Obsah (5)

§ 184§ 392§ 22§ 64§ 73

1-06-3375 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 3375 Kohtukoosseis eesistuja Igor Aman

§ 184lg.2-1 p.1 ja § 392 lg.2 p.2 järgi; Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.

septembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitajad riigiprokurör Andres Ülviste ja vandeadvokaat Priit Tartu Prokurör Andres Ülviste Süüdistatav E.T ik. XXX, OÜ E.T, , eluk. xxxxxxx, xxxxx xx xx-xx, varem kohtulikult karistamata, vahi all viibis 15.augustist 2005.a. kuni 23. jaanuarini 2006.a., tõkendiks 750 000 kr. suurune kautsjon Kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 26. septembri 2007.a. otsus E.T

§ 392

lg.2 p.2 järgi süüditunnistamise osas ja kvalifitseerida toimepandud süütegu ümber

§ 22

lg.2 ja § 392 lg.1 järgi, jättes selle kuriteo eest mõistetud karistuse kui ka

§ 64

lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse muutmata Muus osas jätta kohtuotsus muutmata Prokuröri apellatsioon ja kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu

1. detsembril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
2. septembri 2007.a. otsusega tunnistati E.T süüdi:

§ 184

lg.2 -1 p.1 järgi ja karistati 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 392lg.2 p.2 järgi ja karistati 4 a.

vangistusega.

§ 64

lg.1 lausel mõisteti liitkaristuseks vangistus tähtajaga 9 aastat ja 6 kuud, millest kuulub vangistuses ärakandmisele 9 aastat ja 22 päeva. E.T tunnistati süüdi

§ 184lg.2-1 p.1 järgi selles, et tema, 2004.a.

septembrist kuni sama aasta 11.oktoobrini, suure varalise kasu saamise eesmärgil, grupis I. K., ebaseaduslikult käitles suures koguses - 2373 gr. puhast kokaiini sisaldavat - narkootilist ainet, illegaalse tänavamüügi hinnaga vähemalt 5 miljonit krooni. Süüdistuse järgi värbas E.T I. K. vedama ebaseaduslikult Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki suures koguses narkootilist ainet, lubades maksta 10 000 kr. iga Eestisse toimetatud narkootilise aine kilogrammi eest. E.T juhatas kus ja kellelt I. K. Hispaania Kuningriigis narkootilise aine omandab ja andis talle sidepidamiseks vajaliku mobiiltelefoni. Samuti selgitas E.T I. K.le, et edasitoimetatava narkootilise aine Eestisse jõudmisel teatab ta narkootilise aine mahalaadimise koha. E.T juhiseid järgides omandas I. K.

1. oktoobril 2004.a., Hispaania Kuningriigis, Barcelona linnas, ebaseaduslikult 4944 gr. narkootilist ainet, mis sisaldas suures koguses 2373 gr. puhast kokaiini ning peitis selle enda kasutuses olnud veoauto Volvo FH12L järelhaagises asunud küüslaugu kottide vahele. 11.oktoobril 2004.a. ületas I. K. juhitud veoauto koos järelhaagisesse peidetud narkootilise ainega, Iklas Eesti Vabariigi riigipiiri ja Pärnus, Papiniidu t. 17 asuvas Statoli tanklas kinnipidamise järel suunati veok tollikontrolliks tagasi Iklasse, kus ebaseaduslikult käideldud narkootiline aine ära võeti. Samuti omandas E.T ebaseaduslikult suures koguses, suures varalise kasu saamise eesmärgil, narkootilist ainet - 25147 gr. hašišit - illegaalse tänavamüügi hinnaga 3, 9 miljonit krooni, mida hoidis xxxxxxx, Xxxx xxx x asuvas garaaži boksis nr.3, kuni narkootilise aine politsei poolt äravõtmiseni
2. novembril 2004.a.

§ 392lg.2 p.2 järgi tunnistati E.T süüdi selles, et tema, värvates ja juhendades I.

K.t suures koguses narkootilise aine - mis sisaldas 2373 gr. puhast kokaiini – ebaseaduslikul omandamisel Hispaania Kuningriigis ja vedamisel Eesti Vabariiki, kaastäideviijana grupis I. K.ga ebaseaduslikult toimetas suures koguses narkootilist ainet üle Eesti Vabariigi riigipiiri. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Riigiprokurör A. Ülviste apellatsioonis ei vaidlustata esimese astme kohtu otsust E.T inkrimineeritud kuritegudes süüditunnistamise ega neile kuritegudele antud õiguslike hinnangute osas, vaid

§ 184lg.2-1 p.1 järgi mõistetud karistuse ning lõpliku liitkaristuse osas.

