← Eesti

4-19-702/7

Obsah (6)§ 70§ 38§ 114§ 18§ 115§ 118

4-19-702 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-702 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju

§ 70

lg 4 kohaselt väärteootsus olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest. Samuti,

§ 70

lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Kohtuvälisel menetlejal puudub täiendav kohustus isikut teavitada lahendi tegemisest, sest selle kättesaadavuse aeg tehti isikule teatavaks juba väärteoprotokolli koostamisel. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Menetlusalusel isikul ei ole kohustust väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada. Kaebuse esitaja YY on kohtule selgitanud, et tema sai vaidlustatavast väärteootsusest, mis tema lapse suhtes on koostatud, teada alles 22.01.

  1. Menetlusalusalune isik on tema suhtes koostatud väärteoprotokolliga tutvunud viimati 30.09.2017, siis kui käis tutvumas ka väärteoprotokolli tehtud parandustega. Märgitud kuupäeval tehti menetlusalusele isikule ka teatavaks, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav algselt märgitud 16.10.2017 asemel alates 30.10.
  2. Menetlusalune isik on 30.09.2017 omakäelise allkirjaga kinnitanud, et tema on tutvunud protokolli muudatustega. Seega tuleb järeldada, et XX oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Protokolli kohaselt on ta sellega tutvunud (tl 5), samuti on ta tutvunud oma õiguste ja kohustustega (tl 5 pöördel). Väärteoprotokolli allkirjastades pidi menetlusalune isik olema teadlik ka väärteootsuse edasikaebamistähtaja algusest. Taotlusest ja kaebusest ei nähtu ühtki tõendit, mille pinnalt võiks öelda, et menetlusalune isik, kes oli teadlik väärteootsuse koostamise ajast, oleks kaebetähtaja jooksul üldse üles näidanud mingit huvi tema suhtes koostatud väärteootsuse osas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et väärteoasjas ei ole esitatud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb pärast kaebetähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.
  3. Harju Maakohtu 19.02.
  4. a määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku seadusliku esindaja YY esindaja Ahti Kuuseväli, kes palub tühistada Harju Maakohtu 19.02.
  5. a määrus, ennistada YY kaebetähtaeg Politsei- ja Piirivalveameti 30.10.
  6. a otsuse vaidlustamiseks väärteoasjas nr 2317,17,008034 ja võtta menetlusse ning rahuldada YY 06.02.2019 kaebus Politseija Piirivalveameti 30.10.
  7. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,
  8. 2

