1-09-261 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-09-261 (08260103654) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit L

§ 117lg 1 järgi; Roman Netšiporuki süüdistuses Kar

S §

§ 117lg 1 järgi; I.S süüdistuses Kar

S §

§ 117lg 1 järgi; F.S-i süüdistuses Kar

S § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. aprilli 2009 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Roman Netšiporuk ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, süüdistatav Mihhail Bobrovski kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, süüdistatav F.S-i kaitsja advokaat Aivar Kello, süüdistatav I.S Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Mihhail Bobrovski elukoht: XXX; isikukood: 38304162710; varasemalt üks kehtiv kriminaalkaristus Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav Roman Netšiporuk elukoht: XXX; isikukood: karistatud kahel korral Kaitsja advokaat Valli Murde Süüdistatav I.S 38001152723; elukoht: XXX; isikukood: XXX; karistamata, karistus kustunud Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must kriminaalkorras kriminaalkorras Süüdistatav F.S elukoht: XXX; isikukood: karistatud ühel korral Kaitsja XXX; kriminaalkorras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. aprilli 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-261 muutmata, esitatud apellatsioonid rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Roman Netšiporukilt kohtukulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 2880 krooni riigituludesse; Mihhail Bobrovskilt kohtukulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 2880 krooni riigituludesse; F.S-ilt kohtukulu kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 1440 krooni riigituludesse. Roman Netšiporukil, Mihhail Bobrovskil ja F.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ees- ja perekonnanimi, 1-09-261, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. oktoobrist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. oktoobrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. oktoobrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega tunnistati Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuk, I.S ja F.S süüdi alljärgnevalt: M. Bobrovski tunnistati süüdi KarS §

§ 117lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti Kar

S § 63 lg 1 alusel 7 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 aasta 8 kuu pikkust vangistust M. Bobrovskile Tartu Maakohtu 03.10.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks M. Bobrovskile mõisteti 8 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Bobrovski eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2008 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 22.07.2008. R. Netšiporuk tunnistati süüdi KarS §

§ 117lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti Kar

S § 63 lg 1 alusel 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 5 aasta pikkust 2 vangistust R. Netšiporukile Tartu Maakohtu 19.06.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks R. Netšiporukile mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Netšiporuki eelvangistuses viibitud aeg alates 23.07.2008 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2008. I.S tunnistati süüdi KarS §

KarS § 117 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 7 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I.S eelvangistuses alates 23.07.2008 viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 5 aasta pikkuse vangistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2008.a. F.S tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2 aasta 8 kuu pikkust vangistust F.S-ile Tartu Maakohtu 15.01.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 11 päeva vangistust võrra (ajavahemikus 14.11.2008 kuni 28.04.2009 kaasa arvatud on kantud 5 kuud 15 päeva vangistust ja 5-st kuust 26-st päevast on kandmata 29.04.2009 seisuga 11 päeva vangistust) ja liitkaristuseks F.S-ile mõisteti 2 aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. 2 aasta 8 kuu 11 päeva vangistuse kandmise algust loeti kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.04.

1. Süüdistatavatelt mõisteti välja menetluskulud, muuhulgas mõistis kohus M. Bobrovskilt, I.S-ilt ja R. Netšiporukilt välja 9641.65 kr ekspertiisikulu ja I.S-ilt 10242.40 kr määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu. Maakohus mõistis M. Bobrovskilt, R. Netšiporukilt ja I.S-ilt solidaarselt välja ka tsiviilhagi 4000 kr M. K. kasuks. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on M. Bobrovski, R. Netšiporuki ja I.S süü selles, et nemad ööl vastu 21.07.2008 Tartus X asuva Eedeni kaubanduskeskuse taga Anne kanali kalda ääres oleval haljasalal alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tülist ajendatult peksid käte ja jalgadega T. S. näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – kehatüve kinnise tömbi trauma kahepoolsete roidemurdudega ja vasaku neeru rebendiga. Sellise käitumisega M. Bobrovski, R. Netšiporuk ja I.S panid toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega põhjustati oht elule. Veel on M. Bobrovski, R. Netšiporuki ja I.S süü tõendatud selles, et olles tekitanud kannatanu T. S. eluohtliku terviskahjustuse sellega, et peksid teda käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, põhjustasid nad ettevaatamatult T. S. surma ööl vastu 21.07.
2. Sellise käitumisega M. Bobrovski, R. Netšiporuk ja I.S panid toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest. M. Bobrovskile ja F.S-ile oli süüdistus esitatud ka KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid seda kuritegu ei ole sisuliselt vaidlustatud, on esitatud vaid kaitsja apellatsioon F.S-ile mõistetud karistuse osas. M. Bobrovskile, R. Netšiporukile ja I.S-ile KarS §

§ 117

lg 1 järgi esitatud süüdistusi läbi vaadates hindas kohus järgmisi tõendeid: tunnistajate U. L. , A. M. , J. V. , V. K. ja S. A. ütlusi; N. M. kahtlustatavana antud ütlusi; süüdistatavate R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski ütlusi; surnu ekspertiisiakti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, Eedeni kaubanduskeskuse taga asuva turvakaamera salvestist, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, I.S ütluste olustikuga seostamise protokolli, M. Bobrovski, R. Netšiporuki ja I.S kinnipidamiste protokolle ning M. K. esemete äratundmiseks esitamise protokolli. Maakohus asus tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et ehkki esialgselt tekkis ühiselt alkoholi tarvitamise käigus S. A. pärast tüli ainult T. S. ja R. Netšiporuki vahel, otsustasid sellesse sekkuda I.S ja M. Bobrovski. Tekkinud tüli osapoolteks oli ühelt poolt T. S. ning teiselt poolt R. 3 Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski. Võrreldes T. S. (sünd. x) välimust noorte ja täies elujõus meeste – R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski välimustega, on ilmselge, et kannatanul puudus juba arvulisse vähemusse jäämisest tingituna enda ründajatele vastupanu osutamise võimalus ning ilmselgelt jäi ka tema füüsis alla noorte meeste omale. Kahtlustatavatena kinnipidamisel puudusid kõigil kahtlustatavatel tervisekahjustused, kuid T. S. leiti surnuna ja tema surnukeha oli ilmselgete ja rohkete vägivallatunnustega. Kohus leidis, et T. S. S. A. pärast tekkinud tüli lahendamise viisiks valisid R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski füüsilise vägivalla tarvitamise – kui R. Netšiporuk lõpetas T. S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise (lõi kannatanule parema rusikaga 2-3 korda näkku), jätkas T. S. peksimist I.S (lõi kannatanut mitu korda jalaga ja rusikaga näo ja keha piirkonda; lõi kannatanut kolm korda jalaga vastu selga) ja kõige lõpuks peksis T. S. d M. Bobrovski (peksis maas lamavat kannatanut – ühe korra lõi jalaga ja ühe korra lõi rusikaga). R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski faktilisest käitumisest nähtub, et nad kõik vaikimisi aktsepteerisid tüli lahendamise viisina T. S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist. Kõik kolm osalesid T. S. tekkinud tülis ja tegutsesid selle tüli lahendamisel omavahel vaikimisi kooskõlastatult ja ülejäänute tegevust aktsepteerivalt ning neist kolmest keegi ei pidanud vajalikuks teisi takistada, kannatanule kiirabi kutsuda või kannatanu lähedasi-tuttavaid juhtunust informeerida (kannatanul oli kaasas mobiiltelefon ja selle kaudu oleks olnud võimalik kannatanu lähedasi toimunust informeerida). Kannatanu jäeti tema läbipeksmise järgselt lihtsalt sinnasamasse, kus ta oli, maha lamama. Eeltoodust nähtub, et kõigil kolmel oli olemas tahtlus põhjustada kannatanule elule ohtlikke tervisekahjustusi. T. S. dtugevajõuliselt nii pähe, mis on elutähtis piirkond, kui ka kehasse, sealhulgas selja piirkonda, mis on samuti elutähtis piirkond, rusikate ja jalgadega lüües pidid lööjad vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et võivad selliselt toimides põhjustada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse. R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski tekitasid ühiselt T. S. elule ohtlikud terviskahjustused vähemalt kaudse tahtlusega. R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski oleksid kannatanu suhtes tömbi füüsilise vägivalla tugevajõulisel tarvitamisel pidanud ette nägema, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. Nad põhjustasid kannatanu surma ettevaatamatusest, s.o vähemalt hooletusest. Kohus asus seisukohale, et sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fototabelitelt, eksperdiarvamusest ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt kannatanu välimuse ja temal esinenud vigastuste kohta nähtub, et R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski löögid olid T. S. suhtes äärmiselt tugevajõulised – enamus kannatanu kehast kajastab tema suhtes tarvitatud suure ja äärmiselt jõhkra füüsilise vägivalla jälgi. Kohtu hinnangul asjaolu, et just R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski olid need isikud, kes kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitasid, nähtub lisaks eeltoodud tõenditele selgelt ka eksperdiarvamusest. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on kõik T. S. surnukehal esinenud vigastused saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist. See asjaolu välistab võimaluse, et kannatanule võisid vigastusi tekitada ja tema surma saabumise põhjustada mõned teised isikud. Eeltoodud tõenditest, sh eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb põhjuslik seos R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise ja kannatanule selle tulemusena elule ohtlike tervisekahjustuste tekitamise ning kannatanu surma saabumise vahel. Eeltoodud asjaoludel kogumis asus kohus seisukohale, et R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS §

KarS § 117 lg 1 järgi. Kohtu jaoks ei olnud usutav kahtlustatavate ütlustest nähtuv selle kohta, et nad lahkusid Anne kanali äärest kuskil südaöö paiku. Tunnistaja U. L. ütluste kohaselt ei olnud südaöö paiku Eedeni kaubanduskaeskuse taga prügikastide juures veel kedagi ning Anne kanali ääres oli siis veel seltskond, kes pidas pidu ja peol osalejad käisid siis veel ka ujumas. Seega sai kannatanu peksmine toimuda oluliselt hiljem peale südaööd. 4 Maakohus leidis, et M. K. tsiviilhagi 4000 kr matusekulude nõudes on põhjendatud ning tuleb VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2, 4 alusel rahuldada ning M. Bobrovskilt, R. Netšiporukilt ja I.S-ilt VÕS § 65 alusel solidaarselt M. K. kasuks välja mõista. Asjaolu, et I.S x hüvitas M. K. 6000.- kr suurusest tsiviilhagist 28.04.2009 2000.- kr, ei ole asjaoluks, mis edasiselt välistaks I.S solidaarse vastutuse M. K. ees. I.S on olemas seadusest tulenev võimalus esitada enda nõuded seoses tsiviilhagi kannatanule osalise hüvitamisega teiste solidaarvõlgnike vastu. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel lähtud kohus järgmistest asjaoludest. Kohus, F.S-ile karistuse mõistmisel arvestas: isiku süü ulatust – pani kavatsetult toime ühe esimese astme kuriteo – grupis mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaardi röövimise; kannatanule on senini mobiiltelefon selles olnud SIM-kaardiga tagastamata ja tsiviilhagi on täielikult hüvitamata; kasutatud füüsiline vägivald ei olnud oma olemuselt suure ulatusega ja olulisi füüsilisi tagajärgi ei põhjustatud; puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja seda varguste grupis ja sissetungimisega toimepanemise eest, milline karistus on pööratud täitmisele; röövimise pani alaealisena toime kriminaalhooldusel olles katseajal; karistuse kandmise ajal on vangistuses olnud aktiivne – on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu ja osalenud psühholoogiaalases uuringus; iseloomustus koolist on negatiivne. Eeltoodu alusel kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna F.S edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda 4 aasta pikkuse vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. M. Bobrovskile karistuse mõistmisel lähtus kohus: süü ulatusest röövimise toimepanemisel – mobiiltelefoni ja selles olnud SIM-kaardi röövimise pani toime kavatsetult ja grupis; kannatanule on senini mobiiltelefon selles olnud SIM-kaardiga tagastamata ja tsiviilhagi on täielikult hüvitamata; kasutatud füüsiline vägivald ei olnud oma olemuselt suure ulatusega ja olulisi füüsilisi tagajärgi kannatanule ei põhjustatud; puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja seda varguste grupis ja sissetungimisega toimepanemise eest; röövimise pani toime kriminaalhooldusel olles katseajal. Kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna M. Bobrovskit hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks röövimise eest karistada 4 aasta pikkuse vangistusega, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Lähtudes M. Bobrovski süü ulatusest T. S. raske terviskahjustuse tekitamisel ja T. S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades-, matusekulude mittehüvitamisest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, varasemast kriminaalkorras karistatusest ühel korral ning kuritegude toimepanemisest kriminaalhooldusel katseajal olles, pidas kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna M. Bobrovskit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista M. Bobrovskile KarS §

§ 117lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõista 10 aastat vangistust. R. Netšiporukile karistuse mõistmisel arvestas kohus: tema süü ulatust T. S. raske terviskahjustuse tekitamisel ja T. S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades; matusekuludest sentigi hüvitanud ei ole; puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kuriteod pani toime viimase kohtuotsusega kohaldatud katseajal kriminaalhooldusel olles. Kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna R. Netšiporukki edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista R. Netšiporukile KarS §

§ 117lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. I.S-ile karistuse mõistmisel kohus lähtus: süü ulatusest T. S. raske terviskahjustuse tekitamisel ja T. S. surma ettevaatamatusest põhjustamisel – kannatanu surma põhjustas grupis ja äärmiselt jõhkrat füüsilist vägivalda tarvitades, s.o lisaks kannatanule näo piirkonda rusikaga löömisele lõi kannatanut kolmel korral kehasse selja piirkonda; karistust kergendavaks asjaoluks on 5 6000.- kr suurusest matusekuludest koosnevast tsiviilhagist 2000.- krooni hüvitamine; puuduvad karistust raskendavad asjaolud; varasemalt on kriminaalkorras karistamata. Kohus pidas õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna I.S edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista I.S-ile KarS §

§ 117lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, s.o sanktsiooni keskmise määra lähedane karistus. Asjaolud, et väidetavalt on I.S olemas vabaduses garanteeritud töökoht X ja tema x on raskes tervislikus seisundis, ei oma olulist tähendust karistuse mõistmisel. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu M. Bobrovski kaitsja vandeadv. A. Pärteli apellatsioon. A. Pärtel taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o M. Bobrovski süüditunnistamises KarS §

§ 117lg 1 järgi ning palub kvalifitseerida selles osas M. Bobrovski tegu ümber Kar

