1-12-2679/10

Kriminaalasi nr.1-12-2679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2679 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu A.E, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus M Ä Ä R A S: Jätta A.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Nikolai Rõžovi taotlus A.E-le riigi õigusabi osuta mise eest tasu 38,40 eurot. Välja mõista A.E-lt kriminaalmenetluse kulud 38,40 .eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.E tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.E 1-12-2679 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada A.E-le ja Viru Vanglale. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.09.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava A.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.E tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 21.03.2012 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 20.03.2012 ja lõpp 20.03.
3. Kinnipidamisasutuses A.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest. Enne vangistust elas isik xxx poolt antud sotsiaalmajas, sotsiaalkorteris, aadressil xxx. Käesoleval hetkel soovib vabaneda samale aadressile, kus on ka praegu tema isiklikud asjad. 2011 lõpetas Viru Vanglas 9 klassi. Avaldas soovi õppima minna ametikooli ja asuma tööle. Ametlik töökogemus puudub, tegelenud muruniitmise ja juhutöödega ehituse alal. Vanglas olles läbinud müürsepp-pottsepa elektriku ning arvuti algkursused. Enne vangistus oli vanemate ülalpidamisel, lisaraha vajadusel läks kriminaalsele teele. Kulutas raha mõtlematult tubaka ja alkoholi peale- majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Täiteregistri andmetel on isikul võlgnevusi riigi ees üle 7000€. Töökoht vabaduses puudub. Suhted lähedastega on katkenud, toetav lähivõrgustik puudub. Suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikud, kes teda negatiivselt mõjutavad. Kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras 4 korral. Reaalset vanglakaristust kannab 3 korda. Väärteokorras karistatud 17 korral. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud röövimiste ning kehaliste väärkohtlemiste näol. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 56% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 74%. üldine tõenäosus uue kuriteo sooritamise võimalikkusest on 52%. Viru vangla ei toeta A.E ennetähtaegset vabastamist kõrge riskiprotsendi tõttu. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korral, katseajale on ta määratud ühel korral, mille kestel pani toime uue kuriteo. Väärteo korras on kinnipeetavat karistatud alates 2007 17 korral (KarS § 218 lg 1 alusel 2 korral, Alkoholiseaduse rikkumise eest 8 korral, KarS § 262 alusel 2 korral, Tubakaseadus rikkumise eest 4 korral). Kinnipeetav soovib vabaneda xxx poolt eraldatud elamispinnale aadressil xxx. Elamispind asub sotsiaalmajas. Kinnipeetav elas seal enne vangistust. Lähedased kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt ei toeta. xxx sotsiaalosakonnast on tal võimalus taotleda sotsiaaltoetust ja Tööhõiveametis töötuna arvele võtmise korral saada töötuabiraha. Kinnipeetaval ei ole vabaduses olles praktiliselt töötanud, tal puuduvad töökogemused ja tööharjumus. Peamiseks vabaduses kinnipeetava käitumist mõjutavaks teguriks on isiku varasem käitumine ja tema elustiil. Alkoholi tarbimine, kriminaalne suhtlusringkond, neist tulenevalt ükskõikne suhtumine ja materiaalsus. Kinnipeetava jaoks ei ole kuritegelikult teel raha saamine kunagi probleemiks olnud. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Hetkel vabadusse tulles puudub toetav lähivõrgustik ning lähedaste toetus, kuna perekond on kinnipeetavas ja tema tegudes tõsiselt pettunud ning solvunud tema pidevates lubatustes ennast muuta. Kinnipee taval puuduvad selged eesmärgid tulevikuks ja kinnipeetav on ise liialt optimistlik oma eduvõimaluste suhtes. Kinnipeetav väidab, et soovib edaspidi õiguskuulekalt elama asuda, kuid samas hindab muutust raskeks ja ei ole kindel, kas ta suudab sellega hakkama saada. 2 Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamis t ja andis vastava kirjaliku arvamuse. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. A.E taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et A.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.E on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. A.E on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Väärteokorras karistatud 17 korda. Käes oleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud võimusindaja vastu suunatud, isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest sh 1 astme kuritegude (röövimise) eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue vägivaldse kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. A.E tutvusringkonda kuuluvad vabaduses kriminaalse taustaga isikud, kes avaldavad isikule negatiivset mõju, mis omakorda võib soodustada kuritegeliku käitumise jätkamist. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub A.E garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et A.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. A.E käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades A.E poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu A.E vabastamata temale Pärnu Maakohtu 21.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4