(5)4-19-702 4.
  1. YY sai Politsei- ja Piirivalveameti 30.10.
  2. a otsuse väärteoasjas nr 2317,17,008034 kätte 22.01.2019 ning esitas selle peale kaebuse Harju Maakohtule 06.02.
  3. Harju Maakohus jättis kaebuse 19.02.2019 määrusega läbi vaatamata ning tagastas selle kaebajale. Esindaja on seisukohal, et YY 06.02.
  4. a kaebuses oli tegelikult esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuid õigusteadmiste puudumise tõttu ei olnud taotlus vormistatud nii selgelt, nagu seda teevad tavaliselt kogenud esindajad kohtumenetluses. Esindaja leiab, et YY 06.02.
  5. a kaebuses esitatud väiteid sisuliselt hinnates, on selles esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Nimelt on YY 06.02.
  6. a kaebuse punktis 1 toonud välja kõik põhjendused selle kohta, miks tal ei olnud võimalik kaebust õigeaegselt, s.o 14.11.2017 esitada. Esimeseks põhjuseks nimetab ta seda, et ta ei olnud vaidlusalusest kohtuvälise menetleja otsusest teadlik enne
  7. jaanuarit
  8. Teiseks on oluline see, et kohtuvälise menetleja otsusest ei olnud ta teadlik põhjusel, et kohtuväline menetleja oli teda väärteoprotokolli koostamisel eksitanud, tekitades YY-le arusaama, et see väärteoasi kuulub lahendamisele kohtumenetluses, kuhu kutsutakse menetlusalune isik XX ning kus on menetlusalusel isikul võimalus kasutada kaitsja abi. Sellise ettekujutuse loomist põhjendas YY oma 06.02.
  9. a kaebuse punktis 1 sellega, et kõnealuse väärteo protokollist nähtuvalt on XX avaldanud soovi kasutada menetluses kaitsja abi ning soovi võtta osa asja arutamisest kohtus. Oluline on ka see, et selles kohas protokollis, kus peaks olema kajastatud see, millisest ajast alates on kohtuvälise menetleja lahend kätte saadav, on kuupäeva osa läbi kriipsutatud ning sinna ei ole märgitud ühtegi kuupäeva. YY selgitas, et ülaltoodud põhjustel jäid nad XX-ga ootama, millal toimub kohtuistung ning kes on XX kaitsja. Kuni 22.01.2019 ei võtnud keegi ühendust XX ega YY -ga, et teatada menetluse jätkumisest või XX-le määratud kaitsjast. Esindaja on seisukohal, et selliste põhjenduste esile toomises väljendub YY selge soov, et kohus tema kaebust menetleks, vaatamata sellele, et väärteoasjas tehtud otsuses on nimetatud kaebuse esitamise viimaseks päevaks 14.11.
  10. Seega oli YY 06.02.
  11. a menetlusdokumendis väljendatud kaebaja sisuline taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui isik ei ole teadlik otsusest, mida ta võiks vaidlustada ja kui kohtuväline menetleja on jätnud mulje nagu asja menetlus toimuks kohtus kaitsja osavõtul, siis sellises olukorras ei saanud isikult oodata, et ta oleks tundnud huvi selle vastu, kuidas või millise menetlustoiminguga asja menetlus jätkub. Esindaja leiab, et ainuüksi eeltoodud põhjustel oleks kohus pidanud kaebetähtaja ennistama ning kaebuse menetlusse võtma. 4.
  12. Lisaks soovib esindaja tugineda sellele, et isegi kui kohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev, tuleb arvestada sellega, et vääteoprotokolli on allkirjastanud alaealine XX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 kohaselt on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) piiratud teovõime. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa olla XX poolt väärteoprotokolli allkirjastamisel mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuna TsÜS § 67 lõike 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, ei saa vaidlust olla selles, et väärteoprotokollile alla kirjutamine on tehing. Võttes arvesse, et väärteomenetluse normid ei sätesta alaealise poolt väärteoprotokolli allkirjastamise tähendust tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust erinevalt, tuleb käesoleval juhul arvestada TsÜS-is sätestatuga XX allkirja õigusliku tähenduse määratlemisel. 4.
  13. Kaebuse sisulisel lahendamisel palub esindaja arvestada kõigi kaebuses toodud väidetele lisaks ka kaebuses väljatoodud kohtuvälise menetleja rikkumistega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
(5)4-19-702
  1. Ringkonnakohus juhib esmalt esindaja tähelepanu sellele, et Harju Maakohtu 19.02.
  2. a määrusega jäeti YY kaebus sisuliselt läbi vaatamata, kuna kaebust ei esitatud tähtaegselt ning kaebuses ei taotletud kaebuse esitamis e tähtaja ennistamist, sh ei märgitud, millisel mõjuval või mõjuvatel põhjustel on jäetud kaebus tähtaegselt esitamata. Seega, kuna maakohus YY kaebuse argumente sisuliselt ei hinnanud, siis pole ringkonnakohtul menetluslikku pädevust lahendada YY 06.02.
  3. a kaebust ja kontrollida Politsei- ja Piirivalveameti
  4. oktoobri
  5. a otsuse põhjendatust. Märgitu tähendab omakorda, et ringkonnakohtul on menetluslik pädevus kontrollida üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise seaduslikkust ja põhjendatust ning esindaja sisulised vastuväited kohtuvälise menetleja väidetavate rikkumiste osas jäävad käesolevas menetlusetapis tähelepanuta.
  6. Seonduvalt esindaja määruskaebuses esitatud tähtaja ennistamise taotlusega märgib ringkonnakohus järgmist. Isegi kui arvestada, et YY lähtus kaebetähtaja arvutamisel kohtuvälise menetleja otsuse koopia kättesaamise ajast ning sellise arvamuse ekslikkus ilmnes maakohtu määruse tegemise järel, siis