Apellandi väitel ei vasta E.T-le

§ 184lg.

2-1 p.1 järgi mõistetud põhjendamatult kerge karistus - 9 aastat ja 6 kuud vangistust - toimepandud kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Esimese astme kohus on otsuses esitatud põhistuse kohaselt pidanud otstarbekaks karistada E.T pikaajalise vangistusega seaduses ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

§ 184lg.

2-1 sanktsioon näeb ette vangistuse 6-20 aastani või eluaegse vangistuse. Arvestades, et E.T on varem karistama isik, taotles kriminaalasja kohtulikul arutamisel riiklikku süüdistust esindav prokurör tema karistamist tähtajalise vangistusega üks aasta alla

§-i 184 lg.2-1 sanktsiooni keskmist määra. Esimese astme kohus karistas E.T sanktsiooni alamäärale lähedase tähtajalise vangistusega, mis ei vasta kohtuotsuse motiveeringule sanktsiooni keskmises määras mõistetava karistuse kohta. Kriminaalmenetluse raames leitud ja ära võetud kokaiinist piisanuks 16 000 inimesele ja hašišist 25 000 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Ülisuurtes kogustes ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainete tänavamüügi hinnad ulatunuks kokakiini puhul 5 miljoni kroonini ja hašiši puhul 3,8 miljoni kroonini. Kuigi E.T-le on antud positiivne iseloomustus, iseloomustavad isikut kõige õiglasemalt toimepandud teod ja asjaolu, et E.T on astunud samme kriminaalasjas ütlusi andnud tunnistaja ähvardamiseks. Seetõttu taotletakse Harju Maakohtu 26. septembri 2007.a. otsuse tühistamist

§ 184

lg.2-1 p.1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64

lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ning E.T karistamist

§ 184

lg.2-1 p.1 järgi 12 aastase vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse, tähtajaga 12 aastat. Vandeadvokaat Priit Tartu apellatsiooni kohaselt on esimese astme kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, vääralt kohaldanud materiaalõigust, mille tõttu E.T tunnistati süüdi kuritegudes, milles teda süüdi tunnistada polnud võimalik. Apellandi hinnangul on vaidlustatav kohtuotsus põhjendamatu ja ebaseaduslik. E.T-le esitatud süüdistuse kohaselt peavad olema tuvastatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused selles, et E.T: omandas, valdas ja vedas isikute grupis, suures koguse kokakiini, toimetas selle isikute grupis ebaseaduslikult üle riigipiiri, omandas ja valdas suures koguses hašišit ning kuritegude eesmärgina suure varalise kasu saamine. E.T süüdistus kokaiini ebaseadusliku käitlemise episoodis sisaldab

§ 184järgse süüteo objektiivse koosseisu tunnustele vastava I.

K. tegevuse kirjelduse ja on rajatud I. K. poolt kohtueelsele uurimisel antud ütlustele. Pärnu Maakohtu

1. augusti 2005.a. jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et
2. oktoobril 2004.a. leiti I. K. kasutuses olnud veoautost kokaiini, mida ta ebaseaduslikult oli vastu võtnud, vedanud ja üle riigipiiri toimetanud. Kuigi I. K. andis juba 22.aprillil 2005.a. kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi E.T seotusest kuritegudega, ei ole I. K.t süüdistatud ega kohtuotsusega süüdi tunnistatud grupis E.T-ga kuritegude toimepanemises.
3. augustil 2005.a. kinnipeetud ja
4. augustil 2005.a. ülekuulatud E.T kahtlustati kuriteo grupilises toimepanemises. I. K. ja E.T süüdistusasju tulnuks menetleda ühiselt. Kriminaalasjade lahus menetlemine on võimaldanud 11.mail 2005.a. I. K. tunnistajana ülekuulamist samas kuriteos, milles talle esitati süüdistus ja ta Pärnu Maakohtu kohtu 23 augusti 2005.a. otsusega süüdi tunnistati. Seega esineb I. K. ühe ja sama kuriteo toimepanemise asjaolude kohta läbiviidavates kriminaalmenetlustes kahtlustavana kui ka tunnistajana. Apellandi hinnangul on kohtueelsel menetlusel rikutud KrMS § 216 lg.2 nõuet, mille kohaselt võib kriminaalasja eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust. I. K. ja E.T süüdistusasjade erialdi menetlemisega rikuti E.T kaitseõigust. Samas kuriteos osalejate suhtes kohaldati erinevaid menetlusi - I. K. süüasja arutati lühimenetluses, E.T süüasja arutati üldmenetluses. Teada pole , milliseid ütlusi andnuks I. K., kui talle oleks esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises grupis E.T-ga ühiselt menetletavas kriminaalasjas. Riigikohtu otsustes nr.3-1-2-1-00 ja nr.3-1-1-16-07 selgitatakse, et tuleb vältida samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasjade arutamist erinevates menetlustes, sest sellega võidakse mitmel viisil riivita süüdistatavate põhiõigusi. Seadusest tulenevalt ei ole võimalik samas kuriteos osalejate suhtes kohaldada erinevaid menetlusliike. Olukorras kus I. K.t ei ole süüdi mõistetud kuriteos, mille ta on kaastäideviijana toime pannud grupis E.T-ga, ei saa seda teha ka E.T suhtes. Apellandi hinnangul on KrMS §-le 33 vastavalt põhjust pidada I. K. kahtlustatavaks grupilises kuriteos, mida ta on toime pannud koos E.T-ga . KrMS § 66 lg.2 kohaselt aga ei või kriminaalasjas tunnistaja osaleda samas asjas kahtlustatav isik. Kaitsja on eeltoodud asjaoludele maakohtu tähelepanu juhtinud oma
5. märtsi 2006.a. taotluses ja kaitsekõnes. Maakohus seda pole arvestanud ega kohtuotsuses sellekohaseid põhjendusi esitanud. Teovalitsemise teooria põhimõttest lähtuvalt esineb kaastäideviimine juhul kui iga osavõtja tegutseb teo tagajärje suhtes piisavalt oluliselt – s.t. kaastäideviija teopanuseta jääks süüteo koosseisule vastav tegu täide viimata ja tagajärg saabumata. E.T-le esitatud süüdistuse umbmääraseid väljendeid - värbas, informeeris, andis juhiseid, juhendas, kontrollis, oli telefoni teel ühenduses jms.- ei saa kindlasti käsitleda tegevustena, mis vastaksid E.T-le omistatud süüteokoosseisule. Kohus peaks otsustama süüteokoosseisu asjaolude tõendatuse esitatud süüdistuse piires. Vaidlustatud kohtuotsuse järeldus - süüdistuse täies mahus tõendatuse kohta - on pealiskaudne. Süüdistuse kohaselt andis I. K.le juhiseid kellelt ja kus kohal Hispaanias narkootilist ainet omandada E.T. Kohtuliku uurimisel aga tuvastati, et vastavad juhised andis leedulane J. L., keda kriminaalmenetluse kestel ei ole ülekuulatud, rääkimata tema vastutusele võtmisest. I. K. läks reisile H. M. ülesandel, mitte