Obsah (6)

§ 70§ 114§ 19§ 74§ 212§ 194

4-19-5930 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-19-5930 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend

§ 70

lg-t 5, sest väärteoprotokollis ei ole märgitud, et otsus on reaalselt kättesaadav

1. oktoobril
2. Kaitsja oli seisukohal, et ilma lisamääruseta ei ole väärteootsus kehtiv. Kaitsja leidis, et ebaselguste lahendamise määrust varjati menetlusaluse isiku ja kaitsja eest ning sellega rikuti PS §-st 10 tulenevat salajase õiguse keelu põhimõtet. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et mõlemad dokumendid sai kaitsja kätte
3. novembril 2019, F.G tutvus nendega kaitsja juures ning seega oli kaebuse esitamise tähtajaks
4. november
6. Kohtuväline menetleja leidis maakohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist. F.G-le suhtes koostati
7. juuli 2019 väärteoprotokoll. Protokollis oli märgitud, et otsus tehakse teatavaks
8. augustil
9. Enne otsuse tegemist selgus, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid, mistõttu jätkati
10. augusti 2019 määruse alusel asjas menetlust.
11. septembril 2019 täiendati väärteoprotokolli täiendavate tõendite andmetega ning muudeti lahendi kättesaamise kuupäev
12. oktoobriks
13. Samal päeval saadeti täiendavalt kogutud tõendid ja protokolli parandus F.G kaitsjale, mille kättesaamist ja tutvustamist menetlusalusele isikule kaitsja koheselt ka kinnitas. Otsusesse oli sattunud trahvisumma tasumise ja otsuse jõustumise kuupäevi puudutav tehniline viga, mille kohaselt olid need kuupäevad
14. ja
15. august
16. Vea ilmsiks tulekul koostati
17. oktoobril 2019 ebaselguste lahendamise määrus, mis saadeti F.G-le tähitud postiga
18. novembril
19. 2 4-19-5930 Kohtuvälise menetleja oli seisukohal, et otsus oli kättesaadav
20. oktoobril 2019 ning F.G ja tema kaitsja olid sellest teadlikud. Otsust ei saadeta isikule e-postiaadressile, kui ta ei ole seda palunud, ning otsusele tuleb politseijaoskonda järele tulla. F.G ega tema kaitsja ei olnud andnud luba otsuse saatmiseks e-postile.
21. Pärnu Maakohus jättis
22. detsembri 2019 määrusega F.G kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud hilinenult.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Sellest järeldub ühemõtteliselt, et isik peab ise väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma minema. Vastavalt kohtuvälise menetleja selgitusele saadeti

1. septembril 2019 parandatud väärteoprotokoll ja menetluse käigus täiendavalt kogutud tõendid F.G kaitsjale, kes samal päeval kinnitas nii kättesaamist kui materjalide tutvustamist menetlusalusele isikule. Seda kinnitab kohtule esitatud väärteotoimik. Sellega tehti menetlusalusele isikule mh teatavaks, et lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav
2. augusti 2019 asemel
3. oktoobril
4. Maakohus pidas põhjendamatuks kaitsja argumenti, et
5. oktoobri 2019 otsust ei saadetud menetlusalusele isikule ja ta kaitsjale. Vastavalt

§ 70

lg-le 4 tehakse väärteootsus menetlusalusele isikule kättesaadavaks kohtuvälise menetleja juures, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusalusele isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Menetlejal puudus täiendav kohustus isikut lahendi tegemisest teavitada, kuivõrd selle aeg tehti menetlusalusele isikule teatavaks täiendatud väärteoprotokollis. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Menetlusalusel isikul ei ole kohustust väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada.

