← Eesti

1-18-5715/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. november 2019 1-18-5715 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus L.R (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. novembri
  3. a määrus L.R, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta L.R-i määruskaebus Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. L.R tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  7. oktoobri 2018 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Kahtlustatavana kinnipidamise aeg arvati karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele kriminaalasjas nr 1-18-1647 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust alates
  8. novembrist
  9. Karistusaeg lõpeb
  10. märtsil
  12. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid L.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
  13. Tartu Maakohtu
  14. novembri
  15. a määrusega jäeti L.R karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  16. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neli korda. Reaalselt kannab ta kolmandat vangistust. L.R-i on varem karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevalt kannab ta karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Soodusteguriks kuritegudel on sõltuvusprobleemid ning ajendiks puudulik probleemide lahendamise oskus.
  17. Alkohol on isiku seadusekuulekuse seisukohalt oluline ohutegur, kuid kinnipeetav probleemi tõsidust ei mõista. L.R-i on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Samuti on ta alkoholijoobes olles kasutanud vägivalda oma pereliikmete suhtes alkoholijoobes olles. Seda, et probleeme pereliikmetega esines, kui ta jõi tunnistas ka kinnipeetav ise. Samas ei suuda isik jõuda mõistmisele, et järelikult on lähedaste ning tema enda huvides mitte tarvitada alkoholi. Kohtu küsimustele vastates kinnitas L.R, et ei ole sõltlane ning isa haigus ja tema aastate jooksul haiglasse viimine tingis joomise ning kõigil juhtub. Murettekitav on ka vangla iseloomustuses sotsiaalprogrammis osaluse kohta märgitu, mille kohaselt seadis kinnipeetav eesmärgiks hoida täielikku kainust vähemalt 6 kuud peale vabanemist, kuigi isik näib pigem veel kaalumise faasis. Ei oska kindlal viisi väljendada, milline ja miks tema eesmärk alkoholi tarvitamisega täpselt on. Isiku ütlused kohtuistungil kinnitavad vangla poolt märgitut. Kinnipeetav tegelikult ei mõista vajadust alkoholi tarvitamisest loobuda. Kui ta seda aga ei tee, on suur tõenäosus, et kannatavad taas tema lähedased või juhuslikud liikluses osalevad isikud.
  18. Isiku ütlustest ning asja materjalidest nähtuvalt puudub L.R enesekriitika. Ta kaldub sündmusi pisendama ega ole seega teinud neist ka õigeid järeldusi seadusekuulekama elu suunas. Läbiviidud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ iseloomustus ei kajasta kuidagi isikus muutuste toimumist. Kohtu küsimusele vastates märkis kinnipeetav, et kriminaalhooldusel on ta olnud varasemalt ning läbis need probleemideta. Ometi kannab isik käesoleval hetkel liitkaristust 3 kohtuotsuse kogumis ning ka vangla iseloomustusest nähtub, et kriminaalhooldused ei ole kulgenud probleemideta. Isik oli kriminaalhoolduse ajal alkoholi liigtarvitamise tagajärjel korduvalt Tartu arestimajas kainenemisel. Kriminaalhooldus ja katseaeg ei ole senimaani isiku puhul olnud asjaoluks, mis suudaks teda sundida ennast distsiplineerima ning seaduskuulekalt käituma. Paraku aga selliseid uusi positiivseid asjaolusid, millel võiks põhineda isiku edasine seadusekuulekas käitumine, materjalidest ei nähtu. L.R-i vabanemisjärgsed elutingimused on samad ajaga, mil ta pani toime kuritegusid. Kui isik seejuures ei suuda mõista ka potentsiaalset kahju, mida tema alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua teistele isikutele, ei saa kuidagi leida, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud.