§ 38, Kr

MS § 172 lg 4 kohaselt saab ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. YY sai Harju Maakohtu 19.02.

  1. a määruse e-toimiku vahendusel kätte 07.03.
  2. Seega oleks tulnud kaebetähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt 21.03.
  3. Esindaja on kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud aga alles 22.03.2019, seega hilinenult. Kuivõrd tähtaega rikkuvalt esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, siis ei saa ringkonnakohus sisuliselt hinnata, kas taotluses toodud kaebetähtaja möödalaskmise põhjused olid mõjuvad või mitte.
  4. Ringkonnakohus tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 8.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik XX on saanud protokolli kätte 16.09.2017 ning tutvunud protokolli parandustega 30.09.

  1. Seejuures tutvus menetlusalune isik ka parandatud kuupäevaga, millisest alates oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Maakohus on õigesti selgitanud, et kaebuses toodud põhjendus, et nii menetlusaluse isikuga kui ka kaebus esitajaga ükski ametnik ühendust pärast 30.09.2017 ei võtnud ei oma antud juhul tähendust. Kohtuvälisel menetlejal puudub täiendav kohustus isikut teavitada lahendi tegemisest, sest selle kättesaadavuse aeg tehti isikule teatavaks juba väärteoprotokolli koostamisel. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte.
  2. Asjakohatu on esindaja viide TsÜS-is sätestatud alaealise piiratud teovõimele. TsÜS-is sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. TsÜS § 7 lg 2 kohaselt on tsiviilteovõime (teovõime) isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Karistusõiguse normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja selle järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid, tegemist ei ole tsiviilõigusega, mille ülesanne on hoolitseda konkreetse õigussuhte poolte huvide kaitse eest. Väärteoprotokolli allkirjastamine ei ole käsitletav tehinguna tsiviilõiguslikus mõttes. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüvõime kujutab endast isiku võimet 4

(5)4-19-702 teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele, seega ei ole isiku süüvõime samastatav isiku tsiviilõigusvõimega.

§ 18

lg 1 sätestab, et menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Väärteomenetlust alustati süüvõimelise XX suhtes, seega on menetlusaluseks isikuks XX, mitte tema ema YY.

§ 70

lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures.

§ 70

lg 2 sätestab, et menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Menetlusalune isik tutvus väärteoprotokolliga, talle selgitati, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoprotokollis oli märgitud parandatud kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Samuti on menetlusalusele isikule selgitatud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, st viimane päev otsuse vaidlustamiseks oli 14.11.2017. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja YY 06.02.2019. a kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on seega esitatud hilinenult. 10. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures ka esindaja väitega, et kaebuses esitatud väiteid sisuliselt hinnates, on selles esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

§ 115

lg 1 p 8 kohaselt peab kaebus sisaldama kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendust. YY ei ole 06.02.2019. a kaebuses esitanud põhistatud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Ilmselgelt ei saa kohus lahendada taotlust, mida talle esitatud ei ole. Kaebusest on võimalik vaid järeldada, et YY peab kaebust tähtaegseks põhjusel, et tema sai vaidlusalusest kohtuvälise menetleja otsusest teadlikuks alles 22.01.2019.

§ 70

lg 5 kolmanda lause kohaselt ei muuda menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. 11.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 38

lg 1, § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 19.02.2019. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.