E.T soovil, nagu on näidatud süüdistuses. Millegagi pole ümber lükatud E.T väide, et mobiiltelefoni numbrilõpuga …287 andis ta I. K.le E. O. ülesandel. Sellel telefonil andis I. K.le narkootilise aine soetamise osas juhtnööre mitte E.T vaid nn. leedulane. E.T-le pole süüdistuses omistatud ega kohtulikul arutamisel tõendatud ühtegi kaastäideviimise tegu, ilma milleta oleks kokaiin jäänud I. K. poolt Eestisse toimetamata. Kohus on usaldusväärse tõendina hinnanud jälitusteavet 9 telefonikõne kohta taksofonist ning järeldanud, et neil juhtumitel helistas I. K.le E.T. Kohus põhjendab seda asjaoluga, et taksofonist helistamisega lähedasel ajal on samast piirkonnast toimunud kõnelusi E.T mobiiltelefonilt. Kohus pole täpsustanud, mida mõista „sama piirkonna“ all. Tõendamata on E.T mobiiltelefoni ja taksofonide vahekaugused. Apellandi hinnangul on tegemist kohtu oletusliku järeldusega, millelt pole põhjendatud kahtlus kõrvaldatud. Asjaolu, et E.T viibis
6. augustil 2005.a. ühes lennukis R. V. ja J. L.ega ei tõenda A. Lakbergi süüd kaastäideviijana narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Pealegi pole R. V. ega J. L. märgitud asjaolude selgitamiseks ülekuulatud. Kui E.T teadnuks I. K. käes olevast suurest kokaiinikogusest, siis poleks ta Eestis rünnaku ohvriks sattunud I. K.le soovitanud abi saamiseks politseisse pöörduda. Oluline on samuti asjaolu, et I. K. Tallinnasse jõudmisel tegeles temaga A. V., kes talle raha maksis ja advokaadi palkas. E.T ei kohtunud I. K.ga ühtegi korda. I. K. ütlused on muutlikud, teatades et talle helistas - E.T; helistas tundmatu isik; helistas leedukas. Samuti on ta andnud ütlusi tundmatult isikult salastatud numbriga telefoni saamise kohta. I. K. ütlused ei ole usaldusväärsed ega ole nad kohtukõlbulik tõend, kuna ta on maakohtus oma ütlusi tõenduseseme asjaolude kohta muutnud. Esimese astme kohus on õigesti viidanud Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-3-07 väljendatud seisukohale, mille kohaselt tuleb mitteusaldusväärne tõend kõrvale jätta. Apellandi hinnangul pole tõendatud E.T süütekoosseisupärane tegevus 2373 gr. puhta kokaiini ebaseaduslikus käitlemises ja üle riigipiiri ebaseaduslikus toimetamises grupis I. K.ga. Samuti pole tõendatud narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Varaline kasu saab tekkida müümisega seonduva tegevuse käigus. Ainuüksi kokakiini suur kogus ei ole piisav suure varalise kasu saamise sedastamiseks. Tõenduslikku tähendust pole E.T poolt vangistuses viibimise ajal edastatud kirjal, kuna selles pole konkreetseid viiteid kahtlustuse aluseks olevatele süütegudele.
7. oktoobril 2004.a., Xxxx xxx x asuvast garaažist äravõetud hašiši ebaseadusliku käitlemise süüdistusega seonduvalt leiab apellant, et pole tõendatud süüteokoosseisu kvalifitseerivad asjaolud – korduvus ja suure varalise kasu saamise eesmärk. Kindlaks pole tehtud selle narkootilise aine omandamise aega. A. V. ebamäärased vihjed, nagu soovinuks E.T narkootilist ainet müüa, ei ole tõendiks seetõttu, et ta vahendab vaid teiste isikute jutuajamist. Jälitustoimingutes pole saadud tõendeid hašišiga seonduvate E.T äriliste eesmärkide kohta. Ümber pole lükatud E.T ütlused, et spordikotti koos selles olnud pakkidega palus garaažis hoida A. V.. Asjaolu, et A. V. enda ütluste põhjal, on keeldutud tema kriminaalvastutusele võtmisest, ei kinnita tema ütluste usaldusväärust ega välista kõrvaldamata kahtluse tõlgendamist süüdistatava E.T kasuks. Apellant taotleb esimese astme kohtuotsuse tühistamist E.T süüditunnistamises ning karistamises

