← Eesti

4-18-2239/28

Obsah (6)§ 242§ 76§ 191§ 205§ 203§ 206

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2239 (2780,18,002543) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuist

) § 76 lõikes 1 sätestatu täitmata jätmise eest

§ 242

lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28€ riigituludesse, selle eest, et tema 11.03.2018.a kella 10:20 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel juhtis mootorsõidukit, mille registreerimismärgid ei vasta Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 § 2 lg 2,3 nõuetele Menetlusalune isik Z.V isikukood XXX elukoht XXXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel XXXX XXXX, mille juhatuse liige A.Z. karistusregistrisse ei ole kantud Kaitsjad kokkuleppel K.Ristal Kaimo Räppo – koostas kaebuse Advokaadibüroost Kevin Siivelt – osales 13.06.2018.a kohtuistungil Kohtuvälise menetleja ametnik 13.06.2018.a istungil Kert Kotkas - Lõuna prefektuurist 2 RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku Z.V kaitsja Kaimo Räppo kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.04.2018.a otsus väärteoasjas nr 2780,18,002543 muutmata. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.04.2018.a otsusega Z.V-le karistuseks mõistetud rahatrahv 28€ tasuda kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuses nr 2780,18,002543 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahatrahvi 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsus täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv sisse nõudmata, asendatakse tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kõik menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda, sest kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja kaebus rahuldamisele ei kuulu. CD-R plaat (lk 33) sellel asuvate fotodega ja sellelt tehtud fotode väljatrükid (lk 34-37) jätta väärteoasja juurde toimikusse. Kohtuotsus edastada Z.V-le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile ja jõustunud kohtuotsus edastada VTMS § 202 lg 3 alusel selle täitmisele pööramiseks kohtuvälisele menetlejale – Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel. VTMS § 156 lg 1, 1¹ ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda. VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas tehakse kohtuotsus kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ning see on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 28. juunil 2018.a alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise VTMS § 156 lg 1 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 mõttes. 3 VTMS § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA 11.03.2018.a väärteoprotokoll 11.03.2018.a väärteoprotokollis (lk 29) heidetakse menetlusalusele isikule Z.V-le ette seda, et tema 11.03.2018.a kella 10:20 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel Sõpruse sillal juhtis Pika ja Kalevi tänavate vahel suunaga Kalevi tänava poole M1 kategooria mootorsõidukit Lexus RX300, mille registreerimismärgid XXX ei vasta majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 § 2 lg 2,3 nõuetele. Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt jättis Z.V eelkirjeldatud käitumisega täitmata liiklusseaduse (

) § 76 lõikes 1 sätestatu ja pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoprotokollis on tõenditena kajastatud 2 fotot sõidukist registreerimismärkidega XXX(lk 29 all). Väärteoprotokollis on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku õigustega ja kohustustega tutvumist (lk 29 all ja lk 29 pöördel) ja väärteoprotokolli ärakirja kättesaamist (lk 29 all). Väärteoprotokolli on menetlusalune isik andnud omakäelised ütlused käsitsi kirjas ja kinnitanud, et sai kõigest aru (lk 29 all). Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 10.04.2018.a (lk 29). Vastulause puudumine Vastulauset menetlusalune isik Z.V esitanud ei ole. 05.04.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti otsus 05.04.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (lk 27-28) väärteoasjas nr 2780,18,002543 karistati Z.V liiklusseaduse (

) § 76 lõikes 1 sätestatu täitmata jätmise eest

§ 242

lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28€ riigituludesse, selle eest, et tema 11.03.2018.a kella 10:20 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel juhtis mootorsõidukit, mille registreerimismärgid ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 kehtestatud nõuetele. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud fotodega, karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. 05.04.2018.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteoprotokoll koosatud õigesti ja menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Liiklusseaduse (

) § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 49 koos oma lisadega sätestab 4 Eesti Vabariigis registreeritud sõidukite registreerimismärkidele seatud kohustuslikud nõuded. Muu registreerimismärga sõiduki juhtimine on kvalifitseeritav

§ 242

lg 1 järgi, mis sätestab karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest. Registreerimismärgi tüübid ja sellel olevate detailide paigutus ning kirjeldused on määrusega kehtestatud reeglid. Omavoliliselt ümber kujundatud registreerimismärkidega varustatud sõidukiga liikluses osaleda ei tohi. Iseenesest ei ole keelatud sõidukil kasutada ilma Euroopa Liidu embleemi ja Eesti riigi tunnusmärgi „EST” väljata registreerimismärki, kuid pärast 2004.a septembrit Maanteeamet neid registrisse tulevatele sõidukitele ei ole väljastanud. Seega on välistatud, et rikkumise toimepanemisel kasutatud sõidukil on selline märk, kuna sõiduk on esmaregistreeritud Eestis 2012 aastal. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 14 lg 2 kohaselt on sõidukil lubatud kasutada ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded” kohast Maanteeameti tellimusel ja

§ 191lõikes 2 nimetatud isiku poolt valmistatud registreerimismärki.

