KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1887 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi S.K süüdistuses KarS

§ 323

lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 esimesest lausest, jätta süüdistatava S.K apellatsioon Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsuse peale läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud

1. Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega kokkumenetluses tunnistati S.K süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel pöörati kohasele täitmisele 7 kuud vangistust ning vangistuse osa - 5 kuud täitmisele ei pööratud, kui S.K katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 pdes 1-5, lg 2 p 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Katseaja pikkuseks määrati 18 kuud. Koheselt täitmisele pööratava vangistuse 7 kuud kandmise alguseks loeti 28.11.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. Apellatsioonis märgib S.K, et ei ole nõus talle määratud katseaja pikkusega - s.o 1 aasta 6 kuud ning soovib, et talle määrataks katseajaks 6 kuud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 323

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lg 1 sätestab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega esitatud apellatsiooni puhul tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas apellatsioonikorras vaidlustatakse eeltoodud menetlusõiguse normide järgimist. 4. Käesoleva lahendi punktist 2 nähtuvalt süüdistatav S.K vaidlustab talle kokkuleppeotsusega mõistetud karistust. Käesolevas kriminaalasjas toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõustavas karistuse liigis ja määras ning 27.02.2013 sõlmiti ka vastav kokkulepe (tl 6870). 03.04.2013 peetud kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, on sellega nõus vabatahtlikult ja jääb selle juurde (tl 77). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse teinud vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele ning

9. peatüki 2 jao sätteid järgides. Samuti ei nähtu

§ 339lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5. Eeltoodud põhjustel puudub S.K apellatsiooni läbivaatamiseks menetlusõiguslik alus, kuna selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Maarika Kuusk Kohtunik 2