1-13-7673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-7673 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Kaitsja Paavo Paal Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Z.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.J (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 10.12.2013.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
- Vabastada Z.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 4 (neljaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada Z.J järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohaldada Z.J-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
- KrMS § 180 alusel mõista Z.J -ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „Z.J , kohtuasi nr 1-13-7673, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
- Z.J-ile määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
- Z.J vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Z.J-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.11.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetavat on rakendatud alates 19.11.2013.a tööle Vangla abitöölisena. Harju Maakohtu 09.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati Z. J süüdi KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päev. Karistuse kandmise algus oli 25.05.2013.a ja lõpp on 24.05.2014.a. 3 Z.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, vangistuses viibib kaheksandat korda. Vangistuse jooksul ei ole osalenud taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis, 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt läheb ta peale vanglast vabanemist elukaaslase ja poja juurde Tallinnasse elama. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgselt töökoht OÜ Xxx. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Z.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et Z.J on vabaduses lähedastest inimestest elukaaslane. Kuu aega tagasi kooselust on sündinud poeg. Suhete ja elustiiliga seonduvaks riskiks on narkosõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisel on olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju. Ametnik on vestelnud kinnipeetava tööandjaga OÜ Xxx. On olemas garantiikiri töökohast. Baar xxx garanteerib kinnipeetavale kindla töökoha koristajana. Z.J asub pärast vabanemist elama elukaaslase juurde. Tegu on ühetoalise üürikorteriga aadressil Xxx. Elamistingimused on rahuldavad. Kinnipeetava elukaaslane on valmis teda peale vangistust materiaalselt toetama. Positiivne asjaolu on see, et kinnipeetaval olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Samuti olemas töökoht peale vangistust. Negatiivseks asjaoluks on narkootikume tarvitamine, tema suhtlusringkond ja eluviis enne vangistust. Z.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub Vangla arvamusega mitte vabastada ennetähtaegselt Z.J . Isik on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, iseloomustavatest andmetest tulenevalt on isikul probleemid narkootikumidega, varasemalt on ta määratud käitumiskontrollile, kuid rikkunud katseaja nõudeid, pannes toime uue kuriteo. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on suur ning ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et kinnipeetava vabastamine elektroonilise järelevalvega on põhjendatud, võimaldamaks alustada resotsialiseerimist. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Elukaaslane on kinnipeetavale andestanud, on nõus ta enda juurde võtma. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Z.J-i ja kaitsja arvamuse, leiab, et Z.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z. J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, esitatud materjalide kohaselt on kinnipeetavat karistatud ka varavastaste kuritegude eest. Praegust karistust kannab omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuigi korduvad karistused ja vangistuse ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused näitavad pigem senist Z.J-i negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus kinnipeetava taotlust vabastada ta elektroonilise järelevalvega, mis näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, on valmis käituma vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele ja aktsepteeritud tavadele ning soovib oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta 4 vangistust (ligikaudu 5 kuud), on kinnipeetava allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise järelevalvega vajalik kohaldamaks Z.J-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Z.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus nõustub kaitsjaga, et elektrooniline järelevalve aitab kaasa vajalikule resotsialiseerimisele ning õiguskuuleka käitumise kinnistamisele. Ka vangla on iseloomustuses märkinud, et kinnipeetav on valmis oma käitumist muutma, vajades selleks tugiisikut. Kohtu hinnangul saab kinnipeetav vastavat tuge läbi kriminaalhoolduse ning katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka, et vabanedes on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht, seega kindel sissetulek, mis peaks eelduslikult ära hoidma uute kuritegude toimepanemise riski majandusliku kasusaamise eesmärgil. Lisaks töökohale on kinnipeetaval vabadus olemas ka elukoht, elukaaslase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus arvestab ka vangla iseloomustuses märgitut, et nüüdseks on kinnipeetaval head suhted elukaalasega taastunud, kinnipeetav olevat naiselt oma ebasobiva käitumise pärast ka vabandust palunud, elukaaslane on käinud kokkusaamistel. Vastavalt kriminaalhooldusametniku arvamusele on kinnipeetava elukaaslane valmis kinnipeetavat peale vangistust materiaalselt toetama. Vangla iseloomustuse kohaselt üritab kinnipeetav naise ja lapse nimel elus korrektiive teha ning hakata elama seaduskuulekat elu, tulevikuplaanid on seotud perekonna ja töötamisega. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik