4-19-1925/3

4-19-1925 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-1925 (2316,18,001508) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi P.R kaebus Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proosi 17.01.2019 otsusele nr 2316,18,001508 P.R karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Menetlusalune isik: P.R, ik: XXX, elukoht: XXX Kaebuse esitaja RESOLUTSIOON
4. Jätta Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnast vastavalt kuuluvusele Harju Maakohtule edastatud P.R kaebus Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proosi 17.01.2019 otsusele nr 2316,18,001508 P.R karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Tagastada kaebus selle saatnud isikule. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule tema poolt kaebuses näidatud aadressile XXX. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Väärteoasjas kohus tuvastas: Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond edastas 26.03.2019 Harju Maakohtule menetlusaluse isiku P.R avalduse ja väärteoasja nr 2316,18,001508 toimiku. 1 Väärteotoimikust nähtuvalt on 18.12.2018 koostatud väärteoprotokoll nr AB147677 selles, et P.R 13.03.2018 ajavahemikul kella 22.00st kuni 22.30ni XXX tekitas kestvalt ja korduvalt müra, karjudes koridoris ja tagudes kõva esemega vastu korteri 20 välisust, millega häiris oluliselt naabrite aadressilt XXX elanike öörahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00 – 06.
5. Rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00 – 07.
6. Sellise käitumisega pani menetlusalune isik toime Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 keelu rikkumise ja KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalust isikut karistati Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proosi 17.01.2019 otsusega nr 2316,18,001508 KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. 21.03.2019 esitas menetlusalune isik Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale avalduse, milles märkis järgnevat: 18.12.2018 hommikul helistas piirkonnapolitseinik M , et ta tuleks Kesklinna politseijaoskonda Kolde pst
7. M andis talle protokolli nr AB1471677, et ta koputas korter nr XX uksele. See oli kell 21.
8. M ei öelnud talle, et tuleb otsus ja millal ja kus see asub. M ütles talle, et ta ei pea muretsema, ja et mingit trahvi ei tule ja „et ta rohkem nende uksele ei koputaks, vaid kutsuks politsei“. M talle protokolli ei tõlkinud. Ja ta ei tea mis seal kirjas on ning surve ja ähvarduste tõttu kirjutas ainult seda, et sai koopia kätte, ja et otsus tuleb 18.01.2019, ta ei ole tutvunud ja M talle seda ka ei öelnud. Ja ta ei tõlkinud ja ta teab, et ta eesti keelest aru ei saa ja mida see kuupäev 18.01.2019 märgib ja tähendab. 19.03.2019 tõi käskjalg koju dokumendi kohtutäiturilt ja siis ta esimest korda sai teada, et talle on määratud trahv. M viis ta teadlikult eksitusse, ei teavitanud ega hoiatanud trahvist spetsiaalselt. Protokoll ja otsus on talle tehtud seadusevastaselt ja pettuse teel. Palub, et otsus tühistataks. Kohtu seisukoht: Menetlusaluse isiku avaldusest Kesklinna politseijaoskonnale nähtub, et menetlusalune isik on oma avalduses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohus peab vajalikuks menetlusaluse isiku tähelepanu juhtida esmalt sellele, et vastavalt kehtiva Väärteomenetluse seadustiku sätetele ei saa kohtuväline menetleja ise oma otsust tühistada. Kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise kord on reguleeritud Väärteomenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jaos. Seetõttu, kuivõrd kohtuväline menetleja ei saa ise kaebust oma otsusele läbi vaadata, edastas kohtuväline menetleja kaebuse koos väärteotoimikuga Harju Maakohtule. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 18.12.2018 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 18.01.
11. Seejuures on selle kuupäeva juurde eraldi välja kirjutatud ka kättesaamise koht: Kolde pst 65, Tallinn. Väärteoprotokollile on 18.12.2018 alla kirjutanud ka menetlusalune isik, märkides, et on koopia kätte saanud. Pöördel on märgitud, et õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule ette loetud noorsoopolitseinik I B poolt 18.12.2018 kell 13.