Loovutamise teel registreerimismärgi liigutamine on lubatav toiming, kuid selle juures ei saa tähelepanuta jätta seda, et sõidukile tuleb paigaldada registreerimismärk, mis on vastavuses konkreetsele sõidukile kehtestatud normidega. Saab väita, et kõnealuse numbri- ja tähekombinatsiooniga numbrimärki võib sellel sõidukil kasutada, kuid see peab olema vastavuses MKM 21.06.2011 määruse lisades toodud näidisega, kuna kõnealune määrus on asjakohane kirjeldama just nende sõidukite registreerimismärkidega seonduvat, mille hulka kuulub Lexus RX 300 registreerimismärgiga XXX, kuna see on esmaregistreeritud kõnealuse määruse kehtivusajal. Kuna käesolevas menetluses on tuvastatud sõidukile paigaldatuna registreerimismärgid, mis ei vasta eelkirjeldatud määruse lisades leitavatele näidistele, siis on ilmselge, et kõnealuse määruse (mille reguleerimisalasse kuulub ka Lexus RX 300 registreerimismärgiga XXX) nõudeid ei ole täidetud. Seadus näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. 05.04.2018.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohaldatud karistuseks 7 trahviühikut, s.o 28 €, mis on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad samalaadsed karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eesti Vabariigi teedel liikuvad sõidukid peavad olema vastavuses tehnonõuetega ja sellega seonduvate regulatsioonidega. Ühest küljest väljendub neist riigi soov minna järk-järgult üle uutele registreerimismärkidele, teisest vaatenurgast on ka teistes eluvaldkondades oluline, et sõidukite registreerimismärgid oleksid ühetaolised ja vastaksid kehtivatele üldtuntud nõuetele ning ei oleks segadust tekitavad, et tagada eeskätt riikliku järelevalve tõhusust ning rahvusvahelise kuritegevuse avastamist ning selle tõkestamist. 05.04.2018.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selle otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 25.04.2018.a (lk 28) . Menetlusaluse isiku Z.V lepingulise kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo 25.04.2018.a kaebus kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuse peale Menetlusaluse isiku Z.V lepingulise kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo kaebus kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse 15-päevase kaebetähtaja sees – 25.04.2018.a (lk 1-7) . Kaebusel lisad puuduvad. 5 Kaebuses (lk 1-7) taotletakse väärteoasjas nr 2780,18,002543 tehtud 05.04.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti otsuse tühistamist täies ulatuses, väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist ja menetlusalusele isikule tema kaitsjale tehtud kulutuste hüvitamist. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsust tehes vääralt kohaldanud materiaalõigust ning eksinud oluliselt menetlusõiguse vastu. Otsusest ei nähtu tõendamiseseme asjaolude tõendatus ega ka kohtuvälise menetleja ametniku siseveendumuse kujunemine. Kaebuse kohaselt ei võimalda süüdistuse sisu ega kogutud materjalid järeldada, et menetlusalune isik oleks oma tegevusega täitnud

242 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

§ 242

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 242

lg 1 koosseisu täitmiseks peab olema täidetud eeldus, et menetlusalune isik on objektiivselt rikkunud mingit liiklusnõuet, mille eest ei ole karistust ette nähtud teiste

-s sätestatud väärteokoosseisude järgi.

§ 205

näeb ette karistuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.

§ 203

näeb ette vastutuse registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõiduki juhtimise eest ja

§ 206

näeb ette vastutuse mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Seega, jättes kõrvale

§-ide 203, 205 ja 206 väärteokoosseisud ja asudes ette heitma

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist, saab loogiliselt üheselt järeldada, et kohtuväline menetleja on seisukohal, et sõiduk oli nõuetekohaselt registreeritud, sõidukile oli kinnitatud riiklik registrimärk ja see oli loetav. Oma otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik on oma käitumisega rikkunud

§ 76

lg 1 nõudeid.

§ 76

lg 1 sätestab järgmised nõuded:

  1. a)mootorsõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud;
  2. b)sellel peavad olema riiklikud registreerimismärgid;
  3. c)liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Kohtuväline menetleja on endapoolse koosseisu valiku läbi selgelt kinnitanud, et sõiduk oli nõuetekohaselt registreeritud ning sellele olid kinnitatud riiklikud registrimärgid, mis olid loetavad. Seega on üheselt selge, et menetlusalusele isikule etteheidetav käitumine, s.o sõiduki juhtimine, mis kannab n.ö vana kujundusega riiklikke registrimärke, ei täida

§ 242

lg 1 sätestatud süüteokoosseisu, kuna sellega ei rikuta

§ 76lg 1 nõudeid.

Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ühelgi juhul vastuolus kehtiva õigusega, mistõttu ei ole see ka karistatav. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema juhitud sõidukile olid kinnitatud n.ö vana kujundusega riiklikud registrimärgid, mida kohtuväline menetleja peab ekslikult liiklusnõuete rikkumiseks, viidates sellele, justkui menetlusaluse isiku juhitud sõidukile ei oleks väljastatud vana kujundusega riiklikke registrimärke. Sellise väite tõendamiseks ei nähtu aga väärteoasja materjalidest ühtegi tõendit. Kohtuväline menetleja väidab oma otsuses, et majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ 6 § 14 lg 2 kohaselt on sõidukil lubatud kasutada ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. juuni
  2. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded” kohast Maanteeameti tellimusel ja liiklusseaduse § 191 lõikes 2 nimetatud isiku poolt valmistatud registreerimismärki. Selline väide on aga vastuolus kehtiva õigusega. Nimelt nähtub MKM 03.03.2011 määruse nr 19 esimesest paragrahvist, et selle reguleerimisalasse kuuluvad üksnes Eestis registreerimisele kuuluva ning teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise liiklusregistrisse kandmine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine. Puudub vaidlus, et menetlusalust isikut ei süüdistata registritoimingute tegemisel nõuete rikkumises või nende toimingute tegemata jätmises vms, mistõttu on viited väidetava rikkumise sisustamisel MKM-i määrusele nr 19 asjakohatud. MKM-i määruse nr 19 poolt viidatud MKM-i määrus nr 49 sätestab nõuded liiklusregistris registreerimisele kuuluvate sõidukite riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele, mistõttu oleks selle määruse rikkumist heal juhul asjakohane ette heita riiklike numbrimärkide tootjale. Ei saa tekkida vaidlust, et n.ö vana kujundusega riiklikud registrimärgid on kehtivad ja nende kasutamine sõidukil on lubatud. Kaebuse kohaselt on mõeldamatu, et kohtuväline menetleja asub riigi karistusvõimu realiseerides esitama süüdistusi ja karistama isikut teo eest, mille väidetav ebaõigussisu tuleneb üksnes Politsei- ja Piirivalveameti ametniku poolsest puudulikust ja väärast seaduse tõlgendamisest. Puudub selge liiklusnõue, mille rikkumist oleks võimalik menetlusalusele isikule ette heita, samuti puudub süüteokoosseis, mis sätestaks karistuse n.ö vana kujundusega riikliku registrimärgiga liiklemise eest. Kaebuse kohaselt on Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-83-13 sedastatud KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Eelöeldu tähendab, et süüteokoosseisu tunnused peavad olema normi adressaadile ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega avatav. Iseäranis karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele. Määratletuspõhimõtte järgimine tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistusõigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Nii keelab KarS § 2 lg 4 otsesõnu teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb ka keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire. Kaebuse kohaselt ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest subjektiivse koosseisu täitmise kontrollimine, süülküsimuse lahendamine ja karistuse määra põhjendused. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja poolt oluliselt rikutud menetlusõigust, mis seisneb otsuses süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste esinemise kontrollimise puudumises, süüküsimuse lahendamata jätmises ja karistuse määra põhjenduste puudumises. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-2-2-06 tehtud otsuses sedastanud, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju süüdlase jaoks on õiguslike tagajärgede poolest sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. 7 Kohtuasjas nr 3-1-1-26-14 tehtud otsuses on Riigikohus selgitanud, et nii kohtuvälisel menetlejal kui maakohtul tuleb vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel otsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Otsustaja siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul VTMS § 133 p 4 kohaselt muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. Olukord, kus maakohtu otsus või kohtuvälise menetleja otsus nendele nõuetele ei vasta, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuse väited vastuolulised ja asjatundmatud. Kaebuse kohaselt on süüdistuse esitamisest ja karistusotsuse tegemisest

