4-20-1947/5

4-20-1947 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlustoiming Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. aprill 2020, Tallinn 4-20-1947 (2302,19,019931) Katrin Mikenberg B.K (ik: XXX; elukoht: xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.01.2020 otsusele Kaebuse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 2, § 118 lg 2 p 1 ja § 193 lg 1 alusel kohus m ä ä r a s:
2. Jätta kaebetähtaeg ennistamata.
3. Jätta B.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.01.2020 otsusele väärteoasjas 2302,19,019931 läbi vaatamata.
4. Kohtumäärus teha teatavaks B.K-le ja kohtuvälisele menetlejale. nr EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus tuvastas 08.01.2020 otsusega 1 väärteoasjas nr. 2302,19,019931, et B.K on toime pannud liiklusseaduse (LS) § 217 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kuna väärteod olid toimepandud ühe teoga, määrati KarS § 63 lõike 1 alusel § 2171 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
6. Nimetatud otsusele esitas B.K 22.04.2020 Harju Maakohtule e-kirjas kaebuse. Kaebuses väitis ta, et sai otsuse posti teel kätte 17.04.2020 ning kohtutäiturilt 21.04.2020, mistõttu ei olnud ta otsusest teadlik ja tal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja selgitas, et varasemale kogemusele tuginedes ta ootas, et saab karistust määravale isikule anda oma selgitusi ning ei teadnud, et otsus tehakse ära talle teatamata.
7. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel.
8. Toimiku materjalidest nähtuvalt koostati rikkumise toimepanemise päeval, so 19.12.2019 rikkumise kohta väärteoprotokoll. Selles on rõhutatud kirjas märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav 20.01.2020, seda isikule kätte ei toimetata ning lahendile tuleb ise järele tulla. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada 15-päevast edasikaebamise tähtaega. Kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 04.02.2020 ning juhul, kui kaebust ei esitada, oli jõustumisajaks 05.02.
10. B.K esitas kaebuse 22.04.2020 ehk pärast kaebetähtaja möödumist. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p 1, § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 1-3 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist ning kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus.
11. B.K ei ole esitanud kohtule sõnaselget taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, kuid tema selgitustest võib aru saada, et ta sai otsusest teada alles 17.04.2020, s.o 2,5 kuud peale otsuse tegemist ning sellega põhjendab ta kohtule kaebuse hilinenult esitamist. Kohtu arvates ei ole toodu piisav põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Nimelt on väärteoprotokollist nähtuvalt kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et tutvus väärteoprotokolliga 19.12.2019 ning sai teise eksemplari enda kätte. Seega pidi ta olema teadlik otsuse teatavakstegemise ajast ja viisist. Kaebajal oli võimalus väärteoprotokolli märkida, et talle saadetaks otsus e-posti aadressile või teavitus e-toimikusse, kuid sellist soovi ta ei avaldanud. Seega pidi kaebaja olema ise piisavalt hoolas ning otsusele ise menetleja juurde järele minema. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist nõuetekohaselt, kuivõrd esile ei ole toodud mõjuvat põhjust möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse kohtuvälise menetleja 08.01.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,19,019931 läbi vaatamata.
12. Kuna kaebaja väitis, et ootas võimalust karistust määravale isikule selgitusi anda ning ei teadnud, et otsus tehakse talle teadet saatmata, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Väärteoasja materjalidest on näha, et kaebaja on rikkumise toimepanemise päeval menetlusaluse isikuna üle kuulatud ning ta sai anda toimunu kohta oma selgitused. Juhul, kui isikul oli soov veel midagi toimunu kohta lisada, siis oli tal võimalus väärteoprotokolli koostamisest 15 päeva jooksul esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause. Ka see, VTMS § 70 lg-s 1 sätestatud õigus, oli kaebajale väärteoprotokollis teatavaks tehtud. Kaebaja oma õigust ei kasutanud. Seega ei ole etteheide kohtuvälise menetleja tegevusele õigustatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik 2