lg 1 ja § 237 lg 1 järgi Menetlusalune isik I.A , isikukood: XXX; kodakondsus: EV; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx Menetlusalune isik I.A Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Jaak Paju Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.A
Süüdi tunnistada I.A
S § 68 lg 2 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine karistusaja hulka ning mõistetud aresti ära kandmist arvestada alates I.A väärteomenetluses kinnipidamisest, s.o alates 15.10.2019.a kella 10.49-st. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
lg 2 alusel kohaldada I.A suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.
alusel on I.A kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 08.11.2019.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: 15.10.2019.a koostati väärteoprotokoll nr AB1581080 I.A-le selle kohta, et tema juhtis 14.10.2019.a kell 06.44 xxxx juures, suunaga xxxx tn-le, mootorsõidukit xxxx, reg.nr xxxx, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee- ja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu maja seina. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A M ja A D, tervisekahjustused D-S V. Samuti põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, ei andnud abivajajale esmaabi, ei teavitanud Häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle tead, kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud isik. Kirjeldatud tegevusega rikkus I.A
lg 3 p 2, § 169 lg 2 p 2, 3, 4, § 169 lg 4 p 4 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Kohtuistungil I.A selgitas, et väärteoprotokolli sisu ja süüdistus on arusaadavad ning tunnistab end süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et sõitis koju, kiirus oli mitte üle 40 km/h. Vihma sadas ja oli pime. Enne liiklusõnnetust vaatas ta kapoti peale, see läikis vastu ja siis käis ragin. Ta proovis majast välja tagurdada, aga auto ei liikunud. Kui ta autost väljus, siis ta kuulis, kuidas naise hääl ütles: „lapsed, lapsed“. Ta ei mõelnud midagi ja jooksis minema. Ta arvas, et tappis kellegi, et laps sai viga. Ta ei tea, kas see oli auto või tema süü. Auto oli alles ostetud. See oli avariiline, kuid oli tunnistatud tehniliselt korras olevaks, kuigi sõidu ajal oli tunda mingeid jõnkse ja tabloo näitas häireid. Pärast liiklusõnnetust jooksis ta koju, võttis tööauto ja sõitis xxxx. Lugedes, et kõikide inimestega on kõik korras, siis hakkas tagasi sõitma. Öösel magas sõbra juures ja hommikul läks politseisse. Tal on varasemaid väärteokaristusi, mis on seotud kõik kiirusega. Rahatrahve ta tasunud ei ole, kuna tol ajal puudusid võimalused nende tasumiseks. Ta on varem osalenud liiklusõnnetustes kahel korral ja teab, mismoodi õnnetuses osalenud juht peab käituma. Auto, millega ta liiklusõnnetuse põhjustas, kuulub tema õele ning selle autoga sõitis alles teist korda. Tema igakuine sissetulek on 2000 eurot neto. Tal on 2011.a Swedbanki ees võlgnevus 50 000 eurot. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Palub, et talle määratakse rahaline karistus, juhtimisõiguse palub alles jätta (tlk 52-53). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tegemist oli äärmiselt raske rikkumisega – isik sõitis katki kellegi maja, vigastas lapsi ja põgenes sündmuskohalt. Juhtunut raskendab see, et menetlusalune isik põgenes sündmuskohalt. Kohtuvälise menetleja hinnangul viitab kirjeldatud käitumine sellele, et isik soovib varjata mingit muud rikkumist, nt ainete tarvitamist või alkoholijoobe olemasolu. Menetlusalusel isikul on 8 kehtivat väärteokaristust ja rahatrahvid nende eest on siiamaani tasumata. Suur osa nendest rikkumistest on kiiruse ületamised. Arvestades rikkumise asjaolusid, siis ka käesolevas asjas on olnud ebaõige liikumiskiirus see, mis on selle õnnetuse põhjustanud. Kohtuväline menetleja leiab, et sõiduki liikumiskiirus ei olnud kindlasti 40 km/h, arvestades maja ja auto vigastusi. Kohtuväline menetleja palub tunnistada I.A süüdi ja karistada teda
lg 1 alusel arestiga 10 päeva,
lg 1 alusel arestiga 10 päeva ning kuivõrd isikul on varasemad karistused, rahatrahvid on tasumata ja isik põgenes sündmuskohalt, jättes sündmuskohal inimesed abita, siis leiab kohtuväline menetleja, et sellise isiku koht ei ole liikluses ning palub
Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et I.A süü
lg 1 ja § 237 lg 1 järgi väärtegude toimepanemises 14.10.2019.a on tõendamist leidnud täies mahus. 2 Käesoleval juhul inkrimineeritakse I.A-le