§ 242

lõikes 1 sätestatud süüteokoosseisu järgi võimalik üheselt ja selgelt järeldada, et menetlusaluse isiku tegevuses ei esine

§-ide 203, 205 ja 206 sätestatud süüteokoossseisude objektiivseid tunnuseid, see tähendab, et menetlusaluse isiku sõiduk oli registreeritud, sellele olid kinnitatud riiklikud registrimärgid ja need olid nõuetekohaselt loetavad. Otsuse lugemisel on ka selge, et kohtuvälisel menetlejal puuduvad etteheited sõidukile kinnitatud numbrimärkide nõuetelevastavuse osas. Probleemiks on üksnes see, et need on n.ö vana kujundusega, ehk nendele ei ole kantud „EST“ tunnust. Kohtuväline menetleja ütleb selgelt oma otsuses: „Iseenesest ei ole keelatud sõidukil kasutada ilma Euroopa Liidu embleemi ja Eesti riigi tunnusmärgi „EST” väljata registreerimismärki, kuid pärast 2004. a septembrit Maanteeamet neid registrisse tulevatele sõidukitele ei ole väljastanud“. Samuti nendib menetleja, et: „Loovutamise teel registreerimismärgi liigutamine on lubatav toiming /.../“. Kaebuse kohaselt on aga täielikult põhjendamata kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt ei saa tähelepanuta jätta seda, et sõidukile tuleb paigaldada registreerimismärk, mis on vastavuses konkreetsele sõidukile kehtestatud normidega. Nimelt puudub kehtivas õiguses üldse norm, mis diferentseeriks registreerimismärgi nõudeid sõidukite lõikes. Registreerimismärgi kandmise nõuded kehtivad täpselt ühtemoodi kõikidele sõidukitele. Võimalik, et kohtuväline menetleja on pidanud silmas liiklusmärkide tootmise ja väljastamise nõudeid, kuid neid etteheiteid oleks heal juhul asjakohane teha Maanteeametile või viimasega lepingu sõlminud numbrimärgi tootjale. Kaebuse kohaselt on sõidukil lubatud kasutada „EST“ väljata registreerimismärki, seda kinnitab ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Samas asub ta üllatuslikult seisukohale, et menetlusalune isik on just „EST“ väljata riikliku registreerimismärgi kasutamisega pannud toime õigusvastase teo. Nende väidete samaaegne esinemine karistusotsuses on õiguslikult võimatu. Tulenevalt karistusõiguse, kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse põhimõtetest ei ole kohtul asja lahendamisel võimalik väljuda süüdistuse, s.o väärteoprotokolli, piiridest, mistõttu tähendab kohtuvälise menetleja poolt põhjendamatu süüdistuse esitamine absoluutset takistust menetlusaluse isiku karistamiseks. Kohtuvälise menetleja 28.05.2018.a kirjalik seisukoht kaebuse kohta Kohtuvälise menetleja 28.05.2018.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta(lk 21-24, 25-26) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata 8 jätmist. Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga ja möönab, et õigusnorm võib olla pealiskaudne, kuid väärteokirjeldus võtab konkreetselt kokku menetlusalusele isikule etteheidetava teo ning väärteoprotokoll annab ülevaate menetlusaluse isiku toimepandu kohta. Mis puudutab kvalifikatsiooni, siis leiab kohtuväline menetleja, et liiklusseaduse muu rikkumisena kvalifitseerituna on kõik korrektne. Kohtuväline menetleja selgitab, et menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist, mille registreerimismärgid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kohtuväline menetleja on veendunud, et konkreetsel sõidukil sellise kujundusega registreerimismärke kasutada ei tohi ning sellise sõiduki juhtimisega on toime pandud süütegu. MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 191 lg 1 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. Rikkumise toimepanemisel kasutatud sõiduk registreeriti sedavõrd hilja, et sellisel sõidukil ei saa „vana kujundusega“ originaalregistreerimismärke olla. Üldlevinud on teadmine, sõidukite vanad numbriplaadid jäävad eelmisesse kümnendisse. Kohtuistungi toimumisel taotleb kohtuväline menetleja tunnistajana liikluspolitseiniku S.T. ülekuulamist. 13.06.2018.a kohtuistung 13.06.2018.a kohtuistungil kaebusest loobumise soovi menetlusalusel isikul ja tema lepingulisel kaitsjal vandeadvokaadi abil Kevin Siiveltil ei olnud ning menetlusalune isik Z.V ja tema kaitsja Kevin Siivelt jäid vandeadvokaat Kaimo Räppo koostatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja ametnik Kert Kotkas taotles 13.06.2018.a kohtuistungil kaebuse rahuldamata jätmist ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. 13.06.2018.a kohtuistungil kuulati kohtuvälise menetleja sellekohase taotluse alusel (lk 22) üle tunnistajana liikluspolitseinik S.T.. Veel uuriti kohtuistungil väärteoasja toimikus asuvaid kirjalikke tõendeid, vaadati salvestisel olevaid fotosid (lk 33 ümbrikus oleval CD-R plaadil) ning nende väljatrükke paberile mustvalgetena ja värvilistena (lk 34-37) ja avaldati menetlusaluse (väärteoprotokollist lk 29) seoses isiku Z.V kohtuvälises menetluses antud ütlused tema keeldumisega kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. Kohtuliku uurimise täiendamiseks pooled kohtuistungil taotlusi ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtul ei ole alust kaebuse rahuldamiseks ja kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuse tühistamiseks. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et 11.03.2018.a kella 10:20 ajal juhtis Z.V Tartu linnas Sõpruse puiesteel Annelinna poolt tulles Sõpruse sillal Kalevi tn suunas liikudes mootorsõidukit Lexus registreerimismärkidega XXX. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vaidlust ei ole. Tunnistaja S.T. 13.06.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel antud ütlustega (lk 81, 89-90) ja mootorsõidukist Lexus registreerimismärkidega XXX13.06.2018.a Tartu linnas Sõpruse puisteel tehtud 2 fotoga (lk 33, 34-37) on veenvalt tõendatud, et Z.V kasutuses ja 9 tema juhtimisel oli 11.03.2018.a kella 10:20 ajal Tartu linnas Sõpruse sillal mootorsõiduk Lexus registreerimismärkidega XXX. Fotodelt (lk 33, 34-37) nähtuvalt on aru saada, et sõiduauto Lexus registreerimismärkidega XXX, mille juhi kohal istub naisterahvas, on tulnud Annelinna poolt üle Sõpruse silla ja peatunud silla lõppu jääva Renault autokeskuse lähistel enne Kalevi tänavat. Tunnistaja S.T. 13.06.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel antud ütlustega (lk 81, 89-90) on tõendatud, et eelnimetatud 2 fotot sõiduautost Lexus registreerimismärkidega XXXtegi ta ise politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus oma töökohustusi liikluspolitseinikuna täites (lk 90) . Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt kontrolliti politseioperatsiooni käigus ka sõidukite tehnonõudeid, sõidukite tehnonõudeid kontrollis ta koos liikluspolitseinik Kaimar Rogenbaumiga, kui ühel hetkel anti neile teada sõidukist, millele paigaldatud registreerimismärgid ei vasta nõuetele (lk 89). Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt peatas ta selle sõiduki käemärguandega ja sõiduki registreerimismärke kontrollides oli vaatluse alusel selgesti näha, et need ei vasta nõuetele (lk 89) . S.T. ütluste kohaselt sai ta selle sõiduki juhiga vesteldes teada, et sõiduki registreerimismärgid on algusest peale nii olnud ja neid ei ole vahepeal vahetatud, mispeale selgitas naisterahvast juhile, et kui väidate Maanteeametist selliste registreerimismärkide väljastamist, siis tooge 15 päeva jooksul sellekohane kinnituskiri Maanteeametist (lk 89-90) . 13.06.2018.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas tunnistaja S.T., et täna kohtuistungil viibiv menetlusalune isik ongi see naisterahvas, kes oli üksinda sõidukis ja juhtis sõidukit reistreerimismärkidega XXX Sõpruse sillal Kalevi tn suunas. Menetlusalune isik Z.V on kogu väärteomenetluse vältel võtnud ka ise õigeks asjaolu, et tema kasutuses ja tema juhtimisel oli 11.03.2018.a kella 10:20 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel mootorsõiduk Lexus registreerimismärkidega XXX. Kohtulikul uurimisel 13.06.2018.a kohtuistungil menetlusalune isik Z.V küll keeldus ütluste andmisest, kuid samas jäi kindlaks enda varasemale seisukohale, et tal ei ole varasamelt öeldule midagi juurde lisada (lk 91: kohtuistungi protokoll) . Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula kolmanda rea, PS § 3 lausete 1 ja 2, PS § 22 lausete 2 ja 3 alusel, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 punkti 1 alusel, VTMS §-des 2, 31 lg 1, 98 lg 5, 123 lg 1,2 ja KrMS §-des 34 lg 1 p 1, 71 lg 2 p 1, 294 p 1 sätestatud põhimõtete alusel avaldas kohus 13.06.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel menetlusaluse isiku Z.V kohtuvälises menetluses omakäeliselt väärteoprotokolli antud ütlused (lk 29 all). PS preambula kolmanda rea kohaselt on Eesti Vabariik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Selle sätte kohaselt on õiguse eelduseks, et see on ka õiglane. PS § 3 lause 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 3 lause 2 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 22 lause 2 kohaselt ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. PS § 22 lause 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 punkti 1 kohaselt on igaühel õigus õiglasele kohtumenetlusele. Ülaltoodud sätetega on kooskõlas ka VTMS-s ja KrMS-s sätestatud ja eelnevalt kajastatud õigusnormidest kogumis nähtuvad põhimõtted selle kohta, et süüteomenetluses on menetlusalusel isikul ning kahtlustataval ja süüdistataval õigus keelduda ütluste andmisest ja ütluste andmise kohustust ei ole, kuid kui isik on 10 kohtumenetluse eelselt ütlusi andnud, siis võib tema varem antud ütlusi kohtumenetluses avaldada. 13.06.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel avaldatud menetlusaluse isiku Z.V kohtuvälises menetluses 11.03.2018.a väärteoprotokolli omakäeliselt antud ütluste kohaselt saadi autole numbrid ARK-st (lk 29 all), s.o nüüdse nimetusega Maanteeametist. Nimetatud Z.V ütlused selle kohta, et 11.03.2018.a tema juhtimisel olnud sõidukile saadi sellel olevad registreerimismärgid XXX Maanteeametist, ei ole kooskõlas ülejäänud väärteosasjas kogutud tõendid – sõiduki registreerimismärgiga XXX registriandmetest (lk 38-40, 67: andmete väljatrükid liiklusregistrist) ja Maanteeameti 31.05.2018.a vastusest (lk 66-68) kohtu 30.05.2018.a päringule (lk 49-50) nähtuv ning sõiduki omaniku A.Z. 13.03.2018.a avaldusest nähtuv (lk 30). Nimelt nähtub Maanteeameti hallatava liiklusregistri andmete väljatrükist (lk 38-40), et liiklusregistri andmetel on M1 kategooria sõiduk Lexus RX300 registreerimismärgiga XXX registreeritud Eestis 17.09.2012.a (lk 39). Ka Maanteeameti 31.05.2018.a vastusest (lk 66-68) kohtu 30.05.2018.a