4-19-1992/8

4-19-1992 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-1992 (2330,19,001264) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik P.S isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel – vene keel, töökoht OÜ XXX, xxx. Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – P.S Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV juhtivuurija Dmitri Narolin RESOLUTSIOON prefektuuri Narva Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada P.S süüdi 30.03.2019 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 30.03.2019 kell 19.
2. CD-plaat, mis asub väärteoasja materjalides, jätta väärteoasja materjalide juurde. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
3. aprillist
4. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 31.03.2019.a Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Nadežda Liiv koostas P.S-i suhtes väärteoprotokolli nr 2330,19,001264 KarS § 275 lg 1 järgi selles, et tema 30.03.2019 ajavahemikul alates kella 19.14-st Tallinna mnt. 9, Sillamäe linn kuni kella 19.57-ni Haigla 1, Narva linn, viibides politseisõidukis Škoda Super reg. nr xxx solvas võimuesindajat patrullpolitseinik A Bit, kes täitis oma ametikohustusi, kasutades tema suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid:“Pošool tõ na hui“,“ževatina“, „sobaka gosudarstvennaja“, „suki“, „tvar“, „jebat tebja v rot“, „životnoje“, „tšmo“, „tšmušnik“, „pidaras“, „idi na hui“, „gadjonõs“, „tšušok“, „durak“, „sosi hui ubljudok“, „musor“, „zavali jebalo svojo“, „tšutšelo“, „životnoe vonutšeje“, mille pärast patrullpolitseinik A B tundis ennast solvatuna. Oma tahtlike tegudega pani P.S toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, st KarS § 275 lg 1 ettenähtud süüteo. Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid 01.04.2019.a kohtuistungil P.S avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku materjalidega on tutvunud, täiendavat aega kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta tunnistas oma süüd. Seletas, et 30.03.2019.a päeva jooksul jõi ära 1 või 2 liitrit õlut. Enne viimast tehnoülevaatus pidi ta kontrollima üle oma sõiduki ja vaatama kõik nähtamatud vigastused ning sõitis aiast üle. Ta sattus liiklusavariise. Ta oli šokis. Vaatas kahju saanud autot ja politsei tuli kohale, hakati politseisõidukisse istuma panema. Mõistis, et peab hoiatama sugulasi ja oma tüdruksõpra. Temalt võeti ära mobiiltelefon ja ta ei saanud kedagi teavitada ja samuti on tal kodus loom. Palus telefoni patrullpolitseinikult, kuid tal keelati ja öeldi, et annavad küll sõidu ajal, kuid ei andnud. Ta oli närvis ja hakkas solvama. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalseid tõendeid: - väärteoprotokoll (lk 3); - isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 30.03.2019.a kell 19.14 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (lk 5); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 6); - tunnistaja A B`i ülekuulamise protokoll, et P.S 30.03.2019, viibides politseisõidukis solvas teda, kasutades tema suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid: “Pošool tõ na hui“,“ževatina“, „sobaka gosudarstvennaja“, „suki“, „tvar“, „jebat tebja v rot“, „životnoje“, „tšmo“, „tšmušnik“, „pidaras“, „idi na hui“, „gadjonõs“, „tšušok“, „durak“, „sosi hui ubljudok“, „musor“, „zavali jebalo svojo“, „tšutšelo“, „životnoe vonutšeje“, mille pärast patrullpolitseinik A B tundis ennast solvatuna. (lk 7-8); - Registriteade (lk 9) ; - CD plaat (lk 10). Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada P.S süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ja taotles menetlusalusele isikule karistamiseks aresti maksimummääras 30 päeva, sest antud juhul politsei vähemaga nõustuda ei saa. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus P.S KarS § 275 lg 1, kuna tema 30.03.2019 ajavahemikul alates kella 19.14-st Tallinna mnt. 9, Sillamäe linn kuni kella 19.57-ni Haigla 1, Narva linn, viibides politseisõidukis Škoda Super reg. nr xxx solvas võimuesindajat patrullpolitseinik A Bit, kes täitis oma ametikohustusi, kasutades tema suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid: “Pošool tõ na hui“,“ževatina“, „sobaka gosudarstvennaja“, „suki“, „tvar“, „jebat tebja v rot“, „životnoje“, „tšmo“, „tšmušnik“, „pidaras“, „idi na hui“, „gadjonõs“, „tšušok“, „durak“, „sosi hui ubljudok“, „musor“, „zavali jebalo svojo“, „tšutšelo“, „životnoe vonutšeje“, mille pärast patrullpolitseinik A B tundis ennast solvatuna. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et P.S-i süü on tõendatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku P.S-i poolt süüteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 30.03.2019.a kell 19.14 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid, tunnistaja A Bi ülekuulamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, Politseija Piirivalvemati teatisega. Kohtuistungil P.S tunnistas oma süüd. Ta kinnitas, et päeva jooksul jõi ära 1 või 2 liitrit õlut. Ta pani toime liiklusõnnetuse. Ta saanud aru, et vestlus politseiga algas liiklusõnnetus e kohta, et antud juhul politseinikel oli põhjust tema poole pöörduda küsimustega seose selle liiklusõnnetusega. Ta oli närvis ja hakkas solvama. Ta sai hästi aru, et tegemist oli politseinikuga, sest ametnikud kandsid politseivormi ja nad tulid kohale politsei sõidukiga. P.S mäletab neid väljendeid mida ta on politsei