Obsah (7)

§ 203§ 50§ 88§ 76§ 227§ 242§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-18-4955 (2330,18,0037

§ 203, § 227 lg 3, § 242 lg 1 järgi; LKindl

S § 81 järgi; NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. septembri 2018 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik H.O Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja komissar Irina Reino Menetlusalune isik H.O (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kodanik elukoht: XXXX RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
2. septembri 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
3. 25.09.2018 koostatud väärteoprotokolli nr AB1509554 (2330,18,003715) kohaselt 25.09.2018 kell 16.30 Kadastiku 51, Narva, Ida-Virumaa juhtis H.O mootorsõidukit liiklusmärgi nr 351 70 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 116 +/- 5 km/h, millega ületas lubatavat sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h võrra; juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit, mis ei ole kehtestatud korras ümberregistreeritud. H.O rikkus

§ 50

lg 5 p 3,

§ 88

lg 1 ja

§ 76

lg 1 ning pani toime väärteod kvalifikatsiooniga

§ 227

lg 3,

§ 242

lg 1,

§ 203. 1.1.

26.09.2018 koostatud väärteoprotokolli (väärteoasi nr 2330,18,003056) kohaselt H.O 08.08.2018 kell 22.26 J. Poska – Suvilaste tee ristmiku juures, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa, Narva juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel liikudes kiirusega 93 km/h, millega ületas lubatud kiirust vähemalt 43 km/h; juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud Eestis ja mille kohta ei ole sõlmitud liikluskindlustuslepingut Eesti Vabariigis. Samuti H.O oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli ja karbotetrahüdrokannabinooli. H.O rikkus liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 2,

§ 76

lg 1,

§ 50lg 5 p 3 ja NPALS § 3 lg 1 ning pani toime väärteod kvalifikatsiooniga LKindl

S § 81,

§ 203

,

§ 227lg 3 ning NPALS § 151 lg 1.

1.

1. PPA 26.09.2018 väärteoasjade ühendamise määrusega ühendati väärteoasjas nr 2330,18,003715 ja 2330,18,003056 ühiseks menetluseks ja väärteoasja numbriks loeti 2330,18,
3. Viru Maakohtu 27.09.2018 otsusega lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus 1 H.O suhtes NPALS § 15 lg 1 järgi, kuna tema teos puuduvad väärteotunnused. Sama otsusega karistati H.O 08.08.2018 toimepandu eest

§ 203

,

§ 227lg 3 ja LKindl

S § 81 järgi. KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistati H.O toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on

§ 227lg 3 järgi 7 päeva arestiga.

Sama otsusega karistati H.O 25.09.2018 toimepandu eest

§ 203

,

§ 227lg 3 ja LKindl

S § 88 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistati H.O toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on

§ 227lg 3 järgi 7 päeva arestiga.

Kokku tuleb H.O kanda 14 päeva aresti, mille kandmise alguseks loeti 25.09.2018 kell 16.30.

§ 227

lg 5 p 2 alusel võetakse H.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 3 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

1. Maakohus leidis, et H.O süü väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud, va NPALS § 151 lg 1 järgi. 3.
2. Maakohus oli seisukohal, et H.O poolt

§ 203

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 08.08.2018 on tõendatud ning on õigesti kvalifitseeritud. H.O tunnistas ennast süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt rikkumine toimus 08.08.

1. Ta juhtis mootorratast, mis oli registreeritud Inglismaal ja juhtimise ajal ei olnud sellel kindlustust ja oli ümber registreerimist. See mootorrattas asus Narva-Jõesuus ja ta pidi selle toimetama Narva. Talle on teada, et kõik transpordivahendid, mis võetakse kasutusse Eestis, peavad olema registreeritud kehtestatud korras. Ta plaanis seda teha, kuid sattus nii, et ta ei jõudnud seda ära teha. Ta hakkas kasutama mootorsõidukit Yamaha YCVR1 (reg nr XXX) Eesti Vabariigi territooriumil enne seda võib-olla augustis, kuid too oli kogu aeg remondis. Ta tõi selle mootorsõiduki Eesti Vabariigi territooriumile märtsis
2. Maakohtul ei olnud alust pidada menetlusaluse isiku ütlusi tegelikkusele mittevastavaks, kuna need haakuvad ka EUCARIS andmebaasist tehtud väljavõttega, mille kohaselt on mootorrattas YAMAHA (reg nr XXX ) esmaselt registreeritud 01.08.1998 Inglismaal. Seda, et H.O juhtis mootorratast Yamaha YZF-R1 (reg nr XXX ) 08.08.2018 tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsustati menetlusalune isik kõrvaldada juhtimiselt

§ 91

lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates 08.08.2018 kell 23.08 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Samuti tõendab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, et H.O juhtis 08.08.2018 mootorrattast YAMAHA (reg nr XXX ). Maakohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud see, et menetlusalune isik rikkus

§ 76

lg 1 sätestatud nõuet ning juhtis väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Eluliselt usutav pole see, et tuues mootorratta Eesti 2 Vabariigi territooriumile märtsis 2017 polnud seda võetud kasutusse 08.08.

1. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli mootorratas kogu aeg remondis, mis näitab maakohtu hinnangul ka seda, et tegemist oli kasutusse võetud sõidukiga. Seega on maakohtu hinnangul täidetud H.O-le ette heidetava väärteo objektiivne koosseis. H.O pani toime talle etteheidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Mootorsõiduki omanikul on kohustus enne sõitma asumist kontrollida, kas kõik seaduses ette nähtud nõuded on täidetud, sh kas mootorsõiduk on nõuetekohaselt registreeritud. Menetlusalune isik enda ütluste kohaselt teadis seda ja plaanis seda teha, kuid ei jõudnud. Seega möönis H.O , et kasutab registreerimata mootorratast ning arvestades seda, et mootorsõiduki tõi ta Eesti Vabariiki juba märtsis 2017, siis polnud maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et ta ei jõudnud enda mootorratast nõuetekohaselt registreerida. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
2. Maakohus leidis, et H.O poolt

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 08.08.2018 on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. H.O tunnistas ennast süüdi talle ette heidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 08.08.2018 juhtis ta mootorrattast ja sõidukiiruse ületamise põhjuseks oli tema poolt see, et see oli toimumas väljaspool linna enne liiklusmärki „kiiruse piirang“ mõned meetrid ja ta oli siis kahe sõiduki kõrval, otsustas natuke suurendada sõidukiirust, et neist eemalduda ja seega politsei tuvastaski tema poolt kiiruse ületamise. H.O poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemine on tõendatud ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt 08.08.2018 kell 22.26 toimus liikumiskiiruse mõõtmine Ida-Virumaal, Narva-Jõesuu linnas, J. Poska tänaval, kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker Dual nr DC

1. Seade oli testitud 08.08.2018 kell 18.55 ja oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulasisese teega, hea nähtavus, pime aeg, sademeteta, kuiv ja kattega kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduk liikus. Kiirusmõõtur oli kiiruse mõõtmise ajal statsionaarselt. Toimus vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teel. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Kiirusmõõturi lugem 99 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 6 km/h. Lõplik mõõtetulemus 93 km/h. Seda, et 08.08.2018 kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtur Stalker Dual nr DC083479 on taadeldud tõendab maakohtule esitatud taatlustunnistus nr TTRS-18/00079, kust nähtub, et see mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/- 1 km/h. Taadeldud on see mõõtevahend 29.03.
2. Väärteo toimepanemist tõendab ka videosalvestus, mis on maakohtu hinnangul iseseisvaks tõendiks, kuna täidetud on kõik VTMS § 31 lg 11 ära toodud tingimused, mille esinemise korral on salvestis väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks. Seda, et H.O juhtis mootorratast Yamaha YZF-R1 (reg nr XXX ) 08.08.2018 tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsustati menetlusalune isik kõrvaldada juhtimiselt

§ 91

lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates 08.08.2018 kell 23.08 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Samuti tõendab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, et H.O juhtis 08.08.2018 mootorrattast YAMAHA (reg nr XXX ). Maakohus leidis, et H.O pani toime talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Tema ütluste kohaselt oli ta teadlik, et tegemist on asulasisese teega, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h ning ta tahtis kiirust ületada, et mööduda liikluses olnud mootorsõidukitest. 3 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.3. Maakohus leidis, et H.O poolt LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 08.08.2018 on tõendatud. H.O tunnistas ennast süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt tema transpordivahend ei olnud kindlustatud. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustega ja EUCARIS andmebaasi väljavõttega tõendatud see, et mootorratta YAMAHA (reg nr XXX ) puhul pole tegemist ei vanasõiduki ega võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Seda, et H.O juhtis mootorratast Yamaha YZF-R1 (reg nr XXX ) 08.08.2018 tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt otsustati menetlusalune isik kõrvaldada juhtimiselt

§ 91

lg 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid alates 08.08.2018 kell 23.08 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Samuti tõendab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 19), et H.O juhtis 08.08.2018 mootorrattast YAMAHA (reg nr XXX ). Maakohus leiab, et H.O pani talle etteheidetava väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Asudes juhtima mootorratast peab juht veenduma, et tal on kehtiv liikluskindlustus. Arvestades seda, et H.O töötab tema ütluste kohaselt autojuhina, mille tegelikkusele vastavuses pole maakohtul alust kahelda, siis ta teadis ka, et mootorrattal, mida ta juhib peab olema kehtiv liikluskindlustus ja ta möönis, et ilma selleta paneb ta toime õigusrikkumise. Arvestades ka H.O varasemate väärteokaristuste olemasolu LKindlS § 81 järgi oli H.O kindlasti teadlik, et tal puudub kehtiv liikluskindlustus, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 1 3.4. Maakohus leidis, et H.O poolt NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine osas ei ole süü etteheidetava väärteo toimepanemises tõsikindlalt tõendamist leidnud. 3.5. Maakohus leidis, et H.O poolt

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 25.09.2018 on tõendatud.

