Väärteoasi nr 4-17-5949 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5949 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Viru Vangla

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele S.U-le Tartu Maakohtu 15.12.2017.

a otsusega väärteoasjas nr 4 -17-5949 asenduskaristuseks määratud aresti ärakandmata osa, s.o 11 (üksteist) päeva aresti.

§ 66

lg 1 alusel määrata S.U -le mõistetud arest kandmisele ositi, järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kogu karistus peab olema kantud hiljemalt

1. maiks
2. a. S.U -le määratud arest kuulub kandmisele Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestikambris (Riia tn 179a, Tartu linn). VTMS § 205 lg 3 kohaselt loetakse aresti kandmise alguseks S.U arestimajja saabumise aeg. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Määrus toimetada kätte S. U-le , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna p refektuurile, kriminaalhooldusametnikule ja teadmiseks edastada Tartu arestimajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 15.12.
3. a otsusega karistati S.U liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi 15 päeva arestiga.

§ 69

lg 1 alusel asendati arest 15 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 23.12.

1. a. 27.02.
2. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne taotlusega pöörata S.U-le mõistetud 11 päeva pikkune arest täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt tegi S.U ajavahemikul 23.12.
3. a kuni 23.02.
4. a üldkasuliku töö tundidest ära 4 tundi, jättes tegemata 11 tundi. S.U on põhjendanud tundide tegemata jätmist koolis olemise ja magama jäämisega. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud S.U kokkulepitud kohtumisele 02.01.
5. a. Esimene kohtumine toimus 11.01.
6. a. Samas päeval koostati S.U soove ja võimalusi arvestavalt ajakava ning planeeriti üldkasuliku töö tegemine S xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk 01.02 ja 02.02.
7. a, mõlemal päeval 7,5 tundi. 31.01.
8. a teatas S.U, et tal ei ole võimalik määratud ajal tööle minna. Ta soovis teha tunnid 06.02 ja 07.02.
9. a. 08.02.
10. a helistas kriminaalhooldaja koostööpartnerile. Selgus, et S.U ei tunde teinud. Ametniku telefonikõnedele ei vastanud. 09.02.
11. a põhjendas S.U tundide mittetegemist koolis olemisega ja avaldas soovi teha tunde alates 12.02.
12. a. S.U-le koostati uus ajakava ja planeeriti töötamine ajavahemikul 14.02 -21.02.
13. a. Üldkasuliku töö tunde tegi S.U kahel päeval, 14.02 ja 15.02, mõlemal päeval 2 tundi, mis oli planeeritust pool tundi vähem. Teistel päevadel S.U ajakava ei täitnud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi
14. 03.
15. a kell 15.
16. Kohtukutse edastati S.U -le telefoni teel. 13.03.
17. a helistas S. U kohtusse ja teatas, et ei saa istungile tulla, kuna tal ei ole millegagi Tartust tulla. Ta saaks tulla rongiga, aga raha on ainult ühe otsa jaoks. Ema käest raha küsida ei saa, sest ema peaks tegema ülekande ja nii kiiresti raha ei tule, pangad on erinevad. Ema käest varem ei küsinud raha, kuna ta ei teadnud, et tal täna raha ei ole. Eile oli raha, aga vahepeal kulus ära. Kohtuistungi sekretär selgitas, et S.U ilmumine on kohustuslik ja ilmumata jäämise korral saab kohus kohaldada sundtoomist. S.U sai selgitusest aru, ütles, et ei saa tulla, pole raha. 13.03.
18. a istungile S .U ei ilmunud. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku kohaldada S.U suhtes sundtoomist. Tartu Maakohtu 13.03.
19. a määrusega kohaldati S.U suhtes sundtoomist 15.03.
20. a kell 14.00 kohtuistungile. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.03.
21. a vastuse kohaselt ei õnnestunud politseil S.U tabada. Tartu Maakohtu 15.03.
22. a määrusega kohaldati S.U suhtes sundtoomist 28.03.
23. a kell 13.
24. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.03.
25. a vastuse kohaselt kontrollis politsei S.U elukohta, kuid isikut tabada ei õnnestunud. Kodus oli ema xxxxxxxxxxxx, kes kinnitas, et ei tea poja asukohta. Poeg kindlasti varjab nüüd ennast, kuna on teadlik, et teda otsitakse. xxxxxxxxxxxx lubas koheselt politseid teavitada, kui saab mingit kontakti poja asukoha kohta. Sundtoomise kohaldamine ei õnnestunud. 28.03.
26. a kohtuistungile ilmus S. U. S.U selgitas, et töö on tegemata, kuna laps sündis, pidi tema eest hoolitsema. Siis oli kool, kooli kõrvalt ei saanud tööd teha. Siis jäi ta haigeks. xxxxxxxxxxxxxx OÜ -s töötab ta sellest nädalast, enne töötas mustalt. Ta oleks tunnid ära teinud, aga natuke jäi puudu. Aresti kannaks ta nädalavahetuseti. Nädala sees on ta tööl. Õhtuti peab ta ka lapse eest hoolitsema. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus aresti täitmisele pööramiseks tuleb rahuldada. VTMS § 2101 lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2011 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise

§ 69

lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg- s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. S.U -le määrati Tartu Maakohtu 15.12.

1. a otsusega arest, mis asendati 15 tunni üldkasuliku tööga, millle tegemise tähtajaks määrati 2 kuud. Kohtuotsus jõustus 23.12.
2. a. Erakorralisest ettekandes ning S.U ja kriminaalhooldusametniku selgitustest järeldub, et S. U-le anti võimalust teha üldkasulikku tööd. S.U kohtus kriminaalhooldajaga 11.01.
3. a, millal koostati S.U soove ja võimalusi arvestavalt üldkasuliku töö ajakava (töö tegemine 01.02 ja 02.02.2018). Kui S.U teavitas kriminaalhooldajat, et ta ei saa kokkulepitud ajal tööd teha ja soovis tööd teha 06.02 ja 07.
4. Nimetatud kuupäevadel S.U aga tööd ei teinud. S.U põhjendas koolis olemisega tundide mittetegemist ja soovis töö tunde teha alates 12.02.
5. a. 13.02.
6. a koostati uus ajakava. Eelkirjeldatust nähtuvalt on S.U-le korduvalt koostatud üldkasuliku töö ajakavasid, mis arvestaksid just S.U soove ja võimalusi. Sellele vaatamata on S.U käesolevaks ajaks teinud ära üksnes 4 tundi tööd, tegemata on 11 tundi. Kohtuistungil on S.U selgitanud, et töö jäi tal tegemata enda põhitöö ja kooli pärast, lapse eest hoolitsemise vajadus e tõttu ja tema haiguse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuvate põhjustega. Siinjuures arvestab kohus, et S.U väljatoodud põhjendused on iseenesest ajutise iseloomuga ja on enesest mõistetav, et üldkasuliku töö tegemine enda igapäevaelu kõrvalt eeldab planeerimist. Oluline on ka see, et S.U ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei saanud üldkasulikku tööd teha nt haiguse või töö 3 tõttu. Samal ajal on S.U -le määratud üldkasuliku töö tegemiseks piisavalt pikk aeg, mille jooksul oli S.U võimalik leida sobiv aeg töö tegemiseks. S.U on olnud täielikult teadlik töö tegemise kohustusest ja selle tegemata jätmise tagajärgedest. S.U on tegemata 11 tundi ü ldkasulikku töö d. Kohtu hinnangul näitab S.U käitumine tema hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse. Samuti on ta väljendanud oma käitumisviisiga soovi mitte kasutada võimalust kanda karistust vabaduses. Sellest tulenevalt S.U mõistetud, kuid ärakandmata arest tuleb pöörata täitmisele. S.U tuleb kanda 11 päeva aresti.

§ 66lg 1 alusel peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise osade kaupa.

Siinkohal arvestab kohus, et S.U on väike laps ja ta käib tööl. Raina Pärn Kohtunik 4