S § 121 järgi. Tulenevalt ümberkvalifitseerimisest tuleks karistust muuta ja lõplikku karistust kuritegude kogumis kergendada. Kaitsja ei nõustu kohtuotsusega, kuna tema kaitsealune ei ole ennast kannatanu T. S. tapmises süüdi tunnistanud. Ta ei tunnista oma süüd ka T. S. elule ohu loomises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest. Kaitsja ei vaidlusta T. S. surnukeha ekspertiisiaktis toodud järeldusi esinenud vigastuste liigi, surma põhjuse ja surma saabumise oletatava aja kohta, kuid leiab, et need asjaolud ei kinnita iseenesest, et sellised vigastused tekkisid M. Bobrovski tegevuse tagajärjel, s.o üks kord jalaga löömisest ja üks kord rusikaga löömisest. Kohus on käsitlenud R. Netšiporuki, I.S ja M. Bobrovski tegevust koos ühisena ühtse tahtlusega kannatanu suhtes ja väitnud, et ühise peksmise tulemusena tekitatigi kannatanule vigastused, mis olid eluohtlikud; saabus kannatanu surm, kuigi ilmselt mitte keegi antud isikutest surma ei soovinud. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et tüli tekkis kõigepealt T. S. ja R. Netšiporuki, vahel, mille käigus R. Netšiporuk peksis kannatanut. Siis otsustas kannatanut peksta I.S ja peale peksmist võttis I.S kannatanult ära käekella, rebis temalt vöökoti, otsis kannatanu taskud läbi ja läks minema. Kohus eeldas, et selline käitumine oli süüdistatavatel kooskõlastatud või vaikival kokkuleppel, millest tuleb järeldada ühist tahtlust kannatanu suhtes. Kaitsja ei nõustu kohtuga. Tüli tekkis R. Netšiporuki ja T. S. vahel, mille käigus R. Netšiporuk lõi kannatanut mitu korda rusikatega. I.S oli soov kannatanut lüüa seetõttu, et tema tahtis kannatanult käekella ja vöökoti ära võtta, mida ta ka tegi ja seejärel lahkus. Seega juba kahe isiku tahtlused kannatanu suhtes olid erinevad. Kaitsja arusaamist mööda oli R. Netšiporukil tahtlus kannatanuga tüli lahendada füüsilise vägivallaga, aga I.S oli kannatanu suhtes hoopiski röövimise tahtlus. Peale I.S tegu oli ajavahemik enne, kui T. S. juurde läks M. Bobrovski ja lihtsalt põhjuseta lõi üks kord jalaga ja üks kord rusikaga. Kaitsja on seisukohal, et M. Bobrovski tegevus ei ole mitte kuidagi seotud eelnevate isikute tegevusega. Ei olnud temal tüli kannatanuga, nagu R. Netšiporukil, ega olnud tal ka röövimise soovi, nagu seda tegi I.S . Pealegi jäi ajavahe nende isikute tegutsemiste vahele. Seega ei saa väita, et isikud tegutsesid grupis koos ühtse tahtlusega ja ühtsel viisil T. S. suhtes. Veel vähem saab rääkida, et keegi oleks soovinud kannatanu surma. Seda ei osanud neist keegi ette näha. Kannatanu jäi peale M. Bobrovski poolt löömist sinna maha, kus ta oli olnud konflikti alguses. Ometigi tuvastati, et kannatanu surnukeha asukoht oli muutunud. Prokuröri väide, et kannatanu võis koomas olles ise liikuda, võib küll olla tõsi, kuid samas ei ole ümber lükatud võimalus, et veel keegi tuvastamata isik aitas kannatanu asukohta muuta. Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et tõendamist ei ole leidnud M. Bobrovski poolt talle süüks arvatav tegu, s.o. KarS § 118 p 1, KarS § 117 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Tema käitumises esinevad KarS § 121 või KarS § 263 kuriteo tunnused. R. Netšiporuki kaitsja advokaat V. Murde apellatsioon. 6 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Netšiporuki süüditunnistamise osas KarS § 117 ja § 118 järgi ning tema süüditunnistamist KarS § 121 järgi; samuti talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et kohus tuvastas ebaõigesti kuriteo faktilised asjaolud, kui jättis põhjalikult analüüsimata kaitsealuse käitumise subjektiivsest küljest. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi otsuse tühistamise aluseks. Kaitsjale on arusaamatud kohtu järeldused, et R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski tekitasid ühiselt kannatanu elule ohtlikud tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega, sest kõik kolm osalesid kannatanuga tekkinud tülis ja selle tüli lahendamisel tegutsesid omavahel vaikimisi kooskõlastatult (kohtuotsuse lk 15-16). Kaitsja leiab, et kohtu järeldused selle kohta, et süüdlased tegutsesid grupis, ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel. R. Netšiporuki tahtlus kannatanut lüüa oli suunatud sellele, et viia tunnistaja S. A. endaga kaasa. I.S tahtlus kannatanut lüüa oli suunatud sellele, et varastada kannatanult ese. M. Bobrovski tahtlus ei ole üldse tuvastatud. Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06 avaldatud seisukoha kohaselt, Apelleeritavast kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mille alusel kohus loeb tõendatuks, et süüdlased tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Seega, puuduvad kohtuotsuses põhjendused KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti leiab kaitsja, et kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus said võimalikuks, kuna toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kannatanu surma asjaolusid. Nimelt on tuvastatud, et kannatanu löömine toimus Anne kanali ääres betoonseina juures. Kannatanu surnukeha leiti x asuva kaubanduskeskuse Eeden taga olevate prügikonteinerite juures, s.o ca 700m kaugusel Anne kanalist. Surnu ekspertiisiakti nr 287 kirjeldavas osas siseuuringu kohaselt on kopsukelme all punased täppverevalumid. Kopsud lõikepinnal lillakaspunased; lõikepinnale väljub tumepunast vahutavat veresegust vedelikku. Nimetatud vigastused viitavad sellele, et kannatanu oli kaotanud teadvuse, sest ta ei saanud hingata ning on absoluutselt välistatud see, et ta oleks seejuures võimeline liikuma. Seega, ei ole kontrollitud versiooni, et kannatanu sai vigastused just seal, kus leiti tema surnukeha. Lisaks ülaltoodule jäi välja selgitamata, kui ruttu saabub surm juhul, kui histoloogilise uuringuga on tuvastatud peaaju ning kopsu turse ja äge hüpereemia. Viimane asjaolu omab tähtsust, sest kohtuarstist ekspert T. Vaas, kes sündmuskohal teostas surnukeha vaatluse, andis arvamuse, et kannatanu surm võis saabuda kella 5-6 vahel, aga kaitsealuse ja tunnistaja S. A. arvates lahkusid nad sündmuskohalt öösel. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest leiab kaitsja, et asjas kogutud materjalidest, s.o. surnu ekspertiisiaktist nr 287 ja kaitsealuse ütlustest, on selge, et R. Netšiporuk tekitas kannatanule kehavigastused, mis ei olnud eluohtlikud ning mille tekitamisega ta ei põhjustanud kannatanu surma. Seega, tuleks tema tegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. R. Netšiporuki apellatsioon. R. Netšiporuk taotleb kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises KarS §