päringule (lk 49-50) nähtub, et liiklusregistri andmetel on M1 kategooria sõiduk Lexus RX300 registreerimismärgiga XXX registreeritud Eestis 17.09.2012.a, sõiduki registreerimismärgid XXX on valmistatud sõiduki omaniku A.Z. (ik XXXX) 18.08.2014.a avalduse alusel(lk 66-68), Maanteeameti teenindusbüroo väljastas üksikkorras valmistatud registreerimismärgid XXX sõidukile Lexus RX300 19.08.2014.a (lk 66-68) . Maanteeameti 31.05.2018.a vastuse (lk 66-68) kohaselt taotles A.Z. 23.08.2014.a kolmanda registreerimismärgi XXX väljastamist ning Maanteeameti teenindusbüroo väljastaski kolmanda registreerimismärgi XXX 04.09.2014.a. Maanteeameti 31.05.2018.a vastuskirja (lk 66-68) kohaselt peavad majandus-ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 49 § 3 lg 1 järgi registreerimismärkidel olema eraldi järgmised väljad: 1) tähtede väli, 2) numbrite väli, 3) Euroopa Liidu embleemi ja Eesti riigi tunnusmärgi „EST” väli. Maanteeameti 31.05.2018.a vastuskirja (lk 66-68) kohaselt olid üksikkorras valmistatud registreerimismärgid XXX (väljastatud 19.08.2014) ja kolmas registreerimismärk XXX (väljastatud 04.09.2014) valmistatud vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruses nr 49 § 3 lg 1 toodud nõuetele. Maanteeameti 31.05.2018.a vastuskirja kohaselt ei vasta kohtu 30.05.2018.a päringule(lk 49-50) lisatud kahel fotol näha olevad registreerimismärgid XXX (lk 33-37: fotod) kehtivatele nõuetele ja nõuetele mittevastavaid registreerimismärke Maanteeamet ei väljasta (lk 66-68) . Maanteeameti 31.05.2018.a vastusele (lk 66-68) lisatud registriväljavõtte (lk 67) kohaselt on sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks A.Z. ja kasutajaks Z.V, mõlema elukohaga XXXX. Selle registriväljavõtte kohaselt on dublikaatmärk sõidukile registreerimismärgiga XXX väljastatud 04.09.2014.a Maanteeameti Tartu büroos (lk 67). Rahvastikuregistri andmetel on Z.V ja A.Z. XXX ning nende mõlema registreeritud elukohad on XXXX (lk 43-44: rahvastikuregistrist andmete väljatrükid) . Z.V on taotlenud Eesti Vabariigist endale dokumentide väljastamist ning ta on Eesti Vabariigi kodanik (lk 42: väljatrükk Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist) . 11 13.03.2018.a avalduses kohtuvälisele menetlejale (lk 30) kinnitab A.Z. seoses tema X Z.V-le koostatud väärteoprotokolliga, et sai autole registreerimismärgid XXX Tartus asuvast ARK-st, kuid pärast vahetas need Tallinnas ära (lk 30). Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Z.V kasutuses ja juhtimisel 11.03.2018.a olnud sõidukil Lexus ei olnud 11.03.2018.a enam küljes Maanteeametist väljastatud registreerimismärke, vaid need olid sõiduki omaniku A.Z. teadmisel ja soovil sealt eemaldatud ning Tallinnas asendatud teiste märkidega. Nimelt on A.Z. enda 13.03.2018.a avalduses kohtuvälisele menetlejale kinnitanud, et Tartus ARK-st saadud autonumbrid XXX vahetas pärast ära Tallinnas XXX asuvas S. OÜ-s (lk 30) . See A.Z. 13.03.2018.a pöördumine, mis on adresseeritud Lõuna prefektuurile, on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud 14.03.2018.a (lk 30). Z.V väärteoprotokolli omakäeliselt antud ütlustest nähtuvalt väljastati tema juhtimisel 11.03.2018.a olnud sõidukile Lexus registreerimismärgid ARK-st, s.o praeguse nimetusega Maanteeametist. Z.V ütlustest võib aru saada, et ta ei olnud 11.03.2018 teadlik, et sõidukil olevad registreerimismärgid ei vasta kehtestatud nõuetele, need on tema X poolt ümber vahetatud ja lastud sõidukile paigaldada sellelt sõidukilt eemaldatud Maanteeametist väljastatud registreerimismärkide asemele. Eeltoodu aga ei välista karistusseadustiku (KarS) § 17 lg 3 ja KarS § 15 lg 3 alusel Z.V vastutust, sest KarS § 17 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust ning KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Z.V oli võimalik enne 11.03.2018.a sõiduki juhtimisele asumist viia ennast kurssi liikluses osalevatele mootorsõidukitele kehtestatavate nõuetega, sealhulgas sellega, milliste registreerimismärkidega sõidukeid võib Eesti Vabariigis liikluses juhtida. Elektroonse Riigi Teataja kaudu on õigusaktid, sealhulgas liiklusalased õigusaktid, kõikidele vabalt kättesaadavad. Nii paberkandjal kui ka elektroonsete õigusaktidega on võimalik kõigil soovi korral tutvuda nii Tartu linna raamatukogudes kui ka avalikes internetipunktides, kui endal kodus arvutit pole või kui telefonis puudub selleks vajalik internetiühendus. Ka elektroonselt Maanteeameti poole päringuga pöördudes (e-post: info@mnt.ee) ning ka elukohajärgsesse Maanteeeameti teenindusbüroosse (asub Tartus Sepa tn 23) kohale minnes on võimalik saada vajalikku infot liikluses osalevate sõidukite registreerimismärkidele esitatavate nõuete kohta. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Z.V-le oli nõuetele mittevastavate registreerimismärkidega sõiduki juhtimine 11.03.2018.a välditav, kui ta oleks tundnud huvi tema kasutuses oleva sõiduki registreerimismärkide nõuetele vastavuse osas. KarS § 18 lg 3 tähenduses pani Z.V nõuetele mittevastavate registreerimismärkidega sõiduki juhtimise 11.03.2018.a toime ettevaatamatusest, hooletusest – ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Väärteoasjas puuduvad Z.V käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