12. Seda asjaolu on menetlusalune isik ka oma allkirjaga kinnitanud. Seega oli väärteoprotokolli koostamise juures vene keelt valdav politseiametnik. Sellest tulenevalt saab tulla järeldusele, et avalduses esitatud väited selle kohta, et kohtuvälise menetleja ametnik menetlusalusele isikule midagi ei selgitanud ja et menetlustoiming ei olnud menetlusalusele isikule arusaadav, ei vasta tõele. Sellele seisukohale jõudmiseks annavad tuge ka väärteoprotokolli kantud täiendavad andmed kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise koha kohta, mida üldjuhul väärteoprotokolli ei kanta. Seega saab järeldada, et menetlusalusele isikule oli üheselt teada nii kohtuvälise menetleja otsuse tegemise kuupäev kui ka otsuse kättesaamise koht. Vastavalt VTMS § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise 2 menetleja juures kättesaadav. Seetõttu, arvestades väärteoprotokolli kantud andmeid ja täiendavat teavet ning menetluses vene keelt valdava politseiametniku osavõttu, ei saanud kohtu arvates tekkida ka olukorda, et menetlusalune isik ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälisel menetlejal puudub vajadus koostada pettuse teel või ebaseaduslikult väärteoprotokolli, kuivõrd Väärteomenetluse seadustik näeb ette väärteomenetluse alustamise, selle läbiviimise korra ja lahendi tegemise ning lahendile esitatavad nõuded. Väärteoprotokolli koostav kohtuväline menetleja ei saa ka menetlusalusele isikule lubada, et mingit trahvi ei tule. Menetlusaluse isiku esitatud avaldusest saab järeldada, et menetlusalune isik on lootnud otsusele järele minemata jättes sellele, et mingit lahendit ei tehta ja kui ta otsust kätte ei saa, siis ei saaks teda ka karistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et üldmenetluses tehakse kohtuvälise menetleja lahend kirjalikus menetluses ja seda sõltumata sellest, kas menetlusalune isik läheb kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele või mitte. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Samamoodi oli menetlusalusele isikule täiendavalt selgeks tehtud ka koht, kuhu otsusele järele minna. Piisava huvi korral saanuks menetlusalune isik teada otsuse sisu ja ka kaebuse esitamise tähtaja. Kui menetlusalune isik ei pidanud vajalikuks otsusele järele minna, võttis ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Menetlusalune isik ei saa oma teadlikku tegemata jätmist omistada kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisele menetlejale esitatud avalduses on märgitud, et menetlusalune isik sai alles 19.03.2019 kohtutäituri käskjalalt teada, et teda on trahviga karistatud. Samas ei ole avaldusse märgitud, mil viisil ta sellest teada sai. Ka kohtuvälise menetleja otsus on koostatud eesti keeles, kuid menetlusaluse isiku avaldusest ei nähtu, et tal sellest otsusest aru saamisega raskusi oleks olnud. Avalduse kohaselt on väärteoprotokoll ja otsus koostatud pettuse teel ja on ebaseaduslikud. Samas, kuigi avalduses on märgitud, et otsuse sai menetlusalune isik kätte 19.03.2019, s.o otsusele kaebuse esitamise tähtaja möödudes, ei ole avalduses taotletud kaebetähtaja ennistamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 04.02.
13. Kuna selleks tähtajaks kaebust ei esitatud, pööras kohtuväline menetleja otsuse täitmisele ning saatis jõustunud otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise (3-1-1-55-10). 3 Seega ei saa kohus kohtuvälise menetleja edastatud menetlusaluse isiku kaebust läbi vaatama asuda, kuivõrd kaebuse esitaja on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kuivõrd VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-152-05, 3-1-1-5-07). Käesoleval juhul püüab menetlusalune isik jätta oma avalduses muljet, et menetlusdokumentide koostamisel ei ole teda teavitatud menetlustoimingu sisust ja eesmärgist ja teda on teadlikult viidud eksitusse. Ometigi saab menetlusdokumentidest teha teistsuguseid järeldusi. Kui menetlusalusele isikule oleks jäänud midagi arusaamatuks, saanuks ta pöörduda kohtuvälise menetleja poole täiendavate selgituste saamiseks. Seejuures sai ta kätte väärteoprotokolli koopia ning kõik andmed olid menetlusalusel isikul olemas. Seega ei saa kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel olla ka selliseid mõjuvaid põhjusi, mida saaks hinnata objektiivsetena. Kuivõrd aga kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole, puudub vajadus seda ka täpsemalt analüüsida. Vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud enam kui kuu pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, tuleb vastavalt VTMS § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia kui ka tagastada kaebus selle esitajale. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4