4-18-5468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus ( Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-5468 (2317,18,003705) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi P.T ’i 21.10.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,
- Kaebuse esitaja P.T, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-mail: xxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta P.T ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003705 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsus väärteoasjas nr 2317,18,003705 muutmata. Kohustada P.T’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 800 eurot (kaheksasada eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: 1) 31.12.2018.a, summas 80 eurot; 2) 31.01.2019.a, summas 80 eurot; 3) 28.02.2019.a, summas 80 eurot; 1 4) 31.03.2019.a, summas 80 eurot; 5) 30.04.2019.a, summas 80 eurot; 6) 31.05.2019.a, summas 80 eurot; 7) 30.06.2019.a, summas 80 eurot; 8) 31.07.2019.a, summas 80 eurot; 9) 31.08.2019.a, summas 80 eurot. 10) 30.09.2019.a, summas 80 eurot. 4-18-5468 Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2317,18,003705 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata P.T’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati P.T ’i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et P.T 24.05.2018.a kell 01.44 ajal Harju maakonnas Tallinnas xxx juures xxx mnt suunas juhtis mootorsõidukit xxx (reg. nr xxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/L. Oma sellise tegevusega rikkus P.T LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes 2 4-18-5468 liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0, 25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti teo toimepanemise osas kahetsust. Raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja määras P.T ’i karistuseks LS § 224 lg 2 järgi rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. KAEBUSE SISU 21.10.2018.a esitas P.T kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003705 tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebaja leiab kaebuses, et tema majanduslik olukord ei võimalda rahatrahvi nii suures ulatuses tasuda. Seega soovib kaebaja rahatrahvi asendamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 08.11.2018.a. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteootsus on õiguspärane ning kaebaja poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebajale määratud karistuse suurus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga ning alused karistuse vähendamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et P.T’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003705 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
- Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus 3 4-18-5468 on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 224 lg 2 alusel karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab juhul, kui mõõtetulemusest sõltub isiku karistamine, olema tõendatud mõõtetulemuse jälgitavus. Riigikohtu 24.04.2006 otsuse nr 3-1-1-15-06, p. 8 kohaselt saab alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus tõendada väärteomenetluses ainult taadeldud alkomeetri abil. Kohus loeb süüdistatava LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud väärteoprotokolliga nr 20180524459801, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning taatlustunnistusega nr TTRC-18/
- Väärteoprotokollist nr 20180524459801 nähtub, et 24.05.2018.a kell 01.44 ajal peeti Harju maakonnas Tallinnas xxx juures, suunaga xxx mnt, kinni P.T, kes juhtis peeti mootorsõidukit xxx (reg. nr xxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/L. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusega kõrvaldati P.T sõiduki juhtimisel alates 24.05.2018 kell 01.44 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EE väljatrüki kohaselt tuvastati P.T’ile 24.05.2018 ajavahemikul 02.27-02.34 alkoholijoove esimesel mõõtmisel 0,48 mg/l ja teisel mõõtmisel 0,46 mg/L. Lõplikuks lugemiks oli seega 0, 46 mg/l ning võttes arvesse laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l, oli P.T ’i lõplikuks mõõtetulemuseks 0,41 mg/L. Taatlustunnistuse nr TTRC-18/00051 kohaselt läbis P.T ’i alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud tõenduslik alkomeeter kordustaatluse ning ta vastab esitatud nõuetele. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kuulati 24.05.2018 kell 02.55 üle P.T. P.T tunnistas, et juhtis mootorsõidukit xxx (reg. nr xxx) joobeseisundis, tarbides neli tundi enne sõidu alustamist alkoholi mõõdukas koguses. P.T kahetses siiralt oma tegu. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et P.T juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega vastab P.T’i poolt toimepandud tegu LS § 224 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.
- Subjektiivne koosseis 4 4-18-5468 KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et P.T rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistas kaebaja, et ta oli mootorsõidukit juhtides joobes. Kaebaja lisas, et tarbis neli tundi enne mootorsõidukiga sõitmise alustamist mõõdukas koguses alkoholi. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Juhile keelatud seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Kaebaja organismist leitud alkoholi kogus oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebajale tuntav. Antud asjaolu kinnitab ka tõendusliku alkomeetri näit, mille kohaselt oli kaebaja alkohoolse joobe näit 0,41 mg/l. Samuti on tavalise elukogemusega inimesele on ettenähtav, et mõõdukas koguses alkoholi tarbimine tekitab joobeseisundi. Seega pidi P.T teadvustama endale, et tema tervislik seisund ei luba sõidukit juhtida. Sellele vaatamata otsustas kaebaja aga mootorsõidukiga sõitmise kasuks. Samuti ei rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
- Õigusvastasus ja süü P.T’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. P.T oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
- aastal. Samuti puuduvad P.T’i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on P.T’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et P.T on pannud toime talle etteheidetava kuriteo LS § 224 lg 2 järgi, st mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. KARISTUS LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 5 4-18-5468 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati lõpliku mõõtetulemusena 0,41 mg/L, jäädes seega LS § 224 lg 2 sätestatud alkoholi piirmäärade vahemiku keskmisse osasse. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja pani teo toime teadlikult ja kaudse tahtlusega. Seega leiab kohus, et P.T’i süü jääb LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedale. Väärteomaterjalidele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebajal 2 kehtivat väärteokaristust. 01.04.2018 on P.T toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest määrati rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses. 24.05.2018 pani P.T toime käesoleva väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. 27.07.2018 pani P.T toime uue tahtliku liiklusalase rikkumise, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Seega on kaebaja lühikese aja jooksul toime pannud kolm liiklusalast rikkumist, mis näitab tema ükskõikset suhtumist seadusandja poolt kehtestatud liiklusnõuetesse. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et eripreventsiooni eesmärgil on õigustatud kaebaja sanktsioonerimine rahatrahviga LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsioonimäära keskmisest kõrgemas määras, s.o 200 trahviühiku suuruses. Rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et P.T ’ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6