S §
S §
S § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
S § 63 lg 1 alusel 7 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 aasta 8 kuu pikkust vangistust M. Bobrovskile Tartu Maakohtu 03.10.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks M. Bobrovskile mõisteti 8 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Bobrovski eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2008 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 22.07.2008. R. Netšiporuk tunnistati süüdi KarS §
S § 63 lg 1 alusel 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 5 aasta pikkust 2 vangistust R. Netšiporukile Tartu Maakohtu 19.06.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks R. Netšiporukile mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Netšiporuki eelvangistuses viibitud aeg alates 23.07.2008 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2008. I.S tunnistati süüdi KarS §
KarS § 117 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I.S eelvangistuses alates 23.07.2008 viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 5 aasta pikkuse vangistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2008.a. F.S tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2 aasta 8 kuu pikkust vangistust F.S-ile Tartu Maakohtu 15.01.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 11 päeva vangistust võrra (ajavahemikus 14.11.2008 kuni 28.04.2009 kaasa arvatud on kantud 5 kuud 15 päeva vangistust ja 5-st kuust 26-st päevast on kandmata 29.04.2009 seisuga 11 päeva vangistust) ja liitkaristuseks F.S-ile mõisteti 2 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. 2 aasta 8 kuu 11 päeva vangistuse kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.04.
lg 1 järgi esitatud süüdistusi läbi vaadates hindas kohus järgmisi tõendeid: tunnistajate U. L. , A. M. , J. V. , V. K. ja S. A. ütlusi; N. M. kahtlustatavana antud ütlusi; süüdistatavate R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski ütlusi; surnu ekspertiisiakti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, Eedeni kaubanduskeskuse taga asuva turvakaamera salvestist, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, I.S ütluste olustikuga seostamise protokolli, M. Bobrovski, R. Netšiporuki ja I.S kinnipidamiste protokolle ning M. K. esemete äratundmiseks esitamise protokolli. Maakohus asus tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et ehkki esialgselt tekkis ühiselt alkoholi tarvitamise käigus S. A. pärast tüli ainult T. S. ja R. Netšiporuki vahel, otsustasid sellesse sekkuda I.S ja M. Bobrovski. Tekkinud tüli osapoolteks oli ühelt poolt T. S. ning teiselt poolt R. 3 Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski. Võrreldes T. S. (sünd. x) välimust noorte ja täies elujõus meeste – R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski välimustega, on ilmselge, et kannatanul puudus juba arvulisse vähemusse jäämisest tingituna enda ründajatele vastupanu osutamise võimalus ning ilmselgelt jäi ka tema füüsis alla noorte meeste omale. Kahtlustatavatena kinnipidamisel puudusid kõigil kahtlustatavatel tervisekahjustused, kuid T. S. leiti surnuna ja tema surnukeha oli ilmselgete ja rohkete vägivallatunnustega. Kohus leidis, et T. S. S. A. pärast tekkinud tüli lahendamise viisiks valisid R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski füüsilise vägivalla tarvitamise – kui R. Netšiporuk lõpetas T. S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise (lõi kannatanule parema rusikaga 2-3 korda näkku), jätkas T. S. peksimist I.S (lõi kannatanut mitu korda jalaga ja rusikaga näo ja keha piirkonda; lõi kannatanut kolm korda jalaga vastu selga) ja kõige lõpuks peksis T. S. d M. Bobrovski (peksis maas lamavat kannatanut – ühe korra lõi jalaga ja ühe korra lõi rusikaga). R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski faktilisest käitumisest nähtub, et nad kõik vaikimisi aktsepteerisid tüli lahendamise viisina T. S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist. Kõik kolm osalesid T. S. tekkinud tülis ja tegutsesid selle tüli lahendamisel omavahel vaikimisi kooskõlastatult ja ülejäänute tegevust aktsepteerivalt ning neist kolmest keegi ei pidanud vajalikuks teisi takistada, kannatanule kiirabi kutsuda või kannatanu lähedasi-tuttavaid juhtunust informeerida (kannatanul oli kaasas mobiiltelefon ja selle kaudu oleks olnud võimalik kannatanu lähedasi toimunust informeerida). Kannatanu jäeti tema läbipeksmise järgselt lihtsalt sinnasamasse, kus ta oli, maha lamama. Eeltoodust nähtub, et kõigil kolmel oli olemas tahtlus põhjustada kannatanule elule ohtlikke tervisekahjustusi. T. S. dtugevajõuliselt nii pähe, mis on elutähtis piirkond, kui ka kehasse, sealhulgas selja piirkonda, mis on samuti elutähtis piirkond, rusikate ja jalgadega lüües pidid lööjad vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et võivad selliselt toimides põhjustada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse. R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski tekitasid ühiselt T. S. elule ohtlikud terviskahjustused vähemalt kaudse tahtlusega. R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski oleksid kannatanu suhtes tömbi füüsilise vägivalla tugevajõulisel tarvitamisel pidanud ette nägema, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. Nad põhjustasid kannatanu surma ettevaatamatusest, s.o vähemalt hooletusest. Kohus asus seisukohale, et sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fototabelitelt, eksperdiarvamusest ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt kannatanu välimuse ja temal esinenud vigastuste kohta nähtub, et R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski löögid olid T. S. suhtes äärmiselt tugevajõulised – enamus kannatanu kehast kajastab tema suhtes tarvitatud suure ja äärmiselt jõhkra füüsilise vägivalla jälgi. Kohtu hinnangul asjaolu, et just R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski olid need isikud, kes kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitasid, nähtub lisaks eeltoodud tõenditele selgelt ka eksperdiarvamusest. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on kõik T. S. surnukehal esinenud vigastused saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist. See asjaolu välistab võimaluse, et kannatanule võisid vigastusi tekitada ja tema surma saabumise põhjustada mõned teised isikud. Eeltoodud tõenditest, sh eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb põhjuslik seos R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise ja kannatanule selle tulemusena elule ohtlike tervisekahjustuste tekitamise ning kannatanu surma saabumise vahel. Eeltoodud asjaoludel kogumis asus kohus seisukohale, et R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS §
KarS § 117 lg 1 järgi. Kohtu jaoks ei olnud usutav kahtlustatavate ütlustest nähtuv selle kohta, et nad lahkusid Anne kanali äärest kuskil südaöö paiku. Tunnistaja U. L. ütluste kohaselt ei olnud südaöö paiku Eedeni kaubanduskaeskuse taga prügikastide juures veel kedagi ning Anne kanali ääres oli siis veel seltskond, kes pidas pidu ja peol osalejad käisid siis veel ka ujumas. Seega sai kannatanu peksmine toimuda oluliselt hiljem peale südaööd. 4 Maakohus leidis, et M. K. tsiviilhagi 4000 kr matusekulude nõudes on põhjendatud ning tuleb VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2, 4 alusel rahuldada ning M. Bobrovskilt, R. Netšiporukilt ja I.S-ilt VÕS § 65 alusel solidaarselt M. K. kasuks välja mõista. Asjaolu, et I.S x hüvitas M. K. 6000.- kr suurusest tsiviilhagist 28.04.2009 2000.- kr, ei ole asjaoluks, mis edasiselt välistaks I.S solidaarse vastutuse M. K. ees. I.S on olemas seadusest tulenev võimalus esitada enda nõuded seoses tsiviilhagi kannatanule osalise hüvitamisega teiste solidaarvõlgnike vastu. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel lähtud kohus järgmistest asjaoludest. Kohus, F.S-ile karistuse mõistmisel arvestas: isiku süü ulatust – pani kavatsetult toime ühe esimese astme kuriteo – grupis mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaardi röövimise; kannatanule on senini mobiiltelefon selles olnud SIM-kaardiga tagastamata ja tsiviilhagi on täielikult hüvitamata; kasutatud füüsiline vägivald ei olnud oma olemuselt suure ulatusega ja olulisi füüsilisi tagajärgi ei põhjustatud; puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja seda varguste grupis ja sissetungimisega toimepanemise eest, milline karistus on pööratud täitmisele; röövimise pani alaealisena toime kriminaalhooldusel olles katseajal; karistuse kandmise ajal on vangistuses olnud aktiivne – on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja osalenud psühholoogiaalases uuringus; iseloomustus koolist on negatiivne. Eeltoodu alusel kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna F.S edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda 4 aasta pikkuse vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. M. Bobrovskile karistuse mõistmisel lähtus kohus: süü ulatusest röövimise toimepanemisel – mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaardi röövimise pani toime kavatsetult ja grupis; kannatanule on senini mobiiltelefon selles olnud SIM-kaardiga tagastamata ja tsiviilhagi on täielikult hüvitamata; kasutatud füüsiline vägivald ei olnud oma olemuselt suure ulatusega ja olulisi füüsilisi tagajärgi kannatanule ei põhjustatud; puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja seda varguste grupis ja sissetungimisega toimepanemise eest; röövimise pani toime kriminaalhooldusel olles katseajal. Kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna M. Bobrovskit hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks röövimise eest karistada 4 aasta pikkuse vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Lähtudes M. Bobrovski süü ulatusest T. S. raske terviskahjustuse tekitamisel ja T. S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades-, matusekulude mittehüvitamisest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, varasemast kriminaalkorras karistatusest ühel korral ning kuritegude toimepanemisest kriminaalhooldusel katseajal olles, pidas kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna M. Bobrovskit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista M. Bobrovskile KarS §
S § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõista 10 aastat vangistust. R. Netšiporukile karistuse mõistmisel arvestas kohus: tema süü ulatust T. S. raske terviskahjustuse tekitamisel ja T. S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades; matusekuludest sentigi hüvitanud ei ole; puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kuriteod pani toime viimase kohtuotsusega kohaldatud katseajal kriminaalhooldusel olles. Kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna R. Netšiporukki edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista R. Netšiporukile KarS §
S § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. I.S-ile karistuse mõistmisel kohus lähtus: süü ulatusest T. S. raske terviskahjustuse tekitamisel ja T. S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades, s.o lisaks kannatanule näo piirkonda rusikaga löömisele lõi kannatanut kolmel korral kehasse selja piirkonda; karistust kergendavaks asjaoluks on 5 6000.- kr suurusest matusekuludest koosnevast tsiviilhagist 2000.- krooni hüvitamine; puuduvad karistust raskendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistamata. Kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna I.S edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista I.S-ile KarS §
S § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Asjaolud, et väidetavalt on I.S olemas vabaduses garanteeritud töökoht X ja tema x on raskes tervislikus seisundis, ei oma olulist tähendust karistuse mõistmisel. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu M. Bobrovski kaitsja vandeadv. A. Pärteli apellatsioon. A. Pärtel taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o M. Bobrovski süüditunnistamises KarS §
S § 121 järgi. Tulenevalt ümberkvalifitseerimisest tuleks karistust muuta ja lõplikku karistust kuritegude kogumis kergendada. Kaitsja ei nõustu kohtuotsusega, kuna tema kaitsealune ei ole ennast kannatanu T. S. tapmises süüdi tunnistanud. Ta ei tunnista oma süüd ka T. S. elule ohu loomises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest. Kaitsja ei vaidlusta T. S. surnukeha ekspertiisiaktis toodud järeldusi esinenud vigastuste liigi, surma põhjuse ja surma saabumise oletatava aja kohta, kuid leiab, et need asjaolud ei kinnita iseenesest, et sellised vigastused tekkisid M. Bobrovski tegevuse tagajärjel, s.o üks kord jalaga löömisest ja üks kord rusikaga löömisest. Kohus on käsitlenud R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski tegevust koos ühisena ühtse tahtlusega kannatanu suhtes ja väitnud, et ühise peksmise tulemusena tekitatigi kannatanule vigastused, mis olid eluohtlikud; saabus kannatanu surm, kuigi ilmselt mitte keegi antud isikutest surma ei soovinud. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et tüli tekkis kõigepealt T. S. ja R. Netšiporuki, vahel, mille käigus R. Netšiporuk peksis kannatanut. Siis otsustas kannatanut peksta I.S ja peale peksmist võttis I.S kannatanult ära käekella, rebis temalt vöökoti, otsis kannatanu taskud läbi ja läks minema. Kohus eeldas, et selline käitumine oli süüdistatavatel kooskõlastatud või vaikival kokkuleppel, millest tuleb järeldada ühist tahtlust kannatanu suhtes. Kaitsja ei nõustu kohtuga. Tüli tekkis R. Netšiporuki ja T. S. vahel, mille käigus R. Netšiporuk lõi kannatanut mitu korda rusikatega. I.S oli soov kannatanut lüüa seetõttu, et tema tahtis kannatanult käekella ja vöökoti ära võtta, mida ta ka tegi ja seejärel lahkus. Seega juba kahe isiku tahtlused kannatanu suhtes olid erinevad. Kaitsja arusaamist mööda oli R. Netšiporukil tahtlus kannatanuga tüli lahendada füüsilise vägivallaga, aga I.S oli kannatanu suhtes hoopiski röövimise tahtlus. Peale I.S tegu oli ajavahemik enne, kui T. S. juurde läks M. Bobrovski ja lihtsalt põhjuseta lõi üks kord jalaga ja üks kord rusikaga. Kaitsja on seisukohal, et M. Bobrovski tegevus ei ole mitte kuidagi seotud eelnevate isikute tegevusega. Ei olnud temal tüli kannatanuga, nagu R. Netšiporukil, ega olnud tal ka röövimise soovi, nagu seda tegi I.S . Pealegi jäi ajavahe nende isikute tegutsemiste vahele. Seega ei saa väita, et isikud tegutsesid grupis koos ühtse tahtlusega ja ühtsel viisil T. S. suhtes. Veel vähem saab rääkida, et keegi oleks soovinud kannatanu surma. Seda ei osanud neist keegi ette näha. Kannatanu jäi peale M. Bobrovski poolt löömist sinna maha, kus ta oli olnud konflikti alguses. Ometigi tuvastati, et kannatanu surnukeha asukoht oli muutunud. Prokuröri väide, et kannatanu võis koomas olles ise liikuda, võib küll olla tõsi, kuid samas ei ole ümber lükatud võimalus, et veel keegi tuvastamata isik aitas kannatanu asukohta muuta. Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et tõendamist ei ole leidnud M. Bobrovski poolt talle süüks arvatav tegu, s.o. KarS § 118 p 1, KarS § 117 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Tema käitumises esinevad KarS § 121 või KarS § 263 kuriteo tunnused. R. Netšiporuki kaitsja advokaat V. Murde apellatsioon. 6 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Netšiporuki süüditunnistamise osas KarS § 117 ja § 118 järgi ning tema süüditunnistamist KarS § 121 järgi; samuti talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et kohus tuvastas ebaõigesti kuriteo faktilised asjaolud, kui jättis põhjalikult analüüsimata kaitsealuse käitumise subjektiivsest küljest. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi otsuse tühistamise aluseks. Kaitsjale on arusaamatud kohtu järeldused, et R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski tekitasid ühiselt kannatanu elule ohtlikud tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega, sest kõik kolm osalesid kannatanuga tekkinud tülis ja selle tüli lahendamisel tegutsesid omavahel vaikimisi kooskõlastatult (kohtuotsuse lk 15-16). Kaitsja leiab, et kohtu järeldused selle kohta, et süüdlased tegutsesid grupis, ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel. R. Netšiporuki tahtlus kannatanut lüüa oli suunatud sellele, et viia tunnistaja S. A. endaga kaasa. I.S tahtlus kannatanut lüüa oli suunatud sellele, et varastada kannatanult ese. M. Bobrovski tahtlus ei ole üldse tuvastatud. Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06 avaldatud seisukoha kohaselt, Apelleeritavast kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mille alusel kohus loeb tõendatuks, et süüdlased tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Seega, puuduvad kohtuotsuses põhjendused KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti leiab kaitsja, et kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus said võimalikuks, kuna toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kannatanu surma asjaolusid. Nimelt on tuvastatud, et kannatanu löömine toimus Anne kanali ääres betoonseina juures. Kannatanu surnukeha leiti x asuva kaubanduskeskuse Eeden taga olevate prügikonteinerite juures, s.o ca 700m kaugusel Anne kanalist. Surnu ekspertiisiakti nr 287 kirjeldavas osas siseuuringu kohaselt on kopsukelme all punased täppverevalumid. Kopsud lõikepinnal lillakaspunased; lõikepinnale väljub tumepunast vahutavat veresegust vedelikku. Nimetatud vigastused viitavad sellele, et kannatanu oli kaotanud teadvuse, sest ta ei saanud hingata ning on absoluutselt välistatud see, et ta oleks seejuures võimeline liikuma. Seega, ei ole kontrollitud versiooni, et kannatanu sai vigastused just seal, kus leiti tema surnukeha. Lisaks ülaltoodule jäi välja selgitamata, kui ruttu saabub surm juhul, kui histoloogilise uuringuga on tuvastatud peaaju ning kopsu turse ja äge hüpereemia. Viimane asjaolu omab tähtsust, sest kohtuarstist ekspert T. Vaas, kes sündmuskohal teostas surnukeha vaatluse, andis arvamuse, et kannatanu surm võis saabuda kella 5-6 vahel, aga kaitsealuse ja tunnistaja S. A. arvates lahkusid nad sündmuskohalt öösel. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest leiab kaitsja, et asjas kogutud materjalidest, s.o. surnu ekspertiisiaktist nr 287 ja kaitsealuse ütlustest, on selge, et R. Netšiporuk tekitas kannatanule kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud ning mille tekitamisega ta ei põhjustanud kannatanu surma. Seega, tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. R. Netšiporuki apellatsioon. R. Netšiporuk taotleb kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises KarS §
S § 121 järgi. R. Netšiporuk ei ole nõus kohtu järeldusega, et tema, I.S ja M. Bobrovski tegutsesid tema ja kannatanu vahel tekkinud tüli lahendamisel vastastikusel vaikival kokkuleppel. Ta ei tundnud varem M. Bobrovskit ega kannatanut. Seega ei saanud tema ja kannatanu vahel olla vanu tülisid ega solvamisi, mille eest ta oleks tahtnud kannatanule kätte maksta. Ta lõi kannatanut mõned korrad näkku, kuna ta tahtis viia S. A. J. K. poole, aga kannatanu sekkus pidevalt. Samuti ei ole ta nõus, et tema olevat tekitanud kannatanule rasked kehavigastused ja põhjustanud surma ettevaatamatusest. Ta tunnistab, et lõi kannatanut käega näopiirkonda, aga need kaks lööki 7 näkku, maksimaalselt, võisid põhjustada sinikaid. Kannatanu kehal olevate vigastuste tekitamisel oleks tema riietel pidanud olema kannatanu vere jäljed. Tema riietelt aga kannatanu verd ei leitud. Tervisekahjustusi tal samuti ei olnud. Ta ei ole nõus sellega, et kohus, toetudes U. L. ütlustele, loeb ebausaldusväärseteks nende ütlused, et nad läksid Anne kanali juurest ära kesköö paiku. Kuidas U. L. sai näha umbes 10 inimest kuskil betoonbarjääri juures kl 24.00, kui osundatud mass inimesi (N. M. , J. V. , E. M. , A. A. ja M. Z. ) läksid Anne kanali juurest ära kl 22.00, nagu tuleneb nende ütlustest ja on näha videokaamera jäädvustusest. V. K. läks ära kl 22.
