, § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav J.M, isikukood XXX, xxxx Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2016 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON kohus Juhindudes KrMS § 130, § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319, § 432 OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada J.M kuriteo toimepanemises
2. Süüdi tunnistada J.M kuriteo toimepanemises
3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista J.M ’le liitkaristuseks 6 kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus alates 04.08.2015 kuni 05.08.2015, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.
lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus täielikult täitmisele kui J.M ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus alates 16.06.2016. 6. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1
järgi kvalifitseeritava kuriteo - kvalifikatsioon teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Kehtiva seaduse kohaselt on J.M tegu kvalifitseeritav
lg 1 järgi kui teise inimese tervise kahjustamine, valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Samuti tema xxx asuvas xxx Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige; teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, tõukas endast eemale kauplusetöötaja Jxxx Lxxx, mille tulemusena J. Lxxx lõi ära oma käe ning tundis sellest füüsilist valu ning pärast mida, ajal, kui turvatöötaja Vxxx Pxxx pidas kinni Axxx xxxi, kelle seljakotis oli varastatud likööripudel, haaras J.M kätega tagant poolt Vxxx xxxi kaelast, lükkas ta põrandale, millega tekitas kannatanule kaela piirkonda vigastuse ning tekitas füüsilist valu. 2
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus J.M süüditunnistamist
järgi ning palub mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
05.08.2015, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldada
ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui J.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 18 kuud.
lg 3 alusel jätta 300 eurot sundrahast riigi kanda ülejäänud kriminaalmenetluse kulud sundraha 345 eurot, kaitsja tasu kohtueelses menetluses (96 eurot + 106,08 eurot) ja kaitsja tasu kohtumenetluses mõista välja süüdistatavalt ning võimaldada tasuda ositi ühe aasta jooksul Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav J.M on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb J.M süüdi tunnistada
, § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesolevas asjas menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu ja need tuleb osaliselt (sundraha 300 eurone osa) jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud nõuda süüdlaselt sisse, lubades tasumist 12 kuu jooksul. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.