§ 76

lõikes 1 sätestatu kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ja mootorsõidukil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 (jõustus 01.07.2011) „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 19) § 6 lg 1 kohaselt kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on Z.V ja A.Z. Eestis alaliselt elavad, nende mõlema registreeritud elukohad on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigis XXXX 12 (lk 43-44) . Z.V on taotlenud Eesti Vabariigilt endale dokumentide väljastamist ning ta on Eesti Vabariigi kodanik (lk 42). Eelnimetatud määruse nr 19 § 6 lg 1 kohaselt juhtis Z.V 11.03.2018.a mootorsõidukit Lexus, mis kuulus Eesti Vabariigis kohustuslikus korras registreerimisele.

§ 76

lg 1 viimase lause ja nimetatud määruse nr 19 § 6 lg 4 kohaselt tuleb liikluses kasutatav sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Määruse nr 19 § 14 lg 1 kohaselt väljastab registreerimismärgi Maanteeamet sõiduki registreerimisel ja vajadusel registriandmete muutmisel. Määruse nr 19 § 14 lg 2 ja § 15 lg 6 kohaselt on sõidukil lubatud kasutada ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. juuni
  2. a määruse nr 49 „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded” kohast Maanteeameti tellimusel ja liiklusseaduse § 191 lõikes 2 nimetatud isiku poolt valmistatud registreerimismärki. Määruse nr 19 § 14 lg 3 kohaselt väljastatakse vanasõiduki registreerimismärk ainult vanasõidukile. Määruse nr 19 § 14 lg 6 kohaselt võib ühele sõidukile samaaegselt olla omistatud ainult üks registreerimisnumber. Määruse nr 19 § 14 lg 7 kohaselt ei ole lubatud ühte registreerimisnumbrit omistada mitmele sõidukile.

§ 76

lõikes 13 sätestatu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega mootorsõiduki registreerimise tingimused ja korra ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele.