§ 117lg 1 järgi ning leiab, et tema tegu võib olla kvalifitseeritav Kar

S § 121 järgi. R. Netšiporuk ei ole nõus kohtu järeldusega, et tema, I.S ja M. Bobrovski tegutsesid tema ja kannatanu vahel tekkinud tüli lahendamisel vastastikusel vaikival kokkuleppel. Ta ei tundnud varem M. Bobrovskit ega kannatanut. Seega ei saanud tema ja kannatanu vahel olla vanu tülisid ega solvamisi, mille eest ta oleks tahtnud kannatanule kätte maksta. Ta lõi kannatanut mõned korrad näkku, kuna ta tahtis viia S. A. J. K. poole, aga kannatanu sekkus pidevalt. Samuti ei ole ta nõus, et tema olevat tekitanud kannatanule rasked kehavigastused ja põhjustanud surma ettevaatamatusest. Ta tunnistab, et lõi kannatanut käega näopiirkonda, aga need kaks lööki 7 näkku, maksimaalselt, võisid põhjustada sinikaid. Kannatanu kehal olevate vigastuste tekitamisel oleks tema riietel pidanud olema kannatanu vere jäljed. Tema riietelt aga kannatanu verd ei leitud. Tervisekahjustusi tal samuti ei olnud. Ta ei ole nõus sellega, et kohus, toetudes U. L. ütlustele, loeb ebausaldusväärseteks nende ütlused, et nad läksid Anne kanali juurest ära kesköö paiku. Kuidas U. L. sai näha umbes 10 inimest kuskil betoonbarjääri juures kl 24.00, kui osundatud mass inimesi (N. M. , J. V. , E. M. , A. A. ja M. Z. ) läksid Anne kanali juurest ära kl 22.00, nagu tuleneb nende ütlustest ja on näha videokaamera jäädvustusest. V. K. läks ära kl 22.

1. Nad jäid viiekesi – tema, I.S, M. Bobrovski, S. A. ja T. S. . Siit järeldub, et U. L. nägi neid kl 22.00 ja on seega andnud valetunnistusi. Seega kohus ei tohiks toetuda U. L. ütlustele. R. Netšiporuk ei ole nõus, et asjaolu, et kõik T. S. laibal olevad vigastused olid saadud lühikest aega enne surma saabumist, välistaks võimaluse, et teised isikud oleksid võinud need vigastused tekitada. Kohtuekspert oli kuriteopaigas kl 08.
2. Surnukeha läbivaatamise käigus ekspert tuvastas, et kannatanu surm võis saabuda 2-3 tundi tagasi. Siit järeldub, et surm saabus kuskil kl 5.
3. Tema lõi kannatanut umbes kl 23.15 (teisiti pole tõendatud), aga pärast lõid I.S ja M. Bobrovski. Ta nägi, et M. Bobrovski lõi kannatanut jalaga ja käega kuskil 20-30 min pärast tema löömist, s.o kuskil kl 23.
4. Ta oli siis M. Bobrovskist 25 m kaugusel ja tassis S. A. J. K. poole. Seda mis toimus edasi, ta ei näinud. Kui oletada, et pärast seda, kui tema viis S. A. ära, läks ära ka M. Bobrovski, siis ajavahemik nende äraminekust kannatanu surma saabumiseni oli ca 5-6 tundi. Selle aja sees võisid KarS § 118 ja § 117 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panna teised inimesed. Kaupluse Eeden juures kogunevad öösiti asotsiaalid ja teiste isikute seal viibimist kinnitab asjaolu, et nende taara oli hommikuks kadunud. Siit järeldub, et keegi korjas pudelid üles pärast nende äraminekut ja enne politsei tulekut, s.o kl 24.00-07.00 vahel ja võis toime panna kuriteo KarS § 118 ja 117 järgi. Ta ei ole nõus kohtu järeldusega, et kannatanu ise võis liikuda peksmise kohast kaupluse Eeden juures olevate prügikonteineriteni. Kui arvestada T. S. keskmist joovet, maastikku (põõsad, kõrge rohi, suured mättad) ja kannatanu vigastusi, on selge, et iseseisvalt ta sinna minna või roomata ei saanud. Prokurör järeldas, et kui kannatanu kehal (rannetel ja jalgadel) ei leitud nende DNA-d, siis see tähendab, et prügikastide juurde jõudis kannatanu ise. Süüdistatav leiab aga, et nende DNA mitteleidmine tõendab vaid, et kannatanu kandsid prügikonteinerite juurde teised isikud. Samuti, prügikonteinerist leiti pakk kannatanu asjadega. Seega leiab R. Netšiporuk, et asjas ei ole tõendeid, mis näitaksid, et tema on toime pannud kuriteo KarS § 118 ja § 117 järgi. Samuti leiab ta, et ei saa võtta arvesse tema varasemat kriminaalkorras karistatust, sest kui inimene elus ka mitmed korrad vääratab, ei tähenda see, et ta on süüdi kõigis teistes kuritegudes. Ta siiralt tunneb kaasa T. S. lähedastele ja kahetseb, et lõi T. S. kahel korral käega näopiirkonda. F.S-i kaitsja advokaat A. Kello apellatsioon. F.S-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist F.S-ile mõistetud karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega vähendada F.S-ile mõistetud karistust. Kaitsja leiab, et F.S-ile mõistetud karistus on liialt range. Kohus on otsuses küll maininud, et F.S on alaealine, kuid pole osutanud sellele vajalikku tähelepanu. Alaealise erikohtlemine on seadusesse sisse kirjutatud sellepärast, et alaealise isiku eluhoiakud ja tõekspidamised pole veel välja kujunenud. Röövimise pani F.S toime koos endast märkimisväärselt vanema M. Bobrovskiga, kes kaheldamatult oli F.S-i jaoks mõjutajaks ja suunajaks. Karistus, mida F.S kannab, on tema elu esimene reaalne vangistus. Nagu nähtub kohtule esitatud dokumentidest, on F.S kinnipidamiskohas olnud aktiivne ja osalenud sotsiaalprogrammides, mis näitab kahtlematult, et F.S on asunud paranemise teele. Seda võõrastavam on kohtuotsusest lugeda, et õiguskorra kaitsmise huvides peab F.S viibima pikka aega vangistuses. I.S apellatsioon. I.S vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o temalt välja mõistetud menetluskulude – kaitsjatasu ja ekspertiisikulu – osas ning tsiviilhagi väljamõistmise osas. 8 I.S palub tühistada kohtuotsus osas, milles temalt mõisteti välja 10 242.40 kr advokaat A. Kello kasuks. Ta ei ole sellega nõus, kuna nägi A. Kellot vaid kahel korral. Ta kutsus A. Kellot vestluseks enda juurde, kuid A. Kello ignoreeris teda ja ei tulnud. Pärast A. Kello üldse keeldus teda kaitsmast ja talle määrati teine advokaat. Ta leiab, et temalt A. Kello kasuks sisse nõutud 10 242.40 kr on mitmekordselt ülepaisutatud. Ta palub selle tühistada või summat vähendada. Samuti palub I.S ühistada temalt ekspertiisi eest menetluskulu 9641.65 kr väljamõistmise. Ta ei ole sellega nõus, kuna tema DNA-d ei leitud kusagilt. I.S vaidlustab ka temalt kannatanu M. K. kasuks tsiviilhagi väljamõistmise. M. K. poolt oli esitatud tsiviilhagi summas 6000 kr. Kohtuistungil tema x maksis M. K. 2000 kr, hagisummaks jääb 4000 kr. Tema on maksnud 1/3 ühisest hagist ja leiab, et ei ole otstarbekas maksta hagi teiste süüdistatavate eest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör palus kõik apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
5. R. Netšiporuk, tema kaitsja V. Murde, samuti M. Bobrovski kaitsja A. Pärtel vaidlustasid maakohtu otsuse kannatanu T. S. suhtes toime pandud kuriteos, milline oli kohtu poolt kvalifitseeritud KarS §

