lg 2 p 1, 2 järgi, süüdistatav E.F , IK XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses
, IK XXX , , elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses
, IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.oktoobrist 2012.a, süüdistuses
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkuleppeid, t u v a s t a s: Süüdistus K.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos S.K. ja G.J. ga kasutas ööl vastu 28.aprilli 2012.a Tartus Pargi 4 juurest võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära võetud P.R. sõiduautot Ford Mondeo reg nr XXX , millega sõitis ringi Tartus ja Tartumaal. Sellega pani K.T toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o
E.F-i süüdistatakse selles, et tema • 14.aprillil 2012.a kella 23:00 paiku tungis Tartus Kopli 1 asuva Tartu Kutsehariduskeskuse ühiselamu sissekäigu juures koos Marek Juškini ja S.K. ga kallale alaealisele R.T. , mille käigus Marek Juškin lõi R.T. ühel korral rusikaga näkku ja mitmel korral jalgadega keha piirkonda ning seejärel veel mitmel korral kätega näo piirkonda. E.F lõi R.T. mitmel korral kätega ülakeha piirkonda ja S.K. lõi R.T. kaks korda rusikaga näkku. Eelpoolnimetatud tegevusega põhjustas E.F koos Marek Juškini ja S.K. ga R.T. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude murru; • 23.oktoobril 2012.a kella 20.30 paiku lõi Tartus Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja taga paiknevas lastemänguväljaku pargis rusikaga kolmel korral Ü.J. näkku, mille tagajärjel kaotas Ü.J. meelemärkuse ja kukkus maha. Löömisega põhjustas E.F Ü.J. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku silmaümbruse verevalumi. Sellega pani E. F toime löömise, peksmise ja teise inimese tervise kahjustamise, s.o
S.K. t süüdistatakse selles, et tema 14.aprillil 2012.a kella 23:00 paiku tungis Tartus Kopli 1 asuva Tartu Kutsehariduskeskuse ühiselamu sissekäigu juures koos E.F-i ja Marek Juškiniga kallale alaealisele R.T. , mille käigus Marek Juškin lõi R.T. ühel korral rusikaga näkku ja mitmel korral jalgadega keha piirkonda ning seejärel veel mitmel korral kätega näo piirkonda. E.F lõi R.T. mitmel korral kätega ülakeha piirkonda ja S.K. lõi R.T. kaks korda rusikaga näkku. Eelpoolnimetatud tegevusega põhjustas S.K. koos E.F-i ja Marek Juškiniga R.T. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude murru. Sellega pani S.K. toime löömise, peksmise ja teise inimese tervise kahjustamise, s.o
Peale selle süüdistatakse S.K. t selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos G.J. ja Eerik K.T-ga võttis ööl vastu 28.aprilli 2012.a Tartus Pargi 4 juurest võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil P.R. sõiduauto Ford Mondeo, reg nr XXX , millega sõitis ringi Tartus ja Tartumaal. Sellega pani S.K. toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o
Veel süüdistatakse S.K. t selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, olles saanud 19.septembril 2012.a Võru maakonnas Vastseliina alevikus Võidu 32 asuvas Vastseliina Internaatkoolis kaasõpilaselt I.K. kasutamiseks I.K. emale P.K kuuluva mobiiltelefoni LG E510 koos SIM kaardiga väärtusega 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot, viis selle samal päeval Tartus asuvasse Q Pandimajja. Sellega pani S.K. toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o
G.J. t süüdistatakse selles, et tema grupis koos S.K. ja K.T-ga võttis ööl vastu 28.aprilli 2012.a Tartus Pargi 4 juurest võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil P.R. sõiduauto Ford Mondeo reg nr XXX , millega sõitis ringi Tartus ja Tartumaal. Sellega pani G.J. toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. K.T-le taotleb prokurör kohtus karistuseks
Lähtudes
lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui K.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. E.F-ile taotleb prokurör kohtus karistuseks
Lähtudes
lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui E.F ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 ja 4 alusel määrata, et E.F on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks. S.K. le taotleb prokurör kohtus karistuseks
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust,
lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ja
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista S.K. le karistuseks 8 kuud vangistust.
