Obsah (5)

§ 424§ 199§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi 1-16-4317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juunil 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-4317 Kohtukoosseis K

§ 424

järgi Prokurör Ilona Ladokha Süüdistatav I.T , isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 12.06.2012 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistusega (liitkaristus) 2 aastat 8 kuud 4 päeva, millest 6 kuud kuulus koheselt ärakandmisele ning ülejäänud 2 aastat 2 kuud 4 päeva jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseaja ja kontrollnõuetega 3 aastat. Tõkend – ei kohaldatud Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.T

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 kuud.

Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 vangistust 10 kuud täielikult ei pöörata täitmisele, kui I.T 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada I.T mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 03.06.2016.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on I.T kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse I.T-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, ekspertiisikulud (joobe tuvastamise kulud) 38 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 64,92 eurot kuus (ja ühel kuul 64,88 eurot) kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega I.T-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik: I.T süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. -2- 31.12.2015 kella 00:05 ajal Tallinnas, Sütiste tee 19A maja juures juhtis I.T tahtlikult mootorsõidukit Mercedes-Benz ML 270 CDI, reg.märk XXX, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati I.T ühes grammis veres 2,24 mg alkoholi, laiendmääramatus ±0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,18 mg/g (uuringuakt nr 3106T). Sellega rikkus I.T liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1, millised sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus I.T liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani I.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Varalist kahju ei põhjustatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav I.T , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus I.T süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja karistada teda 10-kuulise vangistusega, mis jätta

§ 74

lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui I.T ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtuistungil jäi süüdistatav I.T sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel I.T tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

I.T-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 645 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, ekspertiisikulu 38 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ -3-