses sätestatud tähtaja eiramist menetlusaluse isiku kahjuks karistuse asendamist välistavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul on tulenevalt TMS § 201 lg 1 teisest lausest ja VTMS § 211 lg-st 3 sellisel juhul välistatud nii sissenõudja poolt maakohtule avalduse esitamine karistuse asendamiseks kui ka karistuse asendamine maakohtu poolt. Ei saa jätta märkimata, et edastades neil asjaoludel avalduse karistuse asendamiseks kohtule, käitus kohtuväline menetleja hoolimatult õigusemõistmise ressursside suhtes, sundides kohut sisuliselt üle võtma kohtutäituri poolikuks jäänud tööd, olukorras, kus seadusandja ei ole tegelikult pidanud kohtu sekkumist menetlusse vajalikuks. 2
(3)4-18-2873 Kohus on aga tahes-tahtmata sunnitud käesolevas asjas ressursse kulutama. Nimelt näeb VTMS § 211 lg 11 ette, et rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul, sätestamata erisust isegi juhuks, kui kohtu ainus õiguslikult korrektne valik oleks avalduse rahuldamata jätmine. Kohus üritas seetõttu väärteoasja isiku kohalolekul arutada, määrates asja arutamisele 20.06.2018 toimuvale kohtuistungile. O.G-le saadeti kohtukutse aadressile Kreenholmi 32-40, Narva. Kohtukutse tagastati märkega, et isik ei ela antud aadressil. VTMS § 211 lg 11 kohaselt on karistuse asendamiseks vajalik menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest. Kui menetlusaluse isiku asukoht ei ole teada ja teda ei saa kohtusse kutsuda, tuleks seega kohtuvälise menetleja taotlus jätta rahuldamata, sõltumata teiste eelduste esinemisest. Kohus eeldab edasist menetlust silmas pidades, et kohtutäitur pingutab oma pädevuse piires veidi selle nimel, et isik siiski oma võla tasuks, ning teeb selle käigus selgeks ka O.G elukoha. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga O.G suhtes tuleb jätta rahuldamata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 211 lg-st 3. ( ) Heili Sepp Kohtunik 3
(3)