  19. Positiivne on kinnipeetava puhul justkui toetavad lähedased. Samas olid kinnipeetaval ka enne vangistust toetavad lähedased, kuid nende suhtes on ta varasemalt kuriteo toime pannud. Et alkoholi tarvitamise tulemusel võib ta oma lähedastele kahju tekitada, teda alkoholist loobuma ei ole heidutanud. Ka kindel töökoht ei ole kohtu hinnangul antud juhul selliseks asjaoluks, mis võiks omada isiku edasisele seadusekuulekusele piisavat mõju. Tööga oli kinnipeetav valdavalt hõivatud ka enne vangistust. Samuti ei ole isik kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  20. Kokkuvõtvalt ei olnud kohus kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Isiku vabanemisjärgsed elutingimused on samased vangistuseelse ajaga, mil isik pani toime ohtralt kuritegusid. Asja materjalidest ei nähtu kaalukaid asjaolusid, millel võiks põhineda isiku edasise käitumise seadusekuulekus. Senistest vangistustest isik järeldusi teinud ei ole ning tema suhtumine on jätkuvalt minnalaskev, leides, et asju juhtub, mistõttu ei näe ta ka vajadust oma elus teatud korrektiivide tegemiseks. Ilma nendeta, aga püsib tõsiseltvõetav risk uuteks kuritegudeks. 2

(4)MÄÄRUSKAEBUS
  1. Määruskaebuses taotleb L.R maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kokkuvõtvalt seisneb määruskaebus järgmises.
  2. Prokurör on arvamuse kujundamisel lähtunud vangla iseloomustusest, mille kohaselt on L.R ohtlik avalikkusele, lastele ja konkreetsele täiskasvanule. See aga ei ole adekvaatne argument, sest on konstrueeritud kaua aega tagasi
  3. a aset leidnud sündmusi arvestades.
  4. Eranditult kõik varasemad seaduserikkumised on aset leidnud alkoholijoobes, mis on ka ainus põhjus kuritegude toimumiseks. Tõele ei vasta kohtu järeldus, mille kohaselt L.R probleemi ei mõista. Ta on endale piisavalt selgeks teinud alkoholi tarvitamisest tulenevate tagajärgede ulatuse ning nõustus tingimusteta kasutama võimalust sõltuvusraviks. Vangla seisukohast tuleneb valesti L.R-i suutmatus mitte mõista alkoholi tarvitamisest loobumist. Samal põhjusel ei saa kohus väita, et „Eluviisitreeningu“ iseloomustus ei kajasta kuidagi L.R-i isikus muutuste toimumist.
  5. Arusaamatuks jääb, millistele andmetele või metoodikale tuginedes sai vangla üldise või korduva ning vägivaldse kuriteo toimepanemise protsendi ja kuidas seda kontrollida. L.R on vangistuse ajal käitunud korrektselt, käib korralikult tööl, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest ning näeb vajadust teha oma elus korrektiive. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et L.R-i määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  7. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  8. aprilli
  9. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  10. Peamiste kaalutlusõiguse rikkumistena on L.R välja toonud prokuröri arvamuse tuginemise vangla iseloomustuses märgitud ohtlikkusele. Samuti on kohus valed järeldused teinud L.R-i suhtumisest alkoholiprobleemi. Lisaks jääb L.R-ile arusaamatuks, millistele andmetele või metoodikale tuginedes sai vangla üldise või korduva ning vägivaldse kuriteo toimepanemise protsendi ja kuidas seda kontrollida.
  11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus L.R-i ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Muuhulgas on maakohus arvestanud L.R-i selgituste ning vangla seisukohtadega süüdlase peamise kuritegeliku riski põhjustaja – alkoholi tarvitamise – osas. Asjaolu, et süüdlane maakohtu ja vangla seisukohtadega ei nõustu, ei tingi määruskaebuse läbivaatamist. Lisaks ei nähtu maakohtu määrusest, et otsustus L.R-i vabastamata jätmiseks oleks tehtud vangla poolt välja toodud üldise või korduva 3
(4)ning vägivaldse kuriteo toimepanemise protsendi alusel. Prokuratuuri arvamusest ei nähtu samuti, et vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks oli L.R-i ohtlikkus avalikkusele, lastele ja konkreetsele täiskasvanule, vaid pigem prokuratuuri veendumus, mis kujunes nii vangla iseloomustuses, kohtuotsuses ja karistusregistris kajastatud andmeid kogumis hinnates. Nende alusel kujunes prokuratuuri veendumus, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik ei toeta L.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist (KoTo tl 13).
  1. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et L.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud nii L.R-i uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud L.R-i vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Asjaolu, et L.R on väidetavalt sõltuvusprobleemi tunnistanud, ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Seda suuresti arvestades L.R-i varasemat elukäiku ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et L.R suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
  2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus L.R-i määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkiri) Maarika Kuusk (allkiri) (allkiri) Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.