ametnike suhtes kasutanud. Kohus võtab arvesse A Bi ja P.S-i ütlused. Kohtul ei ole põhjusi kahelda nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. P.S-i tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud A Bi, P.S-i ütlustega, CD plaadiga ja väärteoprotokolliga. KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. Objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil oli tuvastatud, et 30.03.2019 a. patrullpolitseinik A B olles teenistuses ekipaažis 4471 koos patrullpolitseinikuga N L , sai kell 18.40 juhtimiskeskusest väljakutse aadressile Viru pst.5, Sillamäe linn, kus narkojoobes isik sõidab ringi sõiduautoga Audi 6 reg. nr xxx. Sõiduk sooritas otsasõidu liiklusmärgile ja sõiduautole Chrysler Grand Voyager reg.nr xxx. Oli vastu võetud otsus toimetada P.S SA Narva haiglasse vereproovi andmiseks. P.S , viibides politseisõidukis Škoda Super reg. nr xxx, solvas A Bi, kasutades tema suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid. Seega KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel oli tuvastatud, et menetlusaluse isiku P.S-i käitumine riivas võimuesindaja A Bi au ja väärikust ning solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Subjektiivsest küljest tegutses P.S otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Kohus tuvastas kohtuistungil, et süüdistatava teadvustamine oli hõlmatud ka see fakt, et solvangud olid suunatud võimuesindajale just nimelt seoses tolle poolt oma ametikohustuste täitmisega. P.S sai aru, et antud juhul politseinikel oli põhjust tema poole pöörduda küsimustega seoses liiklusõnnetusega.Ta sai hästi aru, et tegemist oli politseinikuga, sest ametnikud kandsid politseivormi ja nad tulid kohale politsei sõidukiga. 3 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
5. peatüki
6. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P.S on süüvõimeline isik. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga
7. P.S-i süü on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka toimiku materjalidega. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et P.S pani toime väärteo – 30.03.2019, viibides politseisõidukis solvas võimuesindaja A Bi, kasutades tema suhtes venekeelseid solvavaid väljendeid: “Pošool tõ na hui“,“ževatina“, „sobaka gosudarstvennaja“, „suki“, „tvar“, „jebat tebja v rot“, „životnoje“, „tšmo“, „tšmušnik“, „pidaras“, „idi na hui“, „gadjonõs“, „tšušok“, „durak“, „sosi hui ubljudok“, „musor“, „zavali jebalo svojo“, „tšutšelo“, „životnoe vonutšeje“, mille pärast patrullpolitseinik A B tundis ennast solvatuna. Oma tahtlike tegudega pani P.S toime Karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud süüteo. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Karistusregistri andmete kohaselt on P.S varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud. Ta töötab. KarS § 275 lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamis e seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-7711, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. Arvestades P.S-i käitumist õiguserikkumise momendil ja solvavate väljenduste mõtet ning kogust, hindab kohus tema tegevust kui jultunuks. P.S on formaalset oma süüd tunnistanud, kuid kohus ei näinud kohtuistungil õiguserikkuja kahetsust toimepandus. P.S tõendas kohtuistungil, et ta ei olnud sedavõrd alkoholijoobes, et ei saanud anda aru oma tegevusele ja sõnadele, tema viha sõimu näol politseitöötajate vastu oli tingitud nende töötajate ebaõigest käitumisest. Kahetsuse puudumine P.S on kinnitust leidnud tema püüdluses veenda kohut tema politseitöötaja solvamiste põhjendatuses, kuna too ei andnud talle telefoni, et helistada sugulastele. Kohus arvab, et P.S-ile tuleb määrata karistuseks ainult arest, võttes arvesse tema süü raskust ja et ta ei kahetsenud toimepandut. Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju 4 avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kui hinnata P.S-i teo raskust KarS § 275 lg 1 järgi, siis ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et P.S-ile määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Eelnevalt isik oli karistatud erinevate rikkumiste eest. Kuid kahjuks isik sellest järeldusi ei teinud. Seega rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Varasemalt määratud karistused ei suutnud isikut seadusekuulekalt käituma panna, isik pani jälle tahtlikult toime süüteo. Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada P.S süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ja taotles menetlusalusele isikule karistamiseks aresti maksimummääras 30 päeva, antud juhul politsei vähemaga nõustuda ei saa. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja arvamusega, kuna avaliku võimu kandjad on riigi käepikendus, kelle abil riik teostab avalikku võimu ja kaitseb avalikku korda. Seetõttu on avaliku võimu kandjate solvamine laiemas mõttes riigi autoriteedi eiramine. See ei ründa aga niivõrd riigi eksisteerimise aluseid, vaid avaliku võimu toimimise korrapärasust ja mõjusust ning igaühe avalikku kindlustunnet. Seega järeldub, et KarS § 275 kaitstavaks õigushüveks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord ja mitte konkreetse avaliku võimu kandja kui inimese au ja väärikus. Samuti on KarS § 275 eesmärgiks on aidata säilitada üldist õiguskuulekust ja seeläbi tagada igaühe avaliku kindlusetunde. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5