§ 76

lg 13 kehtestamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniminister vastu võtnud kaks määrust, millistest üks on juba eelnevalt viidatud 03.03.2011 määrus nr 19 (jõustus 01.07.2011) „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ ja teine on 21.06.2011.a määrus nr 49 (jõustus 01.07.2011) „Riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 49). Eelnimetatud määruse nr 49 § 1 kohaselt kehtestatakse sellega nõuded liiklusregistris registreerimisele kuuluvate sõidukite riiklikele registreerimismärkidele ja nende valmistamisele. Määruse nr 49 §-s 2 sätestatakse registreerimismärkide tüübid ja §-s 3 registreerimismärkide väljad ja kasutatavad sümbolid ning §-s 4 registreerimismärkide tehnilised nõuded. Määrusel nr 49 on kolm lisa, hõlbustamaks registreerimismärkidele esitatavatele nõuetele ülevaate saamist. Lisas nr 1 on sätestatud registreerimismärkide tüübid, lisas nr 2 registreerimismärgil kasutatavate sümbolite mõõdud ja lisas nr 3 registreerimismärkide näidised. Kuna Z.V kasutuses 11.03.2018.a olnud sõiduk Lexus RX300 registreerimismärkidega XXX on Eestis registreeritud 17.09.2012.a ning sõiduki registreerimismärgid XXX on valmistatud sõiduki omaniku A.Z. (ik XXXX) 18.08.2014.a avalduse alusel (lk 66-68) ja Maanteeameti teenindusbüroo väljastas üksikkorras valmistatud registreerimismärgid XXX sõidukile Lexus RX300 19.08.2014.a ja dublikaadi omaniku 23.08.2014.a taotluse alusel väljastas Maanteeamet 04.06.2014.a (lk 66-68), siis pole kahtlust selles, et kõik eelnevalt viidatud liiklusseaduse ja selle alusel vastu võetud määruste nr 19 ja nr 49 sätted on asjakohased ja kuuluvad kohaldamisele ka käesoleval juhtumil. Maanteeamet on kohtu päringule vastates enda 31.05.2018.a kirjas kinnitanud, et on sõiduki Lexus RX300 registreerimismärgiga XXX omanikule A.Z.le väljastanud ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruses nr 49 § 3 lõikes 1 toodud nõuetele vastavad registreerimismärgid XXX (väljastatud 19.08.2014.a). Selles samas 31.05.2018.a vastuskirjas on Maanteeamet sedastanud, et kohtu poolt neile edastatud 2-l fotol näha olevad registreerimismärgid XXX(millised olid 11.03.2018.a paigaldatud Z.V kasutuses olnud sõidukile) ei vasta kehtivatele nõuetele ja nõuetele mittevastavaid registreerimismärke Maanteeamet ei väljasta (lk 66-68). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruses nr 49 § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt peavad registreerimismärkidel olema järgmised väljad: 13 1) tähtede väli, 2) numbrite väli, 3) Euroopa Liidu embleemi ja Eesti riigi tunnusmärgi „EST“ väli. Määruse nr 49 § 2 lõigetes 1 ja 2 on osundatud registreerimismärkide tüüpideks jagunemisele viitega määruse lisale nr 1 vastavalt sõidukite otstarbele ja kategooriale. Määruse nr 49 § 2 lõikes 3 on osundatud registreerimismärkide tüüpide kujundusele ja mõõtmetele viitega määruse lisale nr 3. Võrreldes Z.V kasutuses 11.03.2018.a olnud M1 kategooria sõidukil ees ja taga paiknenud registreerimismärke XXX(lk 33, 34-37) seaduses sätestatud nõuetega, ilmneb, et need sõidukil 11.03.2018.a asunud registreerimismärgid visuaalselt selgelt ei vasta ja ei ole kooskõlas määruse nr 49 § 2 lõigetes 2 ja 3 osundatud lisades sätestatud nõuetega – tähtede ja numbrite väljade vahel on määruses ja selle lisas nr 3 sätestatuga võrreldes ülipikk tühiala ning täiesti puudub registreerimismärkidelt Euroopa Liidu embleem ja Eesti riigi tunnusmärk „EST“, millised asjaolud kogumis annavad põhjendatud aluse tervikuna kahelda ka tähtede ja numbrite kujunduste ja suuruste vastavuses määruses ja selle lisades sätestatud nõuetele. Kuna silmaga nähtavalt on ilmselgelt ja kahtlusteta tuvastatav, et Z.V kasutuses 11.03.2018.a olnud M1 kategooria sõidukil ees ja taga paiknenud registreerimismärgid XXX on selgelt erineva väljanägemisega määruse nr 49 lisas nr 3 kajastatud näidistest (nr 1-3), siis koostati Z.V-le selle eest 11.03.2018.a väärteoprotokoll

§ 76

lõikes 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhjendatult.

§-s 242 sätestatakse karistus mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest.

§ 242

lõikes 1 on sätestatud, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseise ei ole kohus tuvastanud. Z.V poolt

§ 76

lõikes 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmata jätmine on põhjendatult kvalifitseeritud

§ 242lg 1 järgi.

Kohtu vastus kaebuses esitatud kaitsja väidetele Kaebuses väidetakse, et menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema juhitud sõidukile olid kinnitatud n.ö vana kujundusega riiklikud registrimärgid. Selline kaebuse väide aga ei vasta tõele, sest menetlusalusele isikule sellist etteheidet väärteoprotokollis ja ka vaidlustatud otsuses tehtud ei ole. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses heidetakse menetlusalusele isikule ette ainult seda, et ta juhtis 11.03.2018.a mootorsõidukit, mille registreerimismärgid ei vasta kehtestatud nõuetele. Neil asjaoludel, kuna väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses ei ole püstitatud väidet, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel olid nn vana kujundusega registreerimismärgid, siis ei kuulu see kaitsja tõstatatud väide ka tõendamisesemesse. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest lähtudes vajab väärteoasjas tõendamist, kas Z.V kasutuses 11.03.2018.a olnud sõidukil olid nõuetele vastavad registreerimismärgid. Kaebuses asutakse seisukohale, et Z.V kasutuses olnud sõidukile olid väljastatud ja paigaldatud vana kujundusega registrimärgid ning nende vana kujundusega registrimärkide kasutamine sõidukil on lubatud. Taoline kaebuse väide on käesolevas väärteoasjas asjakohatu, 14 sest on teada, et sõiduki Maanteeametis esmakordselt Eestis 2012.a registreerimise ajal ja Maanteeametist 2014.a sõiduki omanikule registreerimismärkide XXX väljastamise ajal kehtisid samad seadusesätted, mis praegugi ning sellel ajal Maanteeametist ühtegi nn vana ja kehtivatele nõuetele mittevastavat registreerimismärki ei väljastatud (lk 66-68). Maanteeamet on üheselt vastuseks kohtu päringule kinnitanud, et Z.V juhtimisel 11.03.2018.a olnud sõidukil asunud registreerimismärke ei ole Maanteeamet selle sõiduki omanikule väljastanud ning on sõiduki sõiduki omaniku taotlusel 2014.a väljastanud ainult kehtivatele nõuetele vastavaid registreerimismärke XXX. Neil asjaoludel on ainetud kaebuses esitatud väited selle kohta, et kuna Z.V kasutuses olnud sõidukile olid väljastatud ja paigaldatud vana kujundusega registrimärgid, siis oli nende vana kujundusega registrimärkide kasutamine sõidukil 11.03.2018.a ka lubatud. Seoses kaebuses esitatud väitega selle kohta, nagu oleks kohtuväline menetleja ise enda otsusega kinnitanud, et Z.V kasutuses 11.03.2018.a olnud sõidukile olid kinnitatud nõuetele vastavad registreerimismärgid, on oluline täheldada, et taoline kaebuses esitatud väide on meelevaldne, sest seda ei ole kohtuväline menetleja väärteoprotokollis ja ka 05.04.2018a ostuses kuskil kajastanud ja kinnitanud. Kaebuses esitatud väite kohta, nagu ei oleks küllaldaselt selgelt aru saada, millist rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on oluline täheldada, et menetlusalusele isikule väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuses etteheidetav käitumine on selgelt piiritletud – kajastatud on, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, mille registreerimismärgid ei vastanud nõuetele ning seejuures on viidatud

§ 76

lõikes 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 § 2 lg 2,3 nõuete rikkumisele.