§ 117lg 1 järgi.

Apellandid leiavad, et maakohus ei ole kogutud tõendite pinnalt teinud õigeid järeldusi, süüdimõistmine eelnimetatud paragrahvides on alusetu ning M. Bobrovski ja R. Netšiporuki poolt toimepandu tuleks kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Süüdistatav I.S vastavasisulist apellatsiooni ei esitanud. 21.08.2009 esitas ta ringkonnakohtule kirjaliku taotluse, kus märkis, et tema süüdimõistmine KarS §

§ 117lg 1 järgi on põhjendamatu.

Ringkonnakohus I.S taotlust apellatsioonina ei käsitle, kuna see on esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes. Samas, kuna R. Netšiporuki, tema kaitsja V. Murde ja M. Bobrovski kaitsja A. Pärteli apellatsioonid on esitatud tähtaegselt ning nendes vaidlustatakse T. S. suhtes toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni, võtab ringkonnakohus seisukoha ka süüdistatava I.S süü osas, kuna kõigi kolme süüdistatava tegevus on üksteisega seotud. Ringkonnakohus leiab, et vastavasisulised apellatsioonid on põhjendamatud. Antud kriminaalasja menetles maakohus vastavalt süüdistatavate taotlustele lühimenetluses. Maakohus on järginud kõiki KrMS §-des 233- 238 sätestatud lühimenetluse norme ning teinud süüdimõistva kohtulahendi kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja V. Murde poolt väidetuga, mille kohaselt kohtuotsuses puudub põhjendus (KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine). Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav ning ringkonnakohus maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguslikke minetusi ei tuvastanud. Maakohus on uurinud kõiki kogutud tõendeid ( kohtuotsuse lk 9-14) ning nende kogumi pinnalt jõudnud järeldusele R. Netšiporuki, M. Bobrovski ja I.S süüs KarS §

§ 117lg 1 järgi.