Apellandid leiavad, et maakohus ei ole kogutud tõendite pinnalt teinud õigeid järeldusi, süüdimõistmine eelnimetatud paragrahvides on alusetu ning M. Bobrovski ja R. Netšiporuki poolt toimepandu tuleks kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Süüdistatav I.S vastavasisulist apellatsiooni ei esitanud. 21.08.2009 esitas ta ringkonnakohtule kirjaliku taotluse, kus märkis, et tema süüdimõistmine KarS §
Ringkonnakohus I.S taotlust apellatsioonina ei käsitle, kuna see on esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes. Samas, kuna R. Netšiporuki, tema kaitsja V. Murde ja M. Bobrovski kaitsja A. Pärteli apellatsioonid on esitatud tähtaegselt ning nendes vaidlustatakse T. S. suhtes toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni, võtab ringkonnakohus seisukoha ka süüdistatava I.S süü osas, kuna kõigi kolme süüdistatava tegevus on üksteisega seotud. Ringkonnakohus leiab, et vastavasisulised apellatsioonid on põhjendamatud. Antud kriminaalasja menetles maakohus vastavalt süüdistatavate taotlustele lühimenetluses. Maakohus on järginud kõiki KrMS §-des 233- 238 sätestatud lühimenetluse norme ning teinud süüdimõistva kohtulahendi kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja V. Murde poolt väidetuga, mille kohaselt kohtuotsuses puudub põhjendus (KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine). Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav ning ringkonnakohus maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguslikke minetusi ei tuvastanud. Maakohus on uurinud kõiki kogutud tõendeid ( kohtuotsuse lk 9-14) ning nende kogumi pinnalt jõudnud järeldusele R. Netšiporuki, M. Bobrovski ja I.S süüs KarS §
Maakohus luges põhjendatult tõendatuks, et ehkki esialgselt tekkis alkoholi ühise tarvitamise käigus T. S. ja R. Netšiporuki vahel S. A. pärast tüli, sekkusid sellesse ka I.S ja M. Bobrovski. Tüli lahendamise viisiks valisid süüdistatavad füüsilise vägivalla- R. Netšiporuk lõi kannatanut 2-3 korda näkku, sellele järgnevalt lõi I.S kannatanut mitu korda jalaga ja rusikaga keha ja näo piirkonda, kõige lõpuks peksis maas lamavat kannatanut M. Bobrovski ( ühe korra jalaga ja ühe korra rusikaga). Süüdistatavad kannatanu T. S. suhtes vägivalla tarvitamist ei eita, leiavad vaid, et nende poolt kasutatud vägivald ei saanud põhjustada kannatanule raskeid tervisekahjustusi ega tuua kaasa tema surma. Apellatsioonides väidetu pinnalt võib järeldada, et kannatanule tekitasid raskeid tervisekahjustusi, mis tõid kaasa tema surma hoopis teised isikud teisel ajal ning teistel asjaoludel. 9 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides toodu on oletuslik ning nõustub maakohtu otsuses vastavasisuliste põhjendustega ( kohtuotsus lk 15-16). Maakohus on süüdistatavate väited selle kohta, et nende poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine ei saanud põhjustada kannatanu surma ning keegi teine võis kannatanut hiljem peksta, asjakohaselt ümber lükanud. Maakohtu otsuse kohaselt ei pea paika süüdistatavate väited, et nemad lahkusid Anne kanali äärest südaöö paiku. Siinkohal osundab kohus tunnistaja U. L. ütlustele ( 1 kd, tl 63). R. Netšiporuk esitatud apellatsioonis leiab, et kohus on alusetult tuginenud eelnimetatud tunnistaja ütlustele. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohtul puudus alus hinnata tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, mistõttu nendele tuginemine on õige ja põhjendatud. Põhjendatult on maakohus järelduste tegemisel tuginenud muuhulgas ka eksperdiarvamusele ( 1 kd, tl 27). Eksperdiarvamuse kohaselt on kõik T. S. surnukehal esinenud vigastused saanud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist. Asjaolu, et kõik T. S. surnukehal esinenud vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist, välistab võimaluse, et kannatanu surma võisid põhjustada teised isikud teistel tuvastamata