4-19-6256/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2020 Kohtuasja number 4-19-6256 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi D.N-i (isikukood XXX) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
2. novembri 2019 otsuse peale väärteoasjas nr 2330,19,005390 Taotlus Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamine Taotluse esitaja D.N-i lepinguline esindaja Valeria Titova RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata D.N-i esindaja Valeria Titova taotlus ennistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri
3. novembri 2019 otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
5. novembri 2019 otsusega karistati D.N väärteoasjas nr 2330,19,005390 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 87 trahviühikut summas 348 eurot ning LS § 227 lg 5 alusel lisakaristusena üheks kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.
7. detsembril 2019 saatis D.N Viru Maakohtusse e-kirja, milles ta palus jätta talle juhtimisõigus alles.
8. Viru Maakohus käsitles e-kirja kaebusena politsei otsuse peale.
9. jaanuari 2020 määrusega jättis kohus selle kaebuse käiguta, kuna see ei vastanud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 115 nõuetele, ja andis kaebajale võimaluse kõrvaldada puudused 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus selgitas ka, et kui D.N määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi ei kõrvalda, jäetakse kaebus juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata.
10. Maakohtu määrus anti
11. jaanuaril 2020 allkirja vastu üle D.N-i elukaaslasele J.Z. le.
13. jaanuari 2020 määrusega jättis Viru Maakohus D.N-i
14. detsembril 2020 esitatud puudustega kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Kohus märkis, et D.N ei ole talle antud tähtaja jooksul vajakajäämisi kõrvaldanud.
15. Maakohtu see määrus anti
16. jaanuaril 2020 taas üle J.Z. le.
18. veebruaril 2020 esitas D.N-i lepinguline esindaja Valeria Titova Viru Maakohtule määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi. Esindaja palub ennistada kaebetähtaja ning võimaldada kõrvaldada D.N esmases kaebuses esinenud puudused kohtu määratava tähtaja jooksul. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei teavitanud J.Z. D.N Viru Maakohtu
19. jaanuari 2020 määrusest. Seega ei olnud D.N menetlusdokumendist teadlik ning ilmselgelt ei saanud ta kohtumääruses osutatud puudusi tähtaegselt parandada.
20. Maakohus edastas
21. veebruari 2020 kaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Viru Maakohus on D.N-i esindaja V. Titova määruskaebusena pealkirjastatud dokumenti edastamisel ringkonnakohtule juhindunud VTMS § 195 lg-st
23. Selles sätestatakse, et kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt kohtualluvusele.
24. Ringkonnakohus leiab, et D.N-i esindaja ei ole esitanud Viru Maakohtu
25. jaanuari 2020 määruse peale määruskaebust VTMS § 195 tähenduses, s.o dokumendi pealkiri on ebaõige. Pole välja toodud ühtegi argumenti näitamaks esimese astme kohtu ekslikkust kaebetähtaja arvestamisel ja VTMS § 118 lg 2 p 3 kohaldamisel. Dokumendi sisust nähtuvalt on tegemist selgesõnalise taotlusega ennistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
26. novembri 2019 otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg.
27. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tulnuks maakohtul lähtuda aga kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 172 sätestatust. Nimelt järgitakse VTMS § 38 lg 1 kohaselt menetlustähtaegade arvestamisel ja menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt peab kaebetähtaja ennistamise lahendama see kohus, kelle menetluses on kriminaalasi. Seega kuivõrd Viru Maakohtu pädevuses oleks põhiasja, s.o kohtuvälise menetleja
28. novembri 2019 otsuse peale esitatava kaebuse lahendamine, siis pidanuks esimese astme kohus ennistamistaotluse läbi vaatama ise (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. mai 2018 määrus asjas nr 1-17-10313, p-d 7.1 ja 7.2).
30. Ringkonnakohtu pädevusse ei kuulu maakohtule esitatud ja sellest toimuvat menetlust puudutava tähtaja ennistamise taotluse esmakordne lahendamine. Edastades tähtaja ennistamise taotluse ringkonnakohtule ja jättes selle lahendamata, rikkus esimese astme kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kirjeldatud viga aga ei tingi praegusel juhul D.N-i taotluse tagastamist maakohtule.
31. KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates hetkest, mil langes ära kaebetähtaja möödalaskmise tinginud takistus. Niisiis oleks D.N pidanud tähtaja ennistamise taotluse esitama hiljemalt
32. päeval pärast Viru Maakohtu
33. jaanuari 2020 määruse kättesaamist. Taotluses kinnitab esindaja V. Titova, et D.N sai viidatud kohtumääruse samal päeval, kui see anti väljastusteate alusel üle tema abikaasale J.Z. le, s.o
34. jaanuaril
35. Ennistamistaotluse esitas D.N-i esindaja
36. veebruaril 2020, ehk 15 päeva möödumisel määruse saamisest. Seega 2