alusel arvestada karistusaja hulka 2 päeva (s.t 01.-02.august 2012.a), mille vältel S.K. oli kahtlustatavana kinni peetud ning karistuseks lugeda 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes
ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning jätkama õpinguid põhihariduse omandamiseks. G.J. le taotleb prokurör kohtus karistuseks
Lähtudes
ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.T tuleb süüdi tunnistada
E.F tuleb süüdi tunnistada
S.K. tuleb süüdi tunnistada
, § 201 lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. G.J. tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 2 CP plaati, mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kannatanu P.R. on esitanud K.T , S.K. ja G.J. vastu tsiviilhagi summas 454 ning kannatanu P.K. S.K. vastu summas 214 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud K.T , S.K. ja G.J. poolt kannatanu P.R. kuriteoga varalise kahju tekitamine ja nende süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab kannatanu tsiviilhagis ja kokkulepetes toodud summale, mistõttu tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada. Kuivõrd K.T , S.K. ja G.J. on kannatanule varalise kahju tekitanud ühiselt, siis tuleb tsiviilhagi neilt välja mõista solidaarselt. Samuti on tõendamist leidnud S.K. poolt kannatanu P.K. kuriteoga varalise kahju tekitamine, tema süü selles ning et tekitatud varalise kahju suurus vastab kannatanu tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ja S.K. lt välja mõista. Kuna S.K. ja G.J. on alaealised, siis tuleb neil materiaalsete vahendite puudumisel tsiviilhagid tasuda nende seaduslikel esindajatel tsiviilkostjaks tunnistatud K.L. ja K.S. Menetluskuludena kuulub K.T-lt , E.F-ilt, S.K. lt ja G.J. lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et E.F-i, S.K. ja G.J. suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa nende menetluskuludest kanda. E.F-i , S.K. ja G.J. puhul on tegemist alaealistega, kes iseseisvat sissetulekut ei oma ja tegelevad veel õppimisega. Lisaks menetluskuludele tuleb S.K. l ja G.J. l või nende seaduslikel esindajatel hakata käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tasuma ka kannatanute tsiviilhagisid. Kõigi kolme alaealise süüdistatava seaduslikud esindajad taotlesid kohtus menetluskulude vähendamist. E.F-i ja S.K. perekonnas on laste ülalpidajaks nende emad ja mõlemas peres on veel lisaks alaealine ülalpeetav. S.K. seadusliku esindaja sõnul on tema palgaks miinimumpalk. E.F-i ema sõnul on Revo isa surnud ja teise lapse isa elab väljaspool Eestit. G.J. peres kasvab kokku kolm alaealist last, kelle ülalpidajateks on ema ja isa, kuid ema saab praktiliselt miinimumpalka ja isa töötasu on umbes 700-800 eurot kuus. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks süüdistatavatele nende alaealisuse tõttu ja nende vanematele eeltoodud asjaoludel ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatavate ning nende seaduslike esindajate poolt esitatud taotlusi, on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine süüdistatavatele või nende seaduslikele esindajatele pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.T kuud vangistust.
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX
katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata K.T katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. K.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada E.F vangistust.
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata E.F katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada S.K.
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata S.K. katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada vangistust. G.J.
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX
katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata G.J. katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. G.J. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagid: - solidaarselt K.T-lt S.K. ning lt või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajatelt tsiviilkostjaks tunnistatud K.L. (IK XXX, elukoht: XXX) ja G.J. lt või temal materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikelt esindajatelt tsiviilkostjaks tunnistatud K.S. (IK XX, elukoht: XXX) kannatanu P.R. (IK XXX, arveldusarve XXX SEB Pank) kasuks nelisada viiskümmend neli
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.