asjaoludel. Apellatsioonides ei nõustuta ka kohtu järeldusega, et kõik süüdistatavad tegutsesid grupis ühtse tahtlusega. Ringkonnakohus nõustub ka siinkohal maakohtu järeldustega. Kõik kolm süüdistatavat- R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski osalesid T. S. tekkinud tülis ja nad tegutsesid tüli lahendamisel omavahel vaikimisi kooskõlastatult ja ülejäänute tegutsemist aktsepteerivalt. Pärast peksmist jäeti kannatanu maha ilma talle abi osutamiseks abinõusid tarvitusele võtmata. Sellest järeldub, et kõigil kolmel oli olemas tahtlus põhjustada kannatanu elule ohtlikke tervisekahjustusi. Pekstes kannatanut käte ja jalgadega tugevajõuliselt nii pähe kui kehasse, pidid lööjad vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et võivad selliselt tegutsedes põhjustada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse. Seega tekitasid nad kannatanule rasked tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus aktsepteerib ka maakohtu seisukohta, et kannatanu surm saabus süüdistatavate tegutsemise tagajärjel ettevaatamatusest ( kohtuotsus lk 16). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega, tõenditele antud hinnangutega ning nende pinnalt tehtud õiguslike järeldustega, mistõttu jätab kõik vastavasisulised apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatava F.S-i kaitsja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta F.S-i isikule ega ka tema poolt toimepandud teole. Vajaliku tähelepanuta on jäetud F.S-i alaealisus ning samuti kaassüüdistatava M. Bobrovski kui kogenud ja vanema kaassüüdistatava mõju F.S-ile. Tegemist on F.S-i esimese reaalse vangistusega, samuti viitab kaitsja F.S-i poolt kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammides osalemisele. Ringkonnakohus ei pea kaitsja apellatsioonis toodud argumente niivõrd kaalukateks, mis tingiks maakohtu poolt F.S-ile mõistetud karistuse muutmise. F.S tunnistati maakohtu poolt süüdi selles, et tema grupis koos M. Bobrovskiga 16.07.2008 kella 00.00 paiku Tartu linnas, XXX asuva Carstop autoteeninduse vastas võtsid füüsilist vägivalda tarvitades I. S. ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni koos selles olnud SIM kaardiga, tekitades kannatanule kahju 2740 krooni. Antud asjas leidis tuvastamist, et füüsilist vägivalda kannatanu suhtes kasutasid mõlemad süüdistatavad. Karistuse mõistmisel on maakohus asjakohaselt juhindunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest. Maakohus on arvestanud muulhulgas ka asjaolu, et F.S oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Maakohus on kõiki asjaolusid arvestades mõistnud F.S-ile 4 – aastase vangistuse, mis on KarS §-s 200 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedane. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks ja põhjendatuks lühendada F.S-ile mõistetud vangistuse tähtaega seetõttu, et toimepandud kuriteo kaastäideviija M. Bobrovski on tunduvalt vanem ning seetõttu kaitsja arvates ka mõjutaja. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt F.S koos M. Bobrovskiga leppisid kokku kannatanult tema vara röövimise, panid koos paika oma tegevuse, mistõttu mingit alust järeldada, et M. Bobrovski kui ealt vanem kuidagi mõjutas F.S kuriteo toimepanemisele, ei ole. Tunnustamist vääriv on F.S-i kinnipidamiskohas aktiivne osalemine sotsiaalprogrammides, mis kahtlematult annab talle vajalikke oskusi kohanemaks peale karistuse kandmist eluga vabaduses. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses osundatud F.S-i karistuse 10 suurust mõjutanud asjaoludega ( kohtuotsuse lk 17) ning jätab apellatsiooni kui põhjendamatu, rahuldamata. I.S apellatsioonis vaidlustatakse menetluskulude - kaitsjatasu ja ekspertiisikulu ning kannatanu M. K. kasuks tsiviilhagi väljamõistmist. I.S eiab, et temalt kaitsja A. Kello kasuks õigusabi kulu välja mõistmine summas 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.