Maakohus luges põhjendatult tõendatuks, et ehkki esialgselt tekkis alkoholi ühise tarvitamise käigus T. S. ja R. Netšiporuki vahel S. A. pärast tüli, sekkusid sellesse ka I.S ja M. Bobrovski. Tüli lahendamise viisiks valisid süüdistatavad füüsilise vägivalla- R. Netšiporuk lõi kannatanut 2-3 korda näkku, sellele järgnevalt lõi I.S kannatanut mitu korda jalaga ja rusikaga keha ja näo piirkonda, kõige lõpuks peksis maas lamavat kannatanut M. Bobrovski ( ühe korra jalaga ja ühe korra rusikaga). Süüdistatavad kannatanu T. S. suhtes vägivalla tarvitamist ei eita, leiavad vaid, et nende poolt kasutatud vägivald ei saanud põhjustada kannatanule raskeid tervisekahjustusi ega tuua kaasa tema surma. Apellatsioonides väidetu pinnalt võib järeldada, et kannatanule tekitasid raskeid tervisekahjustusi, mis tõid kaasa tema surma hoopis teised isikud teisel ajal ning teistel asjaoludel. 9 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides toodu on oletuslik ning nõustub maakohtu otsuses vastavasisuliste põhjendustega ( kohtuotsus lk 15-16). Maakohus on süüdistatavate väited selle kohta, et nende poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine ei saanud põhjustada kannatanu surma ning keegi teine võis kannatanut hiljem peksta, asjakohaselt ümber lükanud. Maakohtu otsuse kohaselt ei pea paika süüdistatavate väited, et nemad lahkusid Anne kanali äärest südaöö paiku. Siinkohal osundab kohus tunnistaja U. L. ütlustele ( 1 kd, tl 63). R. Netšiporuk esitatud apellatsioonis leiab, et kohus on alusetult tuginenud eelnimetatud tunnistaja ütlustele. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohtul puudus alus hinnata tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, mistõttu nendele tuginemine on õige ja põhjendatud. Põhjendatult on maakohus järelduste tegemisel tuginenud muuhulgas ka eksperdiarvamusele ( 1 kd, tl 27). Eksperdiarvamuse kohaselt on kõik T. S. surnukehal esinenud vigastused saanud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemetega, lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist. Asjaolu, et kõik T. S. surnukehal esinenud vigastused on saadud lühikese ajavahemiku vältel enne surma saabumist, välistab võimaluse, et kannatanu surma võisid põhjustada teised isikud teistel tuvastamata asjaoludel. Apellatsioonides ei nõustuta ka kohtu järeldusega, et kõik süüdistatavad tegutsesid grupis ühtse tahtlusega. Ringkonnakohus nõustub ka siinkohal maakohtu järeldustega. Kõik kolm süüdistatavat- R. Netšiporuk, I.S ja M. Bobrovski osalesid T. S. tekkinud tülis ja nad tegutsesid tüli lahendamisel omavahel vaikimisi kooskõlastatult ja ülejäänute tegutsemist aktsepteerivalt. Pärast peksmist jäeti kannatanu maha ilma talle abi osutamiseks abinõusid tarvitusele võtmata. Sellest järeldub, et kõigil kolmel oli olemas tahtlus põhjustada kannatanu elule ohtlikke tervisekahjustusi. Pekstes kannatanut käte ja jalgadega tugevajõuliselt nii pähe kui kehasse, pidid lööjad vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et võivad selliselt tegutsedes põhjustada kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse. Seega tekitasid nad kannatanule rasked tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus aktsepteerib ka maakohtu seisukohta, et kannatanu surm saabus süüdistatavate tegutsemise tagajärjel ettevaatamatusest ( kohtuotsus lk 16). Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega, tõenditele antud hinnangutega ning nende pinnalt tehtud õiguslike järeldustega, mistõttu jätab kõik vastavasisulised apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatava F.S-i kaitsja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta F.S-i isikule ega ka tema poolt toimepandud teole. Vajaliku tähelepanuta on jäetud F.S-i alaealisus ning samuti kaassüüdistatava M. Bobrovski kui kogenud ja vanema kaassüüdistatava mõju F.S-ile. Tegemist on F.S-i esimese reaalse vangistusega, samuti viitab kaitsja F.S-i poolt kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammides osalemisele. Ringkonnakohus ei pea kaitsja apellatsioonis toodud argumente niivõrd kaalukateks, mis tingiks maakohtu poolt F.S-ile mõistetud karistuse muutmise. F.S tunnistati maakohtu poolt süüdi selles, et tema grupis koos M. Bobrovskiga 16.07.2008 kella 00.00 paiku Tartu linnas, XXX asuva Carstop autoteeninduse vastas võtsid füüsilist vägivalda tarvitades I. S. ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni koos selles olnud SIM kaardiga, tekitades kannatanule kahju 2740 krooni. Antud asjas leidis tuvastamist, et füüsilist vägivalda kannatanu suhtes kasutasid mõlemad süüdistatavad. Karistuse mõistmisel on maakohus asjakohaselt juhindunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest. Maakohus on arvestanud muulhulgas ka asjaolu, et F.S oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Maakohus on kõiki asjaolusid arvestades mõistnud F.S-ile 4 – aastase vangistuse, mis on KarS §-s 200 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedane. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks ja põhjendatuks lühendada F.S-ile mõistetud vangistuse tähtaega seetõttu, et toimepandud kuriteo kaastäideviija M. Bobrovski on tunduvalt vanem ning seetõttu kaitsja arvates ka mõjutaja. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt F.S koos M. Bobrovskiga leppisid kokku kannatanult tema vara röövimise, panid koos paika oma tegevuse, mistõttu mingit alust järeldada, et M. Bobrovski kui ealt vanem kuidagi mõjutas F.S kuriteo toimepanemisele, ei ole. Tunnustamist vääriv on F.S-i kinnipidamiskohas aktiivne osalemine sotsiaalprogrammides, mis kahtlematult annab talle vajalikke oskusi kohanemaks peale karistuse kandmist eluga vabaduses. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses osundatud F.S-i karistuse 10 suurust mõjutanud asjaoludega ( kohtuotsuse lk 17) ning jätab apellatsiooni kui põhjendamatu, rahuldamata. I.S apellatsioonis vaidlustatakse menetluskulude - kaitsjatasu ja ekspertiisikulu ning kannatanu M. K. kasuks tsiviilhagi väljamõistmist. I.S eiab, et temalt kaitsja A. Kello kasuks õigusabi kulu välja mõistmine summas 10