§ 184

lg.2-1 p 1 ja

§ 392lg.2 järgi, samuti mõistetud lõpliku karistuse osas.

Uue kohtuotsusega mõista E.T õigeks

§ 184lg.2-1 p.1 järgi 2373 gr.

puhast kokaiini sisaldanud 4944 gr. narkootilise aine grupis I. Kaldaga ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, samuti

§ 392lg.2 järgses süüdistuses.

E.T poolt 25147 gr. hašiš ebaseaduslik käitlemine kvalifitseerida

§ 184

lg.1 järgi, mõistes talle karistuse sanktsiooni keskmises määras.

§ 73

lg.2 alusel määrata koheselt vangistuses ärakandmisele kuuluvaks karistuse osaks 5 kuud ja 10 päeva, mis lugeda kantuks vahi all viibitud ajaga. Ülejäänud osas jätta tähtajaline vangistus tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei nõustu kaitsja apellatsiooniga selles, et kriminaalasjas kus E.T süüdistatakse grupis I. K.ga kuriteo toimepanemises ja viimase kuriteost osavõtt on vaieldamatult kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega, ei saa I. K. anda ütlusi tunnistajana. Kuriteo ühiselt toimepannud isikute süüasja ühises menetluses arutamise nõude absolutiseerimine võib viia olukorrani, kus ei saa olla tagatud nõue arutada kohtuasja mõistliku aja jooksul. I. K. süüdistusasja kohtusse saatmise ajal polnud teada E.T asukoht, mistõttu oli õigustatud asja arutamine süüdistuse alusel, et I. K. viis 2004.a. sügisel vahetult täide teod, millele oli teda õhutanud E.T. Ringkonnakohtu käsitluse KrMS § 66 lg.2 praktilisel rakendamisel ühtub Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohaga kriminaalmenetluse seaduse paindlikuma rakendamise kohta. Ringkonnakohus möönab, et kahe kriminaalajas eraldi menetlemisel kogutud teabe põhjal võib sedastada E.T puutumust I. K. poolt toimepandud süüteoga, kuid I. K. muutuvad ütlused pole hinnatavad usaldusväärse tõendina, millele tuginedes kohus saaks KrMS § 309 lg.3 kohaselt tunnistada tõendatuks E.T poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja üle Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikus toimetamises grupis I. K.ga. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-36-97 asutakse seisukohale, et teisele isikule korralduste andmine ei moodusta kuriteo täideviimist. Otsustes nr.-d 3-1-1-23-01; 3-1-1-83-01; 3-1-1-106-01; 31-1-88-03 Riigikohus selgitab, et materiaal-objektiivse teooria kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. Kaastäideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel. Ringkonnakohtu hinnangul pole Harju Maakohtu vaidlustatud kohtuotsuse põhiosas esitatud muude tõendite põhjal võimalik otsustada E.T kesksest osast, kes ainuüksi oma tahtele vastavalt sai juhtida või pidurdada I. K. poolt Hispaania Kuningriigis, Barcelona linnas, suures koguse kokaiini ebaseadusliku omandamist, edasist käitlemist ja Iklas üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamist. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on mobiiltelefonivõrgu kõneeristustega tõendatud E.T ja I. K. telefonikõnede asetleidmist, kuid puudub objektiivne ja vaieldamatu teave nende kõnede sisu kohta. Ainuüksi telefoniühenduste asetleidmise hulk, ilma nende tähendust teadmata ei tõenda teise isiku poolt toimepandud kuriteo täideviimisest osavõttu. Seetõttu on tõendite ebapiisavuse tõttu oletuslik maakohtu järeldus kuriteo toimepanemise juhtimise ja väljaspool Eestis asunud I. K. tegude valitsemisest E.T telefonikõnede abil. E.T ja tunnistaja A. V.i ütluste kohaselt viimane otsis tasu eest E.T jaoks veoseid, mida Eesti ja Euroopa ( Hispaania ) sihtpunktide vahel edasi toimetada. Samuti kinnitab tunnistaja, et tema leidis veose Hispaaniast Eestisse toomiseks, millega E.T soovinud midagi Eestisse tuua ning millele I. K. järgi sõitis. Samuti pole vaidlust selles, et E.T veenis I. K.t autovedu tegema, toimetas I. K. Riiga, lähetas teele Hispaaniasse ning andis sidepidamiseks vajaliku mobiiltelefoni. Samuti on Harju Maakohtu 26.septembri 2007.a. otsuse põhiosa esitatud tõenditega tolliläbivaatuse aktiga, narkootilise aine ekspertiisi arvamuse, DNA ekspertiisi arvamusega ning Pärnu Maakohtu 23. augusti 2005.a. otsusega - vaieldamatult tõendatud, et 2373 gr. puhast kokaiini sisaldava narkootilise aine suur kogus oli Barcelonas ebaseaduslikult omandatud, edasi toimetatud ja ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri veetud I. K. poolt juhitud veokisse peidetuna. Nimetatud faktiliste asjaolude kogumile tuginevalt Ringkonnakohus leiab, et vaieldamatult on kindlaks tehtud E.T osavõtt I. K. poolt täideviidud ja

§ 184lg.1 ja § 392 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisele kihutamisena.