I.A poolt süüteo toimepanemine on tõendatud lisaks tema enda süü omaksvõtule ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks 14.10.2019.a kell 06.44 ning vaadeldavaks kohaks xxxx asuv sündmuskoht. Sündmuskohal on xxxx mnt kahesuunaline, mõlemas suunas üks sõidurada. Sõidutee mõlemas servas on kõnnitee. Sündmuskohalt jälgi ei leitud, sõiduk on sündmuskohalt liigutatud. Samuti nähtub, et sündmuskohal on olnud teekate märg, tasane, asfaltkattega tee, kus lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Õnnetus on toimunud pimedal ajal, kuid kohas, kus põleb tänavavalgustus, vihmasadu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fototabelist nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil xxxx (reg.nr xxxx), mille omanikuks on A M, kui ka xxxx asuval majal, mille külg ning tuba on täielikult deformeerunud ning mis kuulub A D. Majas olnud kaks alaealist last said vigastada, juht lahkus sündmuskohalt (tlk 4-11). Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest tõendab, et alaealine D-S V vajas SA Tallinna Lastehaiglas esmaabi, kuna sõiduauto sõitis majja, laps magas diivanil ning kukkus koos diivaniga vastu peegelseina (tlk 40). Sõiduautol xxxx (reg.nr xxxx) olevad vigastused on fikseeritud 14.10.2019.a sõiduki vaatlusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et sõidukil on esiosa deformatsioon, esiklaas kahjustatud. Vasakpoolne esirehv survestamata, turvapadjad ei ole avanenud. Valgustusja suunatuled deformeerunud, vasak küljepeegel kahjustatud (tlk 12-19). Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud ning eelnevalt kirjeldatud väärteoasja materjalidega on leidnud tõendamist, et nii sõiduautol xxxx (reg.nr xxxx) kui ka xxxx asuval majal on tuvastatud olulised vigastused, mis eeldavad ilmselgelt sõiduki ja maja taastamisremonti. Seetõttu on kohtu hinnangul nii sõiduki omanikule, A M, kui ka maja omanikule, A D, tekitatud varalist kahju. Samuti on tuvastatud, et alaealine D-S V on saanud sõiduauto majja sissesõitmise tagajärjel, vigastada, mistõttu on tuvastatud ka tervisekahjustuse põhjustamine. Seega on tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teistele isikutele varalise kahju tekitamisega, samuti ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega D-S V. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 3 p 2 sätestatud kohustuse eiramist, s.o juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest nähtuvalt on liiklusõnnetuse sündmuskohas tee kahesuunaline, mõlemas suunas üks sõidurada. Teel on asfaltkate, mis on tasane, märg ning lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Õnnetus on toimunud vihmasajus, pimedal ajal kohas, kus põleb tänavavalgustus. Seega arvestades tee- ja ilmastikuolusid, oleks menetlusalune isik pidanud olema eriti tähelepanelik ümbritseva suhtes ja kohandama oma sõiduki kiiruse vastavalt sellele. Märg tee ning vihmasadu nõuavad autojuhilt rohkem tähelepanelikkust ning ettevaatlikust. Samuti peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust ja teeolusid, seda enam, et menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tegi sõiduauto mingeid jõnkse ja andis tablool häireid, samuti sõitis ta selle autoga alles teist korda. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tema sõidukiirus mitte üle 40 km/h, vihma sadas ja oli pime. Enne liiklusõnnetust vaatas ta kapoti peale, see läikis vastu ja siis juhtus liiklusõnnetus. Kohus on 3 seisukohal, et aset leidnud sündmus viitab asjaolule, et I.A ei olnud piisavalt tähelepanelik ning tema sõidukiirus ei olnud tee ja ilmaoludele vastav, kuna sõiduki juhitavuse üle kontrolli kaotamine ning teelt väljasõitmine vastu maja viitavad sellele, et I.A sõiduki liikumiskiirus ning tema reageerimiskiirus auto peatamiseks ei olnud vastavuses. Arvestades autole ja majale tekitatud vigastuste ulatust, siis ei ole kohtule usutavad menetlusaluse isiku väited, et tema sõidukiirus oli mitte üle 40 km/h. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse, oleks kohtu hinnangul olnud liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et I.A käitumises on tuvastatud
Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks I.A pidanud ette nägema võimalust, et liiga kiiresti sõitmisel märja ilma- ja teeoludega võib sõiduauto teelt välja sõita ja põhjustada sellega kahju. Seega pani I.A väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üheselt on tõendatud I.A poolt
lg 3 p 2 nõuete rikkumine ning selle tagajärjel põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ehk pani toime
Samuti heidetakse I.A-le ette, et ta põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes abivajajale esmaabi andmata, ei teavitanud häirekeskust ega kirjutanud üles liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada, kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuse tagajärjel oli vigastada saanud inimene.