H.O tunnistas ennast süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 25.09.2018 juhtis ta mootorratast Kadastiku tänaval. Mootorratas ei olnud registreeritud ja ta ületas kiirust. Seda, et H.O juhtis 25.09.2018 mootorratast Yamaha (reg nr XXX ) väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tõendab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, mille kohaselt H.O-le kuuluv sõiduk Yamaha (reg nr XXX ), mis asus Kadastiku 51, Narva teisaldatakse hoiukohta Tiimani 3G, Narva. EUCARIS andmebaasi kohaselt on mootorrattas YAMAHA (reg nr XXX ) esmaselt registreeritud 01.08.1998 Inglismaal. Maakohus leidis, et H.O pani toime talle etteheidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Mootorsõiduki omanikul on kohustus enne sõitma asumist kontrollida, kas kõik seaduses ettenähtud nõuded on täidetud, sh kas mootorsõiduk on nõuetekohaselt registreeritud. Menetlusalune isik enda ütluste kohaselt teadis seda ja plaanis seda teha, kuid ei jõudnud. Seega möönis H.O , et kasutab registreerimata mootorratast ning arvestades seda, et mootorsõiduki tõi ta Eesti Vabariiki juba märtsis 2017, siis pole maakohtu hinnangul eluliselt usutav, et ta ei jõudnud enda mootorratast nõuetekohaselt registreerida. Arvestamata 4 ei saa jätta subjektiivse koosseisu täidetusele hinnangu andmisel seda, et 08.08.2018 pani ta toime analoogse väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.6. Maakohus leidis, et H.O poolt

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 25.09.2018 on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. H.O tunnistas ennast süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 25.09.2018 juhtis ta mootorratast Kadastiku tänaval. Mootorratas ei olnud registreeritud ja ta ületas kiirust. Tegemist oli väikese sõiduga, tema garaaž asub selle tänava lähedal. Tuli nii välja, et ta tuli sellesse garaaži, kuna tal oli vaba aega, sest tema reis jäeti ära ja ta otsustas teha viimast sõitu selle mootorrattaga. Ilm oli hea ja siis hakkaski sõitma. Ta teadis, et seal on tööstusala, seal on väike liiklus ja samuti oli mootorrattas pärast remonti ja otsustas, et teeb proovisõitu sellega. Ta ületas kiirust selle tõttu, et seal oli kurv, mille tõttu pidi ta pisut kiirust ületama ja seal politsei teda peataski. H.O poolt talle etteheidetava väärteo toimepanemine on lisaks tema süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendatud ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt 25.09.2018 kell 16.30 toimus liikumiskiiruse mõõtmine Ida-Virumaal, Narva linnas Kadastiku tänaval, kus suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 70 km/h. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS

1. Seade oli testitud 25.09.2018 kell 08.10 ja oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulasisese teega, hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, kuiv ja kattega kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduk liikus. Kiirusmõõtur oli kiiruse mõõtmise ajal statiivil. Toimus mõõtmine kiirema objekti jälgimisel. Mootorsõiduk liikus vastassuunalisel teel, liiklus üksinda. Segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem 116 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 111 km/h. Seda, et 25.09.2018 kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS008358 oli taadeldud tõendab maakohtule esitatud taatlustunnistus nr TTRS-17/00300, kust nähtub, et see mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirusel kuni 100 km/h +/- 1 km/h. Taadeldud on see mõõtevahend 22.12.
2. Maakohus leidis, et H.O pani toime talle etteheidetava väärteo otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Tema ütluste kohaselt oli ta teadlik, et ületab kiirust ning ta tahtis seda teha, kuna seal oli kurv, mille tõttu pidi ta pisut kiirust ületama. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
3. Maakohus leidis, et H.O poolt

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 25.09.2018 on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. H.O tunnistas ennast süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt 25.09.2018 juhtis ta mootorrattast Kadastiku tänaval. Tal ei olnud kaasas ei dokumente, juhiluba ega isikutunnistust. Seda, et 25.09.2018 pani H.O toime talle etteheidetava väärteo tõendab ka isikusamasuse tuvastamise protokoll, mille kohaselt sellele kuupäeval tuvastati Ida Prefektuuris süüteomenetluse raames, et kontrollitavaks isikