1-11-9447/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. märts 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9447 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kriminaalasi I.G süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2012 otsus Apellatsiooni esitaja I.G kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel Prokurör Süüdistatav Marge Voogma I.G isikukood XXX, elukoht XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, kuid karistused on kustunud; väärteokorras korduvalt karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 331 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 4.detsembri 2012 otsus muutmata ja süüdistatav I. G kaitsja Mati Senkeli apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ kaudu 230,40 eurot, sh käibemaks 38,40 eurot, vandeadvokaat Mati Senkelile tema poolt I.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista I.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest 230,40 eurot riigituludesse.
6. I.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
7. 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „I.G 1-11-9447 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu
8. Viru Maakohus mõistis I.G süüdi KarS § 424 järgi ja karistas teda 6-kuulise vangistusega. Maakohus jättis karistuse KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata ning määras katseaja pikkuseks 18 kuud ja kohustas I.G järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti 04.12.
9. Lisaks mõistis maakohus I.G-lt välja menetluskulud: sundraha 435,00 eurot, toimiku paljundamise kulu 1,95 eurot, õigusabi eest kohtueelses menetluses väljamakstud tasu 93,11 eurot ning kohtumenetluses vandeadvokaat M. Senkeli poolt osutatud õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv tasu 393,60 eurot.
10. I.G süüdistatakse selles, et tema 02.01.2011 kella 16.50 paiku XXX ja XXX majade juures juhtis sõiduautot Opel Astra registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes – tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtmisel oli alkoholi sisaldus I.G väljahingatavas õhus 0,80 mg/l kohta. Sellega pani I.G süüdistuse kohaselt toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
11. Maakohus leidis, et I.G-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi ning kuriteo toimepanemine I.G poolt on tõendamist leidnud. Maakohtu otsuse kohaselt mõõdeti I.G 02.01.2011 kell 17.26 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l kohta tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning sellele lisatud alkomeetri väljatrükiga on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et mõõtmisele allutatud isikuks oli I.G ja tal tuvastati alkoholijoove 0,80 mg/l kohta. Tegemist on lubatud tõenditega, kuna menetlustoimingu tegemisel menetlusnorme rikutud ei ole. Lisaks on I.G alkoholijoobes olek tõendatud ka tema enda kohtus antud ütlustega. Joobe mõõtmist ja selle tulemust maakohtu otsuse kohaselt vaidlustatud ei ole ning selles osas vaidlus puudub. Vaidlusküsimuseks käesolevas asjas on aga see, kas süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli mootorsõiduki juhiks I.G või mitte. I.G ning tunnistajate A.H ja J.T ütluste kohaselt ei juhtinud I.G 02.01.2011 sõiduautot. Tunnistaja V.L. ja K.N. ütluste kohaselt oli mootorsõidukijuhiks I.G . Maakohus leidis, et V.L. ja K.N. ütlused on vastuoludeta ja usutavad. Maakohtu hinnangul on tunnistaja V.L. ütlustega tõendatud, et autot juhtis I.G. V.L. ütlusi I.G kui joobes juhi kinnipidamise osas kinnitavad ka K.N. ütlused. Maakohtu hinnangul on usutav, et V.L. nägi juhtunut nii, nagu ta seda on kirjeldanud ning seda ei takistanud hämar aeg ega lumevallid. Süüdistatava I.G ning tunnistajate A.H ja J.T ütlustes esineb aga maakohtu hinnangul mitmeid vastuolusid, mis annavad põhjust nende tõepärasuses kahelda. Kuna A.H puhul on tegemist I.G elukaaslasega ja J.T puhul I.G endise sugulase ja sõbraga, siis on tõenäoline, et tunnistajate ütlused on ajendatud soovist vabastada I.G vastutusest. 2 Kuivõrd maakohus luges usaldusväärseteks tunnistajate V.L. ja K.N. ütlused ning ebausaldusväärseteks süüdistatava I.G ning tunnistajate A.H ja J.T ütlused, leidis kohus, et asja kohtuliku uurimisega on usaldusväärsete tõenditega kindlaks tehtud, et I.G juhtis 02.01.2011 XXX ja XXX majade juures sõiduautot, olles alkoholijoobes. Maakohtu hinnangul oli I.G teadlik oma alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
12. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et I.G karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuid tema joove oli miinimumilähedane. I.G on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid karistused on kustunud, väärteokorras on teda karistatud korduvalt, sh ka joobes autojuhtimise eest. Määratud rahatrahvid on enamuses tasumata ning I.G puudub sissetulek. Maakohus oli seisukohal, et I.G-le ei ole võimalik mõista rahalist karistust ning karistuseesmärkide täitmiseks on põhjendatud talle karistuseks alammäära lähedase vangistuse, s.o 6 kuud vangistuse mõistmine. Arvestades I.G poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema isikut, pidas maakohus võimalikuks tema suhtes kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel, määrates katseaja pikkuseks 18 kuud, mis on seaduses katseaja pikkusele kehtestatud alammäär. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
13. I.G kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning I.G õigeksmõistmist. 5.
14. Apellant ei nõustu maakohtu hinnangutega tunnistajate ütluste tõendina lubatavuse ja usaldusväärsuse hindamise osas. Kaitsja leiab, et K.N. ei ole tunnistaja KrMS § 66 tähenduses, kuna sai teadlikuks I.G mootorsõiduki väidetavast juhiks olemisest V.L. käest ega tajunud sündmust vahetult. Tegemist oli politseinikuga, kes viis I.G-ga läbi menetlustoiminguid. Apellandi hinnangul on V.L. ütlused usaldusväärsed, välja arvatud selle hetke tajumise suhtes, mil A.H autost väljus. Kaitsja leiab, et pimedas varjasid lumevallid lühikest kasvu V.L. vaatevälja niivõrd, et tunnistaja ei näinud hetke, mil A.H väljus autost. Apellatsiooni kohaselt väljus autost ka tunnistaja J.T , kes on samuti lühikest kasvu ja võis jääda seetõttu tunnistajale märkamatuks. Kaitsja hinnangul ei ole tunnistajate J.T i, A.H ja süüdistatav I.G ütlused vastuolulised. Erinevusi süüdistatava ja tunnistajate ütluste vahel põhjustasid kaitsja hinnangul erinev nägemisulatus, auto poolt nägemisulatuse varjamine, pimedus ja lumevallid. Samuti I.G joobeseisund, ärritumine jalgratturi peale, tema alusetu süüdistamine abipolitseiniku poolt ning sündmustest rohkem kui aasta möödumine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, sealhulgas maakohtu istungite protokolle (tl 41-54, 66-76), andnud võimaluse süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et I.G kaitsja apellatsioon, milles on taotletud I.G õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses, on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt maakohtu põhjendusi vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 korrata, vaid käsitleb järgnevalt üksnes peamisi apellatsioonis esitatud väiteid. 3
16. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et I.G ei ole kuritegu toime pannud, kohtulik uurimine maakohtus on olnud ühekülgne ning puudulik ja kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning see on põhjustanud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. 7.1 Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu. Apellatsioon ei sisalda põhistatud motiive ja asjaolusid, mis ajendaks ringkonnakohut maakohtu otsuse süüdimõistvaid järeldusi ümber hindama. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla maakohtu otsuses analüüsitud isikuliste tõendite tõenduslikku sisu, millised kinnitavad süüdistatava süüd. Kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumist maakohtu poolt ringkonnakohus ei tuvastanud. 7.2 Ringkonnakohus märgib menetlusõigusest tulenevalt, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04).
17. Apellatsioonis on jätkuvalt vaidlusaluseks põhiküsimuseks, kas süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal 02.01.2011 kella 16.50 paiku sõiduki Opel Astra reg. nr. XXX juhiks või mitte. Vastupidiselt kaitsja apellatsioonis esitatud väidetele on maakohus kohtuistungil seda põhilist kaitseversiooni kontrollinud ja tõendite kogumis ümber lükanud. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid pole apellatsioonis esitatud. Seega taotletakse olemasolevate tõendite pinnalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.
18. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud otsuse põhiosas (tl 90-94) motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele. Seejuures on põhjendatud, miks süüdistatava vastuväited pole usutavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuetele. Maakohtu põhjalikus otsuses on siseveendumuse kujunemine jälgitav ja süüdistatava teole on antud põhjendatud ja õige karistusõiguslik hinnang KarS § 424 järgi. Käesolevas asjas pole vaidlustatud I.G joobe mõõtmist ja selle tulemusi.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on andnud põhjaliku motiveeritud hinnangu tõendite hindamise sõlmküsimusele käesolevas asjas, s.o kas usaldusväärseks lugeda süüdistatava kaitseversiooni kinnitavate tunnistajate A.H ja J.T ütlused või tunnistajate V.L. ja K.N. ütlused. Tõendite kogumis hindamise tulemusel on maakohus asunud õigustatult seisukohale, et usaldusväärseteks tuleb lugeda V.L. ja K.N. ütlused, sest nendes puuduvad märkimisväärsed vastuolud. 10.1 KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul tõendite usaldusväärsuse hindamisel arvestada ka kuriteo eripärast tingitud käitumissituatsiooni. Vabariigi kohtupraktikas on süütegudes KarS § 424 järgi ühe levinuima kaitseväitena käibel versioon, kus võimaluse korral lähtuvalt sündmuse tehioludest eitatakse sõidukiroolis viibimist. 10.2 Ringkonnakohus selgitab, et tõendite hindamise temaatikat on korduvalt käsitletud Riigikohtu praktikas (sealhulgas RKKKo-d nr 3-1-1-61-08 ja nr 3-1-1-3-10), millest tuleneb tõendite hindamise põhimõte, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb lisaks teiste tõenditega kõrvutamisel hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“. Veel märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamisel, sh usaldusväärsuse kontrollimisel, on peamine kõrvutada tõendeid teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning seejärel hinnata neid „elulise usutavuse“ kontekstis. 4
20. Kaitsja apellatsioon on rajatud põhiliselt sellele, et lugeda mitteusaldusväärseks tunnistajate V.L. ja K.N. ütlused. 11.1 Miks peaks V.L. ja K.N. süüdistatava süülise tegevuse osas valeütlusi andma, jääb kohtule käesolevas asjas mõistmatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tuvastamist pole leidnud mingitki põhjust tunnistaja V.L. poolt toimunu osas valeütlusi anda. 11.2 Maakohus on põhjalikult näidanud tunnistaja V.L. küsitlemisel antud ütluste sisu (tl 4345). Esmalt märgib ringkonnakohus, et tunnistaja tuli kontserdilt ning tema taju ümbritseva suhtes ei olnud kindlasti ebaadekvaatne. Tunnistaja küsitlemisel on eraldi täpsustatud tänavavalgustite põlemist ja lumevallide kõrgust ning ta on selgitanud, et need ei takistanud temal nähtavust ümbritseva suhtes. Tunnistaja ise oli jalgsi ja sõidukist, mis oli liikuv punane Opel, umbes 5 meetri kaugusel. Maakohtus on tunnistaja selgitanud, millel põhines tema arvamus sõidukijuhi ebaadekvaatsusest ja osutanud kohtusaalis viibinud süüdistatav I.G-le kui isikule, kes oli autoroolis. Tunnistaja V.L. on andnud ka omapoolse selgituse mõni aeg hiljem sündmuskohale jõudnud naisisiku versiooni osas, kes väitis, et hoopis tema oli sõidukiroolis. Samas on V.L. jäänud endale kategooriliselt kindlaks, et sõitmise hetkel oli roolis I.G ning ühtegi naisisikut sõidukis ei olnud (tl 44). Vajalik on märkida, et V.L. on aastaid olnud abipolitseinik ning sellest tulenevalt omas ta elukogemust ja kriitikameelt, mida erinevates käitumissituatsioonides pidada oluliseks, mida mitte. 11.3 Tunnistaja V.L. ütluste usaldusväärsuse hindamisel on apellant valiv ning leiab, et usaldusväärseks ei saa pidada tunnistaja ütlusi hetke tajumise osas kui A. H väljub sõidukist. Apellandi kaitseversiooni põhisisuks on väide, et tunnistaja V.L. vaateväli oli lumehangede tõttu sedavõrd varjatud, et tunnistaja ei näinud hetke, mil lühikest kasvu A. H. sõidukist väljus. Lumevallide taga asusid sõiduki hoovist väljasõidu ning peatumise ajal süüdistatav I.G ja tunnistaja J.T , kes on samuti lühikest kasvu ja keda V.L. ei pruukinud märgata hetkel, mil sõiduk peatus. 11.4 Apellatsioonis on välja pakutud versioon, et V.L. ütlused muudab ebausaldusväärseks ka pimedus, mis takistas adekvaatselt tajuda sõidukijuhi rooli tagant väljumist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis nimetatud tajumistingimuste segavate faktoritega (tänavavalgustus ei asenda päevavalgust jne.) sellises mahus ja määras, et see takistanuks tunnistaja V.L. il toimunut adekvaatselt hinnata. Maakohus on õigustatult järeldanud, et V.L. pöördus koheselt sõidukist väljunud isiku poole, kelleks osutus I.G ja küsis temalt dokumente.
21. Tunnistaja, politseitöötaja K.N. ütluste kohaselt oli ta 02.01.2011 tööl Ida Prefektuuri patrullpolitseinikuna ja sai kella 17.00 paiku väljakutse, et XXX tänaval liigub joobes juht. V.L. andis toimunust kohapeal ülevaate ja osundas noormehele, kelleks kontrollimisel osutus I.G ning selgitas, et tema oligi sõidukiroolis olnud isik, kes sõidukiga majade vahelt välja sõitis. I.G ise väitis, et tema ei tea sõidukijuhtimisest midagi ja roolis oli tema elukaaslane A. Hosina. I.G tuvastati kohapeal alkomeetriga mõõtes joove. 12.1 Apellatsioonis ei nõustuta maakohtu poolt tunnistaja K.N. ütlustele antud hinnanguga, kuna tunnistaja ei tajunud sündmust vahetult ja sai süüdistatava sõidukiroolis viibimisest teada V.L. käest. Kaitsja leiab, et K.N. ei ole tunnistaja KrMS § 66 tähenduses, kuna sai teadlikuks I.G mootorsõiduki juhiks olemisest V.L. käest ning ei tajunud sündmust vahetult. 5 Tegemist oli politseinikuga, kes viis I.G-ga läbi menetlustoiminguid (viis I.G politseijaoskonda ja teostas joobeseisundi kontrolli). Ringkonnakohus apellatsiooni taolise seisukohaga ei nõustu. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel on tõend kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Käesoleval juhul oli V.L. tajunud tähtsust omavaid asjaolusid mõned minutid varem ja edastas vastava informatsiooni kohalesaabunud politseitöötaja K.N. ele. 12.2 Samuti ei saa K.N. tunnistajastaatuses olla takistust asjaolul, et ta viis joobeseisundis isiku kontrollimiseks läbi esmased toimingud, sest KrMS § 66 lg 2 kohaselt kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. K.N. menetluses käesolev kriminaalasi ei olnud.
22. Apellatsioonis esitatud kaitseversiooni kohaselt peaks olema isikuks, kes juhirooli tagant väljub ja kellelt V.L. dokumente küsib I.G elukaaslane A. H, kuid ometigi see tõendite hindamise tulemusena nii ei ole, sest A.H viibib sel hetkel veel üldse majas. Aktiivsemalt sulandub A.H toimuvasse alles siis, kui tal juba mõned minutid hiljem on vastavalt kokkuleppele I.G-ga täita aktiivne roll kiirelt väljamõeldud kaitseversiooni kinnitajana, mille kohaselt oli tema sõiduki Opel Astra reg.nr. XXX roolis. 13.1 Seega ei saa ringkonnakohus nagu maakohuski tõsiseltvõetavaks pidada kaitseväidet, et tunnistaja V.L. , kes tajub kõike sõidukiga toimuvat lähimeetrite kauguselt, ei saa mõistuspäraselt aru kas ta suhtleb verbaalselt naisisikuga või meesisikust hilisema süüdistatavaga (I.G-ga), kes on sõidukist väljunud.
23. Süüdistatava ja tunnistajate A.H ning J.T ütluste osas on maakohus põhjendatud hinnangu andnud ning nende kaitseversiooni ja süüdistatava alibit kinnitavas osas veenvalt ümber lükanud. Siinjuures on maakohus eraldi välja toonud kaalukad vastuolud, millised sisalduvad eelnimetatud isikuliste tõendite ütlustes võrrelduna omavahel aga ka teiste tõenditega (tl 93). 14.1 Asjakohane on isikuliste tõendite hindamisel samuti teave ning järeldus, mille kohaselt A.H puhul on tegemist I.G elukaaslasega, J.T on aga endine sugulane ja sõber ning nimetatud isikud omavad ütluste andmisel soovi vabastada süüdistatav võimalikust vastutusest mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.
24. I.G kaitsja vandeadvokaat M. Senkel on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt I.G-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 12 pooltundi põhjendatud (sisaldades maakohtu otsuse analüüsi, erialase kirjandusega tutvumist ja apellatsiooni koostamist). Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat M. Senkelile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 230,40 eurot, sh käibemaks 38,40 eurot, I.G-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 185 lg-st 2 mõistab kaitsja tasu I.G-lt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Maarika Kuusk