Kui liiklusõnnetuses on viga või surma saanud inimene, peab juht lisaks teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti peab ta andma abivajajale oma oskuste piires esmaabi ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid (
Juhul kui liiklusõnnetuses inimesed vigastada ei saanud või selles osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel, kui kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on liiklusõnnetuse ja kahju tekitamise asjaolud (sh kahju eest vastutava isiku), samuti liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, politseile teatama ei pea (
Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (
lg 5).
põhjal saab teha järelduse, et selles sätestatud nõuete täitmine eeldab liiklusõnnetuses osalenud sõiduki(te) peatamist ning sündmuskohale jäämist asjaolude selgitamiseks ning vajadusel ka iseseivalt meetmete tarvitusele võtmiseks. I.A ütlustest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt aga menetlusalune isik nii ei toiminud, käitudes vastupidiselt. I.A selgitas kohtus, et kuigi tema, varasemalt liiklusõnnetuses osalenud isikuna, teadis, kuidas liiklusõnnetuse korral tuleb toimida, otsustas ta sündmuskohalt põgeneda. I.A ütluste kohaselt kuulis ta autost väljudes, kuidas naise hääl ütles: „lapsed, lapsed“. Ta mõtles, et ta tappis kellegi, et laps sai viga. Ta ei mõelnud midagi ja jooksis minema ning võttis kodust teise auto ja sõitis xxxx. Politseisse läks menetlusalune isik alles järgmisel päeval. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga tõendavad, et majja sõitnud mootorsõiduki xxxx (reg.nr xxxx) juht lahkus sündmuskohalt (tlk 5). KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Menetlusaluse isiku I.A ütlustest tulenevalt sai ta 4 aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse. Samuti ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamata, et ta on põhjustanud varalist kahju nii sõiduauto omanikule, kui ka xxxx asuva maja omanikule. Arvestades ka I.A ütlusi, et ta kuulis majas olnud naist hüüdmas: “lapsed, lapsed“ ning ta arvas, et laps on viga saanud, siis seda enam oleks ta pidanud jääma sündmuskohale ning selgitama välja esmaabivajaduse. Kuna I.A oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhiks, siis kohalduvad tema suhtes
lg-s 2 sätestatud kohustused, mille kohaselt oleks I.A pidanud helistama Häirekeskusesse ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt, samuti andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires ning kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. Antud juhul, aga I.A selliseid nõudeid ei täitnud ning lahkus sündmuskohalt, jättes täitmata
Samuti lahkus I.A sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama, sh peavad
Kuna I.A, kui sõiduauto juht, lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 sätestatud kohustusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd I.A puudus info kahju saaja (maja omaniku) kohta, siis oleks pidanud ta politsei poole pöörduma. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei huvitanud ei kahju tekitamine ega kahju saaja. Kuna politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 sätestatud tingimustel ja selleks tuleb koostada
lg 4 p 5 märgitud dokument, mida antud juhul ei ole, siis tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud I.A käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus juht sündmuskohalt ilma Häirekeskust teavitamata, abivajajale esmaabi andmata kui ka liiklusõnnetuse pealtnägijate andmeid üleskirjutamata, samuti politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. I.A sai liiklussituatsiooni arvestades aru, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai vigastada tema juhitud sõiduk ning elumaja ja nende omanikele tekkis varaline kahju. Lisaks I.A ütlustele tuginedes, oli tal igasugune alus eeldada, et liiklusõnnetuse tagajärjel võis inimene viga saada. Seega juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse ja samuti teavitada Häirekeskust viga saanud inimesest ning osutada esmaabi, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 p 2, 3, 4, lg 4 p 4 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Karistuse mõistmine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et I.A on
lg 1 ning
lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud eraldi teoga, kuivõrd
lg 1 ettenähtud väärtegu ei ole toime pandud sama teoga, so seoses sõiduki juhtimisega, mistõttu tuleb mõlema väärteo eest mõista eraldi karistus. Kohus arvestab menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et I.A on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud isikuks ning valdavalt on menetlusalust isikut karistatud
ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning viimati 13.02.2019.a kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses (120 eurot). Seejuures on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid jäetud tasumata. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks väärteokoosseisu, mis muudab menetlusaluse isiku süü ka suuremaks. Arvestades käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude asjaolusid, s.o seda, et I.A põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas kahele isikule varalist kahju ning alaealisele lapsele ettevaatamatusest tervisekahjustuse ning lahkus sündmuskohalt Häirekeskust liiklusõnnetusest teavitamata ning abivajajale esmaabi andmata, siis on kohtu hinnangul isiku süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana ning ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu. I.A süü suurust iseloomustab ka tema enda suhtumise intensiivsus toimepandud väärtegudesse. Nimelt pani ta
lg 1 liiklusrikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuid
Seda enam näitab I.A hoolimatust ja küünilisust asjaolu, et ta lihtsalt läks sündmuskohalt minema, kuigi ta enda ütluste kohaselt arvas, et tappis kellegi või laps sai viga. Tagasi tuli alles siis, kui luges telefonist, et inimestega on kõik korras ning politseisse ilmus süü tunnistamisele alles järgmisel päeval. Sellise käitumisega on I.A näidanud üles üleolevat suhtumist teiste inimeste tervise, elude ja vara suhtes. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse I.A süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus, et I.A on 8 kehtivat väärteokaristust, millest enamus on liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kohtu hinnangul näitab see ilmekalt, et tegu on inimesega, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Kokkuvõtteks hindab kohus I.A süüd väärtegude toimepanemisel keskmisest suuremaks ning arvestab seda karistusliigi ja -määra valiku puhul. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks I.A karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest
lg 1 järgi arestiga 10 päeva ja
Kohtuistungil selgitas I.A, et aresti mõistmine võtaks temalt töö ja sissetuleku, millega ta peab ülal oma perekonda. Kohus möönab, et kuigi aresti mõistmisega võivad tekkida menetlusaluse isiku igapäevasesse ellu ebamugavused, sh jääda igapäevased rahalised kohustused täitmata, siis see põhjendus ei ole süüd vähendavaks ega aresti kohaldamist välistavaks asjaoluks. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi ta teadma ka seda, et liiklusalaste süütegude toimepanemine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv kui ka arest, samuti juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Seega on kohus seisukohal, et kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaamist keelunormi kehtivusest, kuulub arest kohesele ärakandmisele. Kuivõrd menetlusalune isik oli 6 väärteomenetluses kinni peetud ja toimetatud kohtusse, tuleb väärteomenetluses kinnipidamise aeg arvestada VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka ning mõistetava karistuse kandmist tuleb arvestada alates 15.10.2019.a kella 10.49-st.
lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Esmalt märgib kohus, et kuigi
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega tekitati varalist kahju ning ettevaatamatusest tervisekahjustus, siis juhul kui I.A oleks järginud
sätestatud nõudeid, jäänuks
Seetõttu leiab kohus, et ühe väärteo toimepanemisele järgnenud teise tahtliku väärteo toimepanemine muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks, mis on lisakaristuse kohaldamise üks eeldus. Karistusregistri andmetest nähtub, et I.A on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, kuid senised karistused pole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Arvestades toimepandud väärtegude ohtlikkust, I.A süüd iseloomustavaid asjaolusid ning tema varasemat karistatust liiklusalaste rikkumiste ees, on kohus seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest ja suunatakse juhtimisõiguse taastamiseks taas eksamile, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Kohtuistungil I.A küll avaldas, et juhtimisõigust on vaja, kuna seda nõuab tema töö, kuid kohtu hinnangul oli see asjaolu menetlusalusele isikule teada ka enne väärtegude toimepanemist ning märgitud asjaolu ei olnud selline, milline oleks hoidnud teda õigusrikkumise toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Sissetuleku kaotamine ei välista lisakaristuse kohaldamist, sest vastasel juhul kaotaks lisakaristus oma eesmärgi. Seda enam, et I.A oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik sissetuleku saamiseks. Tulenevalt eelnevast võtab kohus I.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus e tähtajaga kuueks kuuks kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on kuus kuud piisav, et karistuse eesmärke täita.
sätestab, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtunik Jõustus 07.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2019 otsusega. 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.