Kuriteole kihutaja ei kuulu gruppi kuriteo täideviinud isikuga nii nagu on tuvastatud suures koguses kokakiini ebaseadusliku käitlemise ja üle riigipiiri toimetamise täideviimises süüdimõistetud I. K. suhtes

1. augustil 2005.a. tehtud Pärnu Maakohtu otsusega. Olukorras kus kuritegude täideviijale pole süüks arvatud ega jõustunud kohtuotsusega järgi tõendamist leidnud suure varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemist, pole alust eeldada ka kuritegudele kihutaja tahtluse täideviija omast kaugemale ulatumist. Samas ei nõustu ringkonnakohus vandeadvokaat P. Tartu apellatsiooni väitega, nagu poleks tõendatud E.T poolt suures koguses hašiši käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalasja arutamisel pole vaidlust selles, et E.T hoidis tema kasutuses olnud Xxxx xxx x garaažis suures koguses narkootilist ainet - 25147 gr. hašišit. E.T ega teiste kohtus antud isikute ütluste ega muudele tõenditele tuginevalt pole võimalik otsustada, et E.T olnuks narkosõltlane ning 25147 gr. hašišit oli soetatud tema enda vajaduse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et hašiš kogus, millest piisanuks 25 000 inimese narkootilisse joobesse viimisest ja mille eest illegaalsel tänavamüügil oleks saadud 3,8 milj. krooni, tõendab kaheldamatult narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamiseks eesmärgil. Kuriteokoosseisulise asjaolu – suure varalise kasu saamise eesmärk - tõendamine ei nõua tulu tegelikku saamise kindlakstegemist, piisab faktiliste asjaolude kogumi tuvastamisest, millel põhinevalt saab loogilise otsustusena järeldada kuriteo eesmärgi olemasolu. Ringkonnakohtu esitatud põhjendused ja väljendatud õiguslik hinnang E.T poolt I. K. kihutamisele suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele ajavahemikul 2004.a.- septembrist kuni sama aasta
2. oktoobrini ja üle Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikule toimetamisele on hõlmatud suures koguses ja suure varalise kasu saamise eesmärgil 25147 gr. hašiš ebaseaduslikule käitlemise kvalifikatsiooniga

§ 184

lg.2-1 p.1 järgi, kuna

§ 184

lg.2-1 p.1 redaktsioon hõlmab sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud karistatavad teod. Ringkonnakohus on veendunud, et olukorras kus apellatsioonimenetluses E.T tunnistatakse kahe kuriteo - suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja üle riigipiiri ebaseadusliku toimetamise - grupis kaastäideviimise asemel süüdi nendest kuritegudest kihutamise teel osavõtus on tegemist süüdistuse raskuse vähenemisega. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus õiglaseks rahuldada prokuröri apellatsioonis esitatud taotlust E.T-le esimese astme kohtu poolt

§ 184lg.

2-1 p.1 järgi mõistetud karistuse kui ka lõpliku karistuse raskendamiseks vangistuse tähtaja pikendamise teel. Ringkonnakohtu seisukohalt vastab esimese astme kohtu poolt E.T-le mõistetud karistus tema süü suurusele. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud, et hõlptulu saamise ajendil on toime on pandud kõrgel kaitstud hüve - rahvatervise - vastu suunatud esimese astme kuritegu Süüdlase karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude esinemist maakohtus ega ringkonnakohtus kindlaks pole tehtud. Üksikkuritegude eest mõistetud karistused kui lõplik karistus jäävad karistusseadustiku eriosas kehtestatud sanktsioonide piiresse. E.T pole varem kohtulikult karistatud ja tal on hea tööalane iseloomustus. Raskeimat karistust ettenägeva sätte sanktsiooni keskmisest määrast väiksema tähtajaga vangistus kui sellele vastav lõplik karistus on toimepandud kuriteo eest õige ja õiglane karistus, mis mõjutab E.T edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitse. Arvestades toimepandud kuriteoga rahva tervisele loodud ohu ulatust ja narkootiliste ainete ebaseadusliku käbe erilist taunitavust, ei ole tähtajalise vangistusena mõistetud karistusest tingimisi vabastamine põhjendatud ega kindlusta karistuse eri - ja üldpreventiivse eesmärgi saavutamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.3; § 339 lg.2; § 340 lg.2 p.2 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 26. septembri 2007.a. otsuse E.T

§ 392

lg.2 järgi süüditunnistamises ja kvalifitseerib toimepandud süüteo ümber

§ 22lg.

2 ja § 392 lg.1 järgi jättes üksikkuritegude eest mõistetud karistused kui

§ 64lg.1 alusel mõistetud lõpliku karistuse muutmata.

Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. I. AMANN M. AAVA J. PAAP