§ 70

lg 4 viimane lause sätestab, et kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. Seda, et praegusel juhul oleks sellist soovi avaldatud, väärteoasja materjalidest, sh kaitsja poolt esitatud vastulausetest, ei nähtu. 31. oktoobri 2019 kuupäeva kandev ebaselguste lahendamise määrus ei muuda ega pikenda kaebuse esitamise tähtaega, kuivõrd see ei puudutanud otsuse kättesaadavaks tegemise aega. See, et otsuses olid märgitud ebaõiged kuupäevad otsuse jõustumise ja kaebuse esitamise kohta, ei takistanud kaebuse tähtaegset esitamist. Seaduses ettenähtud 15 päeva jooksul F.G ega tema kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse vastu huvi ei tundnud. Seoses kaitsja etteheidetega ebaselguste lahendamise määrusele märkis kohus, et see määrus ei ole

§-st 189 tulenevalt maakohtus vaidlustatav. 3 4-19-5930 Kaebuses märgitu, et F.G viibis ebaselguste lahendamise määruse saatmise ajal haiglas, ei võimalda maakohtu hinnangul teha järeldust, et haiglas viibis menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise ajal, s.o

1. kuni
2. oktoobrini
3. Ühtlasi ei ole kaebuses välja toodud, et see asjaolu oleks menetlusalusel isikul takistanud kohtuvälise menetleja otsusega tutvumist või tähtaegse kaebuse esitamist. Maakohus leidis, et salajase õiguse keeldu pole rikutud. Täiendatud väärteoprotokoll oli kaitsjale edastatud ning selle alusel oli teada ka otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Samuti saadeti menetlusalusele isikule otsuses sisalduvate ebaselguste lahendamise määrus, mida talle püüti kätte toimetada korduvalt ning mille ta sai lõpuks kätte kaitsja vahendusel.
4. F.G kaitsja P. Järve esitas Pärnu Maakohtu
5. detsembri 2019 määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmist ja selle rahuldamist. Kaebuses nõustutakse sellega, et menetlusaluse isiku kaitsjale saadeti
6. septembri 2019 väärteoprotokolli täiendused ja parandused, millest saab välja lugeda, et otsus on kättesaadav alates
7. oktoobrist
8. Kaebuses märgitakse, et selleks hetkeks oli väärteomenetluses juba dokum ente parandatud. Võttes seisukoha, et parandatud väärteoprotokollist pidid menetlusalune isik ja kaitsja järeldama, et otsus on menetleja juures
9. oktoobrist 2019 kättesaadav, on kohus kaitsja hinnangul eiratud mitmeid olulisi asjaolusid. Esiteks oli kohtuväline menetleja enne otsuse tegemist saanud kaks kaitsja vastulauset, millest nähtus see, et tegemist on F.G kaitsjaga ning ka viimase e-postiaadress. Vähemalt esimesest vastulausest järeldas menetleja selgelt, et materjalid tuleb saata kaitsjale. Millest järeldas kohtuväline menetleja ja kohus, et otsust ei olnud vaja enam kaitsjale saata, pole kaitsja hinnangul mõistetav. Samuti pole välja toodud, millest nähtub, et F.G-lt küsiti täiendavalt otsuse saatmise kohta tema enda ja tema kaitsja e-postiaadressile. Kuivõrd kohtuväline menetleja asus kaitsjaga suhtlema ja saatis talle ka materjalid, oli kaitsjal põhjust eeldada, et talle saadetakse ka otsus ja selgitus, kas kaitsja vastulauset võetakse arvesse. Teiseks leiab kaitsja, et kohtuvälise menetleja otsuses olnud vigade esinemist ei saa ette heita menetlusalusele isikule ega tema kaitsjale.
10. oktoobri 2019 määruse said isik ja tema kaitsja tutvuda alles
11. novembril
12. Kusjuures
13. oktoobri 2019 määruses olnud muudatus tehti sisuliselt salaja, kuna kaitsjale saadeti määrus alles nõudmisel ja menetlusalune isik oli haiglas, mistõttu ei saanudki ta mingeid dokumente vastu võtta. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu käsitlusega, et ebaselguste lahendamise määrus on väärteomenetluses tehtud otsusest täielikult eraldiseisev dokument. Maakohus ei ole analüüsinud, mis dokument kohtuvälise menetleja tehtud ebaselguste lahendamise määrus üldse on. Kaitsja hinnangul on tegemist otsuse muutmise määrusega, kuivõrd sellega pandi isikule teised koormised, s.o otsuse täitmise ja edasikaebamise aeg. On selge, et sellise määruse peale ei peaks kaebama eraldi kohtuvälise menetleja juhile. Ka määruses endas on viidatud

