Obsah (5)

§ 175§ 384§ 238§ 415§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-261 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu

1. septembri 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.G ja tema kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebused rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot, advokaat Kaja Kiilole tema poolt B.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista B.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 96,00 eurot riigituludesse.

1. B.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „B.G 1-09261 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega mõisteti B.G-le KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.07.

2. Viru Maakohtu 20.11.2012 määrusega vabastati B.G tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega mõistetud karistusest katseajaga kuni 23.07.
3. Teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 toodud kohustusi.
4. Tartu Maakohtu 16.09.2013 määrusega pöörati B.G-le 29.04.2009 Tartu Maakohtu otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa 7 kuud 19 päeva vangistust KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Maakohus leidis, et B.G kandmata karistuse osa tuleb KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele pöörata, kuna ta on katseajal jätnud täitmata talle 20.11.2012 Viru Maakohtu määrusega pandud kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi. Kohtumääruse kohaselt nähtub esitatud erakorralisest ettekandest, sellele lisatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist ning B.G enda poolt 16.09.2013 kohtuistungil avaldatust, et 22.08.2013 õhtul tarbis ta sõbra sünnipäeval konjakit. 23.08.2013 kriminaalhooldusametniku juures kontrollimisel näitas indikaatorvahend positiivset näitu alkoholile – 0,928 0/
6. Maakohtu hinnangul ei anna B.G põhjendused, et ta tarbis alkoholi sünnipäeval ja et karistuse täitmisele pööramisel kaotaks ta töö, seaduslikku alust karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ja KarS § 76 lõikes 5 sätestatu mittekohaldamiseks. Kohus leidis, et B.G oleks sünnipäeval enne alkoholi tarbimise alustamist pidanud mõtlema neile tagajärgedele, mille toob endaga kaasa talle kohtumäärusega pandud kohustuse täitmatajätmine. Määruskaebustes esitatud taotluse sisu
7. B.G kaitsja K. Kiilo taotleb maakohtu määruse tühistamist, B.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist ja katseaja pikendamist. Kaitsja arvates on kriminaalhooldusametnik liiga kergekäeliselt esitanud erakorralise ettekande taotlusega pöörata karistus täitmisele. Kaitsja leiab, et B.G poolt talle kohtumäärusega pandud kohustuse rikkumine ei olnud tahtlik, kuna kriminaalhooldusametnik on B.G poolt alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamises seisneva kohustuse täitmist kontrollinud kokku kolmel korral ja esimesel kahel neist alkoholi tarvitamist ei tuvastatud. Samuti on kaitsja seisukohal, et kuna B.G on seni katseaja jooksul täitnud kõiki talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, siis tuleb asuda seisukohale, et alkoholi tarvitamise näol oli tegemist juhuslikku laadi eksimusega. Ta märgib, et B.G on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, võtnud ennast arvele Eesti Töötukassas ja muretsenud endale töökoha kõigepealt OÜ-s XXX ning praegu AS-s XXX . Kaitsja leiab, et kuna töötasu on korralik, siis on B.G võimalus hakata tasuma temal lasuvaid rahalisi kohustusi. Samuti pöördus B.G tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ambulatoorsele vastuvõtule, kus talle määrati medikamentoosne ravi. Kriminaalhooldusametnikul puuduvad andmed, et B.G oleks rikkunud kohustust mitte viibida paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Katseaja jooksul ei ole B.G toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et karistuse täitmisele pööramisel kaotaks isik töö, ei anna alust B.G suhtes karistuse kohaldamata 2 jätmiseks. Vanglasse naasmisel kaotaks B.G oma töökoha, sõltuvusravi katkeks ja temast saaks kibestunud karistust lõpuni kandev isik. Karistusaja lõppemisel naaseks ta ellu kriminaalhoolduse järelvalveta, resotsialiseerumine ilma kriminaalhoolduse ja kontrollnõueteta oleks keerulisem ning tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks kõrgem. Arvestades isiku käitumist katseajal oleks mõistlik ja otstarbekas temale määratud katseaja pikendamine.
8. B.G palub maakohtu määruse tühistamist ja katseaja pikendamist või nende taotluste täitmata jätmisel tema vanglasse minemise tähtaja edasilükkamist kuue kuu võrra. B.G tunnistab 22.08.2013 alkoholi tarvitamist, kuid palub kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et nimetatud rikkumise järgselt määrati talle sotsiaalprogramm alkoholi kahjulikkusest, mille ta läbis 01.10.