§ 76

lõikes 1 on sätestatud, et kehtestatud korras registreeritud mootorsõidukil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruses nr 49 sätestatakse riiklikele registreerimismärkidele esitatavad nõuded. Sama määruse nr 49 § 2 lõigetes 2 ja 3 on viidatud määruse lisadele, millistest muuhulgas on ka visuaalselt selgelt näha, milline peab üks nõuetele vastav M1 kategooria üldkasutatava sõiduki registreerimismärk välja nägema (näidised 1-3). Eelnimetatud määruse nr 49 lisast nr 3 näidiste alt on visuaalselt selgelt näha, et Z.V kasutuses 11.03.2018.a olnud sõiduki registreerimismärgid on oluliselt erinevad määruse lisaks olevate registreerimismärkide näidistest. Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuses on etteheidetav käitumine, s.o

§ 76

lõikes 1 sätestatu ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 § 2 lõigetes 2,3 sätestatud nõuete täitmata jätmine, põhjendatult kvalifitseeritud liiklusnõuete muu rikkumisena

§ 242lg 1 järgi.

Neil asjaoludel ei ole kaebuse väide etteheidetava käitumise vajaliku selguseta piiritlemata jätmise kohta põhjendatud. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et kehtivas õiguses puudub norm, mis diferentseeriks registreerimismärgi nõudeid sõidukite lõikes, on oluline täheldada, et see väide ei vasta tõele. Nimelt on majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruse nr 49 lisas nr 1 sõidukite kategooriate ning kasutatavate sõidukite otstarbe kaupa kajastatud riiklike registreerimismärkide tüübid A1-A11 ja B1-B3, D1-D2 ja E1-E2. Nimetatud määruse nr 49 lisa nr 1 kohaselt vastab M kategooria üldkasutatavale autole registreerimismärgi tüüp A1 (näidis 1 – määruse lisas nr 3) ning kui registreerimismärk on M kategooria üldkasutatavale autole tehtud eritellimusel, siis vastab sellele registreerimismärgi tüüp A2 (näidis 2 – määruse lisas nr 3). Määruse nr 49 lisas nr 3 on kajastatud joonistega ning ka värviliselt registreerimismärkide tüüpide kaupa registreerimismärkide näidised. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et kohtuvälise menetleja tehtud karistusotsus ei vasta nõuetele, on oluline täheldada, VTMS §-s 74 sätestatud nõutega on kohtuvälise 15 menetleja 05.04.2018.a otsus kooskõlas. VTMS §-s 74 loetletud asjaolud on kohtuvälise menetleja 05.04.2018.a otsuses kajastatud. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega, et kohtuvälise menetleja tehtud otsuse kohaselt on sõidukil lubatud kasutada „EST“ väljata registreerimismärki, on oluline täheldada, et kohtuvälise menetleja otsuses kajastatu kohaselt on see lubatav sellisel juhul, kui tegemist on enne 2004.a septembrit väljastatud registreerimismärkidega. Käesoleval juhul on tegemist 2012.a Eestis registreeritud sõidukile 2014.a Maanteeametist sõiduki Lexus omanikule väljastatud registreerimismärkidega (lk 66-68: Maanteeameti 31.05.2018.a teatist) , mis nende Maanteeametist väljastamisel vastasid

§ 76

lg 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011.a määruses nr 49 ja selle juurde kuuluvates lisades 1-3 kehtestatud nõuetele, kuid millised registreerimismärgid olid Z.V 11.03.2018.a mootorsõiduki juhtimise ajaks sõidukilt eemaldatud ja milliste asemele olid paigaldatud kehtestatud nõuetele mittevastavad registreerimismärgid. Karistus

§ 242

lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis – rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Z.V süü ulatusest – liiklusnõuete täitmata jätmise pani toime ettevaatamatusest, hooletusest, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on karistusregistrisse kandmata Z.V distsiplineerimiseks ja õiguskorra kaitsmiseks küllaldane ja piisav teda karistada alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja - rahatrahviga 7 trahviühikut ehk 28 eurot riigituludesse. Karistuse vähendamiseks põhjendatud alus puudub. Karistus on juba niigi miinimumilähedane. KarS § 47 lõikes 1 sätestatu kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut. VTMS §-s 30 sätestatud võimalus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel on käesoleval juhtumil välistatud, sest asjas on jätkuvalt olemas avalik menetlushuvi, kuna kaebaja poolelt peetakse õigusrikkumise toimepanemises süüdlaseks kõiki teisi peale menetlusaluse isiku, s.h peetakse süüdlaseks Maanteeametit, kes Z.V väitel väljastaski tema kasutuses olnud sõidukile registreerimismärgid, millistega tema juhitud sõiduk 11.03.2018.a kinni peeti. Menetlusalune isik ei ole senini endale teadvustanud ja aru andnud, et tema juhitud sõidukil olid 11.03.2018.a nõuetele mittevastavad registreerimismärgid ning selliste registreerimismärkidega sõiduki juhtimine ei ole Eesti Vabariigis lubatud. Sellises olukorras ei ole menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud ja õiguskorra kaitsmise huvides on menetlusaluse isiku karistamine tema õiguskuulekusele suunamiseks vajalik ja vältimatu. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.