§-le 212, mitte

§-le

1. Seega ei olnud menetlusalune isik ja tema kaitsja 4 4-19-5930 terviklikku otsust kätte saanud ja neile ka ei teatatud, millal terviklik kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav. Eelnevast tulenevalt on kaitsja ka seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tehti teatavaks ja kättesaadavaks alles
2. novembril 2019, mitte
3. oktoobril
4. Kaebuses rõhutatakse, et menetlusalusel isikul on õigus terviklikule otsusele ning otsust ei anta isikule kätte jupphaaval. Ei ole loogiline, et esmalt määratakse isikule mingid arusaamatud kohustused ja koormised, mis ei ole reaalselt täidetavad ning millest võib igaüks järeldada, et neid ei saa vaidlustada. Lisaks tuleb kohtuvälisel menetlejal selgelt ja arusaadavalt selgitada, kuidas toimub otsuse kättesaamine ja fikseerib isiku seisukoha otsuse kättetoimetamise osas. Ka Riigikohus on selgitanud, et menetleja peab menetlusalusele isikule selgitama tema õigusi väga kohusetundlikult. Praegusel juhul ei ole kohtuväline menetleja välja selgitanud, kas isik soovib otsust kaitsja e-postiaadressile ega teinud seda ka omaalgatuslikult, kuigi oli varasemalt kaitsjale muidu dokumente saatnud. Ka ei selgitatud menetlusalusele isikule teisi õigusi, nt kutsuti telefoni teel allkirja andmiseks, kuid ei täpsustatud, millisele dokumendile. F.G jaoks kujunes tema suhtes tehtud otsus salajaseks. Talle tehti teatavaks, et kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav
5. oktoobrist 2019, kuid see ei vastanud tõele, kuivõrd
6. oktoobril 2019 tehti määrus, millega muudeti kohtuvälise menetleja otsust. Seega muudeti kohtuvälise menetleja otsust salaja, halvendades menetlusaluse isiku olukorda. See otsus ega selle kättesaadavuse aeg polnud F.G-le teatavaks tehtud. Määruse ja otsuse said F.G ja tema kaitsja alles
7. novembril 2019 kaitsja nõudmisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Esitatud määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kaitsja on taotlenud ringkonnakohtult kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmist ja selle läbi vaatamist, kuid ringkonnakohtul ei ole pädevust asuda määruskaebemenetluses väärteoasja sisuliselt lahendama. Ringkonnakohus otsustab üksnes selle üle, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse läbi vaatamata, kaebuse sisuline läbivaatamine on maakohtu pädevuses. Praegusel juhul on maakohus jätnud kaebuse põhjendatult menetlusse võtmata ning maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
9. Maakohus tuvastas, et kaitsjale saadeti väärteoprotokolli
10. septembri 2019 täiendused ja parandused. Väärteoprotokollis tehtud paranduse kohaselt pidi otsus olema kättesaadav
11. oktoobril
12. Kaitsja kinnitab määruskaebuses, et ei vaidlusta talle täienduste ja parandustega väärteoprotokolli saatmise fakti. Samas märgib kaitsja: „Kohus tegi sellest, et kaitsjale saadeti väärteoprotokoll, millel oli nii üle kui ka ümber kirjutatud mitmeid parandusi ja täiendusi ja esines mahakriipsutusi järelduse, et nendest pidid menetlusalune isik ja kaitsja järeldama, et 08.10.2019.a. on otsus antud asjas menetleja juures kättesaadav. Kaitsja hinnangul on selle järelduse tegemisel eiratud mitmeid olulisi asjaolusid.“ Seega väidab kaitsja justkui, et väärteoprotokollis olnud paranduste tõttu ei olnud võimalik aru saada, et uueks kuupäevaks, millest alates kohtuvälise menetleja otsus on tutvumiseks kättesaadav, on
13. oktoober
14. 5 4-19-5930 Lähemaid põhjendusi, kuidas väärteoprotokolli parandused muutsid ebaselgeks, millal on otsus tutvumiseks kättesaadav, siiski määruskaebuses ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul on väärteoprotokollis tehtud parandus selle kohta, mis ajast on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav, selge ja üheselt mõistetav. Vastavas lahtris on kuupäev 15.
15. maha tõmmatud ning paranduse juures on märgitud „uus lahendi kuupäev 08.10.2019“. Paranduse juurde on märgitud ka selle tegemise aeg
16. september
17. Selle lahtri juures ei ole mingeid muid mahatõmbamisi, parandusi ega ülekirjutusi, millest tulenevalt oleks võinud jääda lahendi kättesaadavaks tegemise aeg selgusetuks. Seega on põhjendamatu väide, nagu poleks protokollis tehtud paranduste tõttu olnud võimalik aru saada, mis ajast on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav.
18. Määruskaebuse edasistest argumentidest nähtuvalt seisneb probleem tegelikult selles, et kaitsja eeldas, et talle saadetakse otsus e-posti teel. Kaitsja leiab: „Kuivõrd kohtuväline menetleja asus kaitsjaga suhtlema ja saatis temale materjalid, siis oli kaitsjal ka põhjust eeldada, et talle saadetakse ka otsus ning ka selgitus sellest, kas kaitsja vastulauses näidatud puudused menetluses ja taotlused võetakse arvesse.“ Kaitsja peab arusaamatuks, millest järeldas temaga eelnevalt e-posti teel suhelnud kohtuväline menetleja, et otsust enam polnud vaja kaitsjale saata. Ringkonnakohus nendib, et selliseks järelduseks andis kohtuvälisele menetlejale alust väärteomenetluse seadustik, milles on reguleeritud, kuidas toimub kohtuvälise menetleja lahendi teatavaks tegemine ja millisel juhul saadetakse lahend e-posti teel. Maakohus on määruses oma seisukohti põhjendades asjakohastele sätetele viidanud. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on üldreegel see, et menetlusosalistele lahendit ei saadeta ning lahendiga saab tutvuda kohtuvälise menetleja juures. Sellest, et lahendiga saab tutvuda kohtuvälise menetleja juures, räägivad