9. Ta ei jätnud programmi pooleli, kuigi teadis, et 16.09.2013 kohtumääruse kohaselt peab ta nagunii vanglasse minema. Samuti käis ta korralikult kriminaalhooldusametniku juures kontrollis, täitis kõiki kohustusi, külastab regulaarselt psühhiaatrit ja ei pannud kogu katseaja jooksul toime uusi kuritegusid. B.G leiab, et seoses alalise töökoha saamisega AS-s XXX alates 01.10.2013 on tal võimalik hakata hüvitama ka 3000 euro suurust rahalist kohustust. 01.10.2013 kirjutas ta taotluse kohtutäitur O. Sirotinile, kus palub koostatada talle maksegraafik. Kui kohus ta nüüd vanglasse saadab, siis sellist võimalust tal rohkem ei tule. B.G leiab, et ta tooks endale ja ühiskonnale rohkem kasu vabaduses. Ta kinnitab oma tõsist soovi elada seaduskuulekalt ja palub anda talle võimalus tõestada, et ta on muutunud. Kui kohus siiski pöörab temale mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele, palub ta kohut lükata tema vanglasse minemise aega edasi kuue kuu võrra, et ta saaks selle aja jooksul ära maksta oma võlad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. B.G ja tema kaitsja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
11. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Seega ei ole karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele pööramisel täitmiskohtunikul sellist kaalutlusruumi, nagu karistuse täitmisele pööramisel KarS § 74 lg 4 alusel. Siin peab täitmiskohtunik hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel.
12. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et B.G on rikkunud temale tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Viru Maakohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Nõustuda ei saa määruskaebustes esitatud seisukohaga, et B.G poolt alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumine on vabandatav ning süüdimõistetu sotsialiseerimise huvid annavad aluse tema karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et B.G selgitused alkoholi tarvitamise kohta sünnipäeval ei õigusta kohtu poolt katseajaks määratud kohustuste rikkumist. Siinkohal tuleb rõhutada, et B.G oli Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega süüdi tunnistatud raske isikuvastase kuriteo eest. Viru Maakohtu 20.11.2012 määrusega anti talle võimalus näidata, et ta suudab elada õiguskuulekalt ning täita talle pandud kohustusi. Seega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et B.G oleks enne alkoholi tarbima hakkamist pidanud mõtlema neile tagajärgedele, mida tema käitumine endaga kaasa toob.
13. Ringkonnakohus märgib, et kahtlemata tuleb hinnata positiivseks B.G poolt kriminaalhoolduse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste senist korrektset täitmist, tööle asumist, sotsiaalprogrammis osalemist ning tema teisi määruskaebustes kirjeldatud püüdlusi. Samas tuleb märkida, et kuna üldjuhul kehtib ikkagi reegel, et mõistetud karistus tuleb isikul kanda lõpuni ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand, siis peab isik oma käitumisega 3 näitama, et ta on valmis täitma kõiki talle pandud kohustusi ja seda määratud katseaja lõpuni ning hoolimata ette tulevatest takistustest, sealhulgas võimalikest seltskondlikest üritustest. Käesolevalt on B.G suutnud talle kohtu poolt määratud kohustust täita vaid 9 kuu jooksul, mis on ringkonnakohtu hinnangul siiski suhteliselt lühike ajaperiood ja ei anna kohtule veendumust isiku igakülgsetest pingutustest edaspidi õiguskuulekalt elada. Seega ei vabanda määruskaebustes väljatoodud positiivsed asjaolud B.G poolt toime pandud rikkumist. B.G ja tema kaitsja on määruskaebustes rõhutanud just B.G tööle asumist kui karistuse täitmisele pööramata jätmise mõjuvat põhjust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hea töökoha olemasolu ja väljavaade rahaliste kohustuste hüvitamiseks ei hoidnud ära B.G poolset kohustuse mittetäitmist ja ei anna obligatoorselt kindlasti ka põhjust karistust täitmisele mitte pöörata.
14. B.G on kaebuses esitanud ka taotluse tema kaebuse rahuldamata jätmisel võimaldada tal vanglakaristust kandma minna alles 6 kuu pärast. Ringkonnakohus märgib, et lähtuvalt

§ 415

lg-st 1 on vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine täitmiskohtuniku, s.o maakohtuniku, pädevuses. Seega ringkonnakohus B.G viimatinimetatud taotluse osas seisukohta ei võta.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab määruskaebused rahuldamata. ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning
2. B.G kaitsja advokaat K. Kiilo on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt B.G-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat K. Kiilole Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot, B.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes

§ 187lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu B.G-lt välja.

Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Aarne Sarjas