4-18-3633/8

Väärteoasi nr. 4-18-3633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.

1. 2018.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-3633 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi G.M väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.M, isikukood: XXX, elukoht: xxx, EV kodanik, ei tööta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Merit Saarm Kohtuvälise menetleja esindaja Süüdi tunnistada G.M LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 20 päeva. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Vastavalt KarS § 69 asendada G.M-ile mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna välijuht A L poolt on 01.06.2018.a. koostatud väärteoprotokoll AB1519759 selles, et G.M 01.06.2018.a. kella 00:24 ajal juhtis Harjumaal Tallinn – Rapla – Türi mnt 2-l kilomeetril suunaga Valdeku tn poole mootorsõidukit BMW X3 reg.nr xxx omamata vastava kategooria mootosõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 30.05.2018 kuni 29.07.2018.a. Sellise tegevusega G.M rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil osaliselt süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigus oli tal karistusena äravõetu d, ta vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse kohtus. 01.06.2018.a. kui talle väärteoprotokoll koostati, ei olnud ta teadlik kohtuotsusest, kohtuotsuse sai e-posti teel 1 järgmisel päeval.
2. mail 2018.a. kohtuistungil, kus arutati tema kaebust kohtuvälise menetleja otsusele, ta osales ning ta oli teadlik, et kohtuotsus kuulutatakse
3. mail 2018.a. Kohtuotsuse kuulutamisel ta ei viibinud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et G.M-i tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 01.06.2018.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja H N ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et täites tööülesandeid 01.06.2018.a. kell 00:24 märkasid Tallinn – Rapla – Türi mnt 2 kilomeetril suunaga Valdeku tänava poole liikumas sinist BMW X3 reg.nr xxx, mille sõidustiil oli kahtlane. Sõiduk peatati sinise- ja punase märgutulega. Juhiks osutus G.M ik XXX, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isikul oli juhtimisõigus karistusena ära võetud 30.05.2018 kuni 29.07.2018.a. (tl. 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 01.06.2018.a. kell 00:24 kõrvaldati G.M sõiduki BMW X3 reg.nr xxx roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 8); Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte ga, millest nähtub, et G.M on juhtimisõigus ära võetud alates 30.05.2018.a. ning teo toimepanemise ajal kehtivaid juhilubasid isik ei omanud (tl. 11) ning toimiku teiste materjalidega. Seonduvalt kaebaja väitega, et ta ei olnud 01.06.2018.a. teadlik, et tal juhtimisõigus puudub, märgib kohus järgmist, kaebaja ütlustest nähtuvalt vaidlustas ta kohtuvälise menetleja otsuse, millega tal võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks, kohtus. Kohtuistungil 16.05.2018.a., mil arutati tema kaebust ta viibis, ta oli teadlik, et kohtuotsus kuulutatakse 22.mai 2018.a. Teades kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva, oleks menetlusalusalune isik pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks ta olnud teadlik ka tema suhtes tehtud kohtulahendist. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. G.M-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada G.M-i edaspidi hoiduma s üütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 17-l korral (tl. 13 - 15) Isikule ei ole mõistlik määrata raha trahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on isikul tasumata ning isikul puudub ka kindel sisstulek. Kuna varasemalt määratud karistus ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, mille võib asendada üldkasuliku tööga. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107 - 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2