§ 70

lg-d 4, 5 ja 6 ning

§ 114lg 4.

Sellest, et kohtulahendiga on võimalik tutvuda just sellisel moel, oli menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal võimalik saada teada ka väärteoprotokollist, milles on lahendi teatavaks tegemise info all üheselt öeldud, et lahend on protokollis märgitud kuupäevast kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Eraldi on väärteomenetluse seadustikus reguleeritud seegi, millal saadetakse otsus e-posti teel:

§ 70

lg 5 näeb ette, et kohtuväline menetleja võib saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu menetlusaluse isiku nõusolekul. Seega ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust otsuse e-posti teel saatmiseks. Otsuse võib menetleja e-postiga saata üksnes siis, kui menetlusalune isik on avaldanud selleks nõusolekut. Seda, et praeguses menetluses oleks selline nõusolek menetlejale antud, kaitsja väitnud ei ole ning väärteotoimikust selle nõusoleku olemasolu ei nähtu. Seega ei olnud kaitsja eeldus, et otsus talle e-posti teel saadetakse, menetlusseadustiku regulatsioonist lähtuvalt õigustatud. Kaitsja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et viimane, olles teadlik, et menetlusalusel isikul on kaitsja, ei selgitanud välja, kas menetlusalune isik soovib otsuse saatmist kaitsja meiliaadressile. Sellega seoses märgib kaitsja, et tulenevalt väärteoasjas nr 3-1-1-6-07 tehtud Riigikohtu otsusest peab menetleja täitma menetlusalusele isikule õiguste selgitamise kohustust väga kohusetundlikult. 6 4-19-5930 Ringkonnakohus tõdeb, et väärteotoimikust ei nähtu, et menetlusaluselt isikult oleks küsitud nõusolekut otsuse e-posti teel saatmiseks. Samas tuleb arvestada, et

§ 70

lg 5 kohaselt on otsuse e-postiga saatmine toiming, mille tegemist menetlusseadustik menetlejalt ei nõua, vaid annab üksnes loa menetlusaluse isiku nõusolekul seda teha. Ühtlasi on

§ 70

lg-s 5 toonitatud, et otsuse saatmine e-postiga ei muuda

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Kuna tegemist on fakultatiivse toiminguga, ei ole pea ringkonnakohus menetlejale ette heidetavaks seda, kui menetleja sellist võimalust välja ei paku. Ammugi ei ole selle välja pakkumata jätmine võrdsustatav menetlusaluse isiku olulisimate, st