1. 40 krooni on põhjendamatult suur. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja on kohtueelses menetluses täitnud oma kohustusi korrektselt, mistõttu süüdistatava etteheited kaitsja töö kvaliteedile tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et riigi õigusabi osutamist reguleerib Riigi õigusabi seadus ning õigusabi osutamisel makstava tasu suurus tuleneb Justiitsministri
2. jaanuari 2005 määrusest nr
3. Nimetatud määrus kehtestab vastavad tasumäärad, mille alusel menetleja (kohtueelses menetluses uurija) teeb vastava otsustuse maksta kaitsjale õigusabi osutamise eest tasu. Antud juhul on kaitsja A. Kello kohtueelsel uurimisel erinevatel menetlustoimingutel osutanud I.S-ile õigusabi ning menetleja on kaitsja taotlused õigusabi kulude hüvitamiseks oma määrusega õigesti rahuldanud. I.S ei ole nõus, et maakohu otsusega on temalt koos teiste süüdistatavatega ( R. Netšiporuki ja M. Bobrovskiga ) välja mõistetud ekspertiisikulu 9641.65 krooni, kuna tema DNA-d kusagilt ei leitud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selles osas on I.S apellatsioon põhjendamatu. Antud kriminaalmenetluses on teostatud kaks ekspertiisi – DNA ekspertiis ( I kd, tl 37-42), mille maksumus oli 20 440 krooni ning surnu kohtuarstlik ekspertiis ( I kd, tl 24- 33), mille maksumus oli 8485 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt mõistis kohus nimetatud ekspertiisikulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja kolmelt süüdistatavalt –I.S-ilt , M. Bobrovskilt ja R. Netšiporukilt ( kohtuotsuse lk 4). Seega on maakohus nimetatud menetluskulu õigesti välja mõistnud kõigilt kolmelt süüdistatavalt. Ringkonnakohus selgitab, et ekspertiisikulu väljamõistmine ei sõltu sellest, kelle DNA-d või muid jälgi leitakse uuritavalt objektilt. Lähtuda tuleb sellest, kes on antud kuriteoga puutumuses, ehk siis keda konkreetse kuriteo toimepanemises süüdi mõistetakse. Kuna I.S koos M. Bobrovski ja R. Netšiporukiga tunnistati süüdi kannatanu T. S. raske tervisekahjustuse tekitamises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest, tuleb kõigil neil kanda ka vastavad menetluskulud. Veel ei ole I.S nõus, et temalt mõisteti kannatanu M. K. kasuks välja tsiviilhagi solidaarselt kaassüüdistatavatega. Oma rahulolematust põhjendab ta asjaoluga, et tema x maksis kannatanule 2000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ka selles osas on seaduslik ja põhjendatud. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli kannatanu M. K. tsiviilhagi 4000 krooni ( I kd, tl 43-47, II kd, tl 3). Süüdistatavad esitatud tsiviilhagi suurust ei vaidlustanud. Õige on, et I.S x hüvitas 28.04.2009 M. K. 2000 krooni ( kohtuistungi protokoll tl 48). Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud asjaolu ( x poolt kahju osaline hüvitamine) ei ole selline, mis edasiselt välistaks I.S solidaarse vastutuse kannatanu M. K. ees ( kohtuotsuse lk 17). Tsiviilhagi rahuldamisel on maakohus õigesti lähtunud vastavatest õiguslikest alustest ( VÕS § 1043, ja VÕS § 1045 lg 1 p 1, samuti Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 231 lg 2, 4). VÕS § 65 alusel on tsiviilhagi välja mõistetud I.S-ilt , M. Bobrovskilt ja R. Netšiporukilt solidaarselt. Nimetatud paragrahv sätestab solidaarkohustuse. Solidaarkohustuse puhul võlausaldaja saab võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmist nõuda nii kõigilt kohustatud isikutelt ühiselt kui ka igalt kohustatud isikult eraldi. Kuna kannatanule õigusvastase teoga kahju tekitamises on süüdi kolm isikut- I.S , M. Bobrovski ja R. Nertšiporuk, siis vastutavad nad kannatanule kahju tekitamise eest solidaarselt ning kahju osaline hüvitamine ei vabastada teda kohustusest hüvitada tekitatud kahju tervikuna. Sellisel juhul tekib aga I.S õigus esitada vastavad nõuded teiste solidaarvõlgnike (kaassüüdistatavate) vastu. Seega on maakohus toiminud tsiviilhagi väljamõistmisel seadusekohaselt, mistõttu I.S sellekohased vastuväited on alusetud. Määratud kaitsja advokaat A. Kello poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1440 krooni tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatavalt F.S; kaitsja vandeadvokaat 11 A. Pärteli poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 2880 krooni tuleb välja mõista M. Bobrovskilt; kaitsja advokaat V. Murde poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 2880 krooni tuleb välja mõista süüdistatavalt R. Netšiporukilt, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Mati Kartau 12 Tiit Lõhmus