) § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule. Kohtuistungil 12.10.2018 P.A tunnistas rikkumiste toimepanemist, seletades et ületas kiirust tähelepanematusest ja hooletusest. Seletas, et juhtimisõigus tal puudub. Kahetses juhtunut ja kinnitas, et edaspidi suhtub ta liiklusnõuetesse hoolsamalt. Taotles kohtult tema suhtes reaalset aresti mitte määrata, vaid asendada see võimalusel ühiskondlikult kasuliku tööga. Kaitsja toetas tema seisukohta, kinnitades, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle kas väärteod mida menetlusalusele isikule ette heidetakse on toime pandud või mitte. Küsimus on selles, milline karistus isikule mõista. Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid: - Kiirusmõõteseadme Stalker II nr AS004094 kasutamise protokoll /tl 4/, - juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.07.2018/tl 5/, - varasemad mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused 29.08.2014, 10.01.2015 ja 29.01.2016, /tl 9-11/, - karistusregistri väljavõte, mille kohaselt kehtivad karistused puuduvad /tl 12/. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistusena kohaldada aresti vähemalt 10 päeva. Juhul kui kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt taotletud karistus on liiga karm, siis palus temale kohaldada aresti 30 päeva, mille oli nõus asendama ÜKT-ga. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. P.A tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi täielikult ning väärteo asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et tema on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega rikkunud
lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 1 p 1, 3 nõudeid on menetlusalune isik rikkunud otsese tahtlusega ja tema tegevus on kvalifitseeritud õigesti
Juhtimisõigust ei ole P.A kunagi olnud ja teda on varem korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 2 P.A süü on peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.
lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 p 1, 3 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule samuti ette heidetakse ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Kohtu hinnangul ei ole P.A siiski välja kujunenud püsivalt hoolimatut käitumismustrit liikluses, kuigi teda on varem korduvalt juhtimisõiguseta sõidu eest juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus P.A poolt väljendatud kahetsust ja süü tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõistes tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et rakendades KarS § 63 lg 1 sätteid, on P.A põhjendatud karistada raskeima
lg 2 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust, siis tuleb karistus mõista alla selle keskmise määra, s.o arest 10 päeva. Vabadust sel määral piiravat karistust saab pidada proportsionaalseks isiku poolt toimepanud süüteoga ja piisavaks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kuna tegemist esmakordse aresti määramisega peab kohus menetlusaluse isiku taotlusel võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks on põhjendatud määrata üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3 Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 12. oktoobri 2018. a otsus jätta muutmata. 2. Apellatsioon jätta rahuldamata. 12.10.2018 kohtuotsus 4-18-4125 jõustus 06. veebruaril 2019. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.