§ 19

lg-s 1 sätestatud õiguste tutvustamata jätmisega, mida käsitles Riigikohus kaitsja viidatud määruses. Igatahes ei näe ringkonnakohus, et vastava võimaluse menetlusalusele isikule tutvustamata jätmisest saaks tuletada kaitsja õigustatud ootuse, et talle otsus e-posti teel saadetakse. Vastupidi: kui menetleja ei olnud seadusest tulenevalt fakultatiivset otsuse e-postiga saatmist välja pakkunudki, ei olnud kaitsjal alust eeldada, et ta seda teeb. Seevastu ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida kuidagi sellest, et menetlusalune isik ja tema kaitsja oleks jäetud teadmatusse sellest, et otsusega on alates

1. oktoobrist 2019 võimalik tutvuda kohtuvälise menetleja juures. See info on väärteoprotokollis selgelt välja toodud.
2. Täiesti põhjendamatuks peab ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et
3. oktoobril 2019 ei olnudki otsus veel tegelikult kättesaadav. Kaitsja leiab, et sel ajal ei olnud veel terviklikku otsust, sest otsuses olid – kaitsja hinnangul räiged – vead ning nende parandamiseks tegi kohtuväline menetleja
4. oktoobril 2019 määruse. Otsuses olevad vead ei muuda ettenähtud korras teatavaks tehtud otsust olematuks ega mõjuta selle edasikaebetähtaega ega jõustumist. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et otsuses olevad vead muudaks otsuse õigustühiseks. Isegi otsus, mille tegemisel on oluliselt rikutud menetlusõigust (nt on otsuse teinud ebaseaduslik menetleja või ei ole menetleja otsusele alla kirjutanud), võib jõustuda, kui seda seaduses sätestatud tähtajal ja korras ei vaidlustata. Sellest, et puudub otsus, mida vaidlustada, võib ringkonnakohtu hinnangul rääkida ehk juhul, kui otsuses puudub täielikult resolutiivosa – sellist otsust ei ole võimalik täita. Kaitsja väide, et praegusel juhul sisaldas kohtuvälise menetleja otsus räigeid vigu, on ilmne liialdus. Vead seisnesid selles, et
5. oktoobril 2019 tehtud otsuses on märgitud rahatrahvi tasumise tähtajaks
6. august 2019 ja otsuse jõustumise kuupäevaks
7. august
8. Et tegemist on otsuse tegemisest varasemate kuupäevadega, on need ilmselgelt valed. Tegemist ei ole aga vigadega, mis oleks tehtud otsust kuidagi sisuliselt mõjutanud. Trahvi tasumise, kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise ning otsuse jõustumise tähtajad tulenevad menetlusseadustikust (

§ 114

lg 4, § 199 lg 1) ning otsuses märgitakse lihtsalt vastav info (

§ 74lg 1 p 16, 17, 18).

St otsuses märgitu puhul ei ole tegemist menetleja otsustustega. Kaebetähtaegade osas on seda selgitanud ka Riigikohus, kelle praktikast tuleneb ühtlasi, et otsuses olev väär info ei muuda seadusest tulenevat vaidlustamise korda ja tähtaegu (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2009 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-75-08 p 10 ja
2. detsembri 2017 määrus kriminaalasjas nr 1-17-7210). Eelnevast tulenevalt on alusetu kaitsja seisukoht, et
3. oktoobri 2019 määrusega rahatrahvi tasumise ja otsuse jõustumise tähtaegu parandades „pandi menetlusalusele isikule teised koormised s.o. otsuse täitmise aeg ja otsustati, millal võib sellele otsusele kaevata.“ 7 4-19-5930 Tehtud vigade kaalukust vähendab ringkonnakohtu hinnangul seegi, et otsuses olev info rahatrahvi tasumise ja otsuse jõustumise tähtaegade kohta ei piirdunud kuupäevadega, vaid otsuses selgitati, et rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul ning kui otsust ei vaidlustata maakohtus 15 päeva jooksul selle menetleja juures kättesaadavaks tegemisest, siis see jõustub. Nagu maakohtu määruseski märgitud, ei saanud need vead ka F.G ja tema kaitsjat eksitada ega otsuse vaidlustamist mõjutada, kuna enne seda, kui ebaselgus
4. oktoobri 2019 määrusega lahendati, ei kasutanud menetlusalune isik ega kaitsja võimalust otsusega tutvuda. Ringkonnakohus ei näe õiguslikku alust kaitsja käsitusel, mille kohaselt ei olnud otsus terviklik enne kui kohtuväline menetleja tegi
5. oktoobri 2019 määruse. See, et kohtuväline menetleja otsustas teha otsuses olnud vigade parandamiseks määruse, ei muuda kuidagi tõsiasja, et otsus ise oli tehtud
6. oktoobril
7. Ebaselguste lahendamiste määrus on tehtud pärast
8. oktoobri 2019 otsuse jõustumist (nagu ses määruseski märgitud, jõustus otsus
9. oktoobril 2019). Politsei- ja Piirivalveametile, kes oli selle väärteoasja kohtuväline menetleja, annab õiguse lahendada määrusega jõustunud otsuse ebaselgusi

