KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18.12.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 14.12.2015 koht Kohtuasja number 1-11-13151 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.I , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 01.03.2012 ja lõpp 29.02.2016 RESOLUTSIOON Jätta U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, U.I-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 01.03.2012 otsusega tunnistati U.I süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata 1 osa 2 aastat vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 01.03.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Kuritegude dünaamikas ei ole muutusi - vägivaldsus, toimepandud grupis ning alkoholijoove. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning temaga on peetud individuaalvestlusi elustiili muutmise vajadusest ja alkoholi tarvitamise tagajärgedest. Läbiviija sõnul vajab probleemide lahendamise oskus arendamist. On seisukohal, et tulevikus ei tarvita ta enam alkoholi, kuna alkoholi mõjul käitub impulsiivselt ja võib sattuda halva mõju alla. Tuleviku eesmärgid seotud töötamise ja perega. Kinnipeetav usub endasse. Samuti on läbiviidud individuaaltöö psühholoogiga, kelle hinnangul on kinnipeetaval tähtsal kohal pere ja tüdruksõber, kuid õppima ei ole ta motiveeritud. Kinnipeetav alustas Ida-Viru Kutsehariduskeskuses õpinguid puidupingitöölise erialal, kuid jättis pooleli. Omandas riigikeele A1-taseme, kuid riigikeele A2-tase jäi omandamata, kuna ei saanud eksamit sooritatud. Kinnipeetavat on kolmel korral määratud vangla majandustöödele koristajaks, kuid isik keeldus töötamast. Kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx, aadressil xxxx. Peale vabanemist soovib elama asuda samale aadressile. Tegemist on 3-toalise erastatud korteriga, mis kuulub kinnipeetavale. Korteris elavad praegu isiku isa ja noorem vend. Kinnipeetav asus peale
- klassi lõpetamist õppima Narva Kutseõppekeskusesse autoremondilukksepa erialale, kuid kool jäi pooleli. Eelmise riskihindamise andmetel oli isik enne vangistust isa ülalpidamisel. Vestluses sõnab kinnipeetav, et töötas enne kinnipidamist ametlikult xxxx’is, sissetulekuks oli isiklik töötasu. Kinnipeetav keeldub vanglas töötamast, on valmis töötama vaid vabaduses. Isikut on kahel korral karistatud röövimise eest, mistõttu võib ta olla teistele raha saamise eesmärgil ohtlik. Seetõttu on ka majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Vangistuse ajal toetavad teda rahaliselt lähedased. Vabanemisel töökohta ei ole, kuid isa on nõus toetama. Kinnipeetava lähedasteks on isa, vend ja õde. Suhted peres on toetavad ja soojad. Suheldakse peamiselt telefonitsi. Kuriteod on toime pandud grupis, millest võib järeldada, et isiku suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Kinnipeetav ennast mõjutatavaks ei pea. Riskiv ja hoolimatu elustiil tuleneb toimepandud kuritegudest. Röövimised on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanemisel elada täiesti alkoholivaba eluviisi. Meditsiiniosakonna andmetel on kanepi juhutarvitaja. Vestluses ei tunnista narkootikumide tarvitamist, leiab, et tegemist oli juhusliku proovimisega
- aastal. Isolatsiooni ei ole, suhtlusringis on ka positiivse hoiakuga isikud. Isikul on kõrge enesehinnang nende seltskonnas, kes hindavad tema omadega sarnaseid väärtusi, ent mõistab, et need väärtused ei ole üldtunnustatud. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. On vanglas distsiplinaarkorras karistatud ametniku korraldusele allumatuse tõttu. On toime pannud kaks isikuvastast kuritegu, mistõttu on isikul probleeme ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide täitmisega. Vestluses avameelne, tajub, et tema käitumine ei vasta ühiskonnas kehtivatele reeglitele, ent ei oska või soovi midagi ette võtta. Väidetavalt soovib muutuda ja edaspidi käituda õiguskuulekalt, kuid ei teadvusta endale toimepandud kuritegude tegelikke tagajärgi. Käitumine impulsiivne - ei suuda õppida eelmistest vigadest, on toime pannud kaks ühesugust kuritegu, kus oma tahtmise saavutamiseks on kasutanud vägivalda. Puudub seadusekuulekas probleemide lahendamise oskus. Sõnad ja teod ei ole alati kooskõlas. Isikuvastaste kuritegude tõttu puudulik oskus mõista 2 teiste inimeste seisukohti. On püstitanud endale tulevikuks reaalsed eesmärgid - leida töö ja luua pere. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Lähtuvalt ülaltoodust toetab vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 29.02.2016 ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral) ja käitumine karistuse kandmise ajal (üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust) ning toimepandud kuritegude raskus, mh vägivaldsus, viitavad tema ohtlikkusele. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oles tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 25.10.2010 otsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue vägivaldse varavastase kuriteo. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud tingimuslik karistus ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki ning vastavaid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Kinnipeetav kannab karistust raskendavatel asjaoludel röövimise toimepanemise eest. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Varasem karistus ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (röövimised on toime pandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 32% ja 24%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur U.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 14.12.2015 toimunud videokohtuistungil teatas süüdimõistetu, et keeldus vanglas töötamast, kuna leiab töö, mida teda kohustati tegema, olema alandava. Maakohtu määruse põhjendused 3 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele olenemata asjaolust, et vangistuses viibib isik esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju edasisele käitumisele olema potentsiaalselt tugev. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, millest järeldub, et kuriteo toimepanemine ei ole juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja allumatust ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Käesolev kuritegu on esimese astme varavastane kuritegu – röövimine raskendavatel asjaoludel. Kuritegude dünaamika on muutusteta, jätkuvalt esineb vägivaldusus, kuritegude toimepanemine grupis ning soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isikul on vabanemisel kindel alaline elukoht isikule endale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava isa ja vend. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, individuaaltöö psühholoogiga ning vestelnud elustiili muutmise vajadusest ja alkoholi tarvitamisega seotud tagajärgedest. Lisaks on kinnipeetav omandanud riigikeele A1-taseme ning läbinud riigikeele A2-taseme kursused, kuid eksam jäi positiivsele tulemusele sooritamata. Kinnipeetav asus õppima Ida-Viru Kutsehariduskeskusesse puidupingitöölise erialale, kuid jättis õpingud pooleli, kuna leidis, et talle ei ole seda vaja. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, sellest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul vabaduses majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava isa toetab poega vangistuses olles ning on lubanud teda materiaalselt toetada ka vabanemisel. Kinnipeetavat on vanglas kolmel korral määratud majandustöödele koristajaks, kuid isik on keeldunud töötamisest, kuna peab koristamist kui tööd alandavaks, vangla materjalidest nähtuvalt on isik nõus töötama vaid vabanedes. Arvestades isiku valivat suhtumist töösse ning toimepandud kuritegude iseloomu (vägivaldsed varavastased materiaalse kasu saamise eesmärgil), on kohtu hinnangul raskendatud isikul vabanemisel sobiva töökoha leidmine ning isik võib majanduslike raskuste ilmnemisel uuesti toime panna varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, kasutades vajadusel vägivalda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides. Kuriteod on toimepandud grupis, mistõttu kuuluvad isiku suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad kinnipeetavale negatiivset mõju avaldada. Kuritegude toimepanemine grupis viitab isiku mõjutatavusele, isik ise end teiste poolt mõjutatavaks ei pea. Kuriteod on toimepandud alkoholijoobes olles. Vangistuses on isik läbinud sõltlastele suunatud 4 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on suheldud alkoholi tarvitamise tagajärgedest, mistõttu soovib kinnipeetav enda sõnul edaspidi elada alkoholist vaba elu. Iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetaval puudub probleemide lahendamise oskus seaduslikul teel, kuna teeb samu vigu ja paneb toime samu kuritegusid, muuhulgas kasutades selleks vägivalda. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 32% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 24%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna käesolev kuritegu on toimepandud katseajal. Seega ei ole varasemad tingimuslikud karistused isikule positiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal olles, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et U.I puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu U.I vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5