§ 212. Kaitsja seisukohaga, et see säte ei ole kohaldatav, ringkonnakohus ei nõustu.

Kaitsja toonitab määruskaebuses, et

§ 212lubab määrusega lahendada üksnes lahendi täitmisel tekkivaid küsimusi.

Ringkonnakohtu hinnangul just lahendi täitmist puudutavat ebaselgust

1. oktoobri 2019 määrusega lahendatigi. Valed kuupäevad puudutasid infot, mis ajani on menetlusalusel isikul võimalik rahatrahv vabatahtlikult tasuda ning millal otsus jõustub ja pööratakse täitmisele. Kuna otsuses märgutud kuupäevad olid vastuolus neid asjaolusid puudutava muu selgitusega, oli tegemist ebaselgusega. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et tagantjärele loetaks sellise määruse tegemisel parandatav otsus tehtuks alles määruse tegemisega. Ka ei näe menetlusseadustik ette, et sellise määruse tegemine mõjutaks kuidagi otsuse vaidlustamise tähtaega.
2. Kaitsja heidab ette, et
3. oktoobri 2019 määrust ei saadetud menetlusalusele isikule ja kaitsjale. Praeguse menetluse esemeks on küsimus, kas kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitati tähtaegselt. Selle küsimuse üle otsustamisel ei oma tähtsust, kas kohtuväline menetleja rikkus
4. oktoobri 2019 määruse menetlusosalistele saatmise kohustust. Nagu eespool selgitatud, ei nõustunud ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et lõplikult valmiski otsus alles määruse tegemisega, ning ringkonnakohtu hinnangul ei mõjutanud see määrus ka mingil muul moel otsuse vaidlustamise tähtaega. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul põhjust lähemalt käsitleda
5. oktoobri 2019 määruse saatmata jätmist puudutavaid kaitsja väiteid.
6. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et kohtuvälise menetleja otsus tehti menetlusalusele isikule ja kaitsjale kättesaadavaks alles
7. novembril 2019, mil kaitsja nõudmisel saadeti kaitsjale otsus koos ebaselguste lahendamise määrusega. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus oli kättesaadav alates
8. oktoobrist
9. Seega on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kaitsja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ka ei nähtu esitatud kaebustest asjaolusid, millest tulenevalt oleks olnud põhjendatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kaitsja on 8 4-19-5930 küll nii maakohtule esitatud kaebuses kui määruskaebuses rõhutanud, et menetlusalune isik oli
10. a sügisel operatsiooni tõttu haiglas, kuid esitatud väide on üldsõnaline ja tõen damata. Maakohus on oma määruses seda väidet käsitlenud, märkides: „Seda, et menetlusalune isik oleks haiglas viibinud otsuse vaidlustamise perioodil, so 08.10.2019 – 23.10.2019, ning et vastav asjaolu oleks takistanud menetlusalusel isikul otsusega tutvumast ja tähtaegselt kaebust esitamast, kaebuses välja toodud ei ole.“ Kuigi esitatud määruskaebuses märgib kaitsja taas, et F.G viibis haiglas, ei ole ta täpsustatud F.G haiglas viibimise aega (ainus info F.G haiglas viibimise aja kohta on väide, et ta oli haiglas
11. novembril 2019, kui sai teada, et talle olevat mingi saadetis) ning kaitsja ei ole ka määruskaebusele lisanud oma väite kinnituseks tõendeid. Seega ei ole tuvastatav, et oleks olnud põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
12. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus F.G kaitsja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
13. oktoobri 2019 otsuse peale põhjendatult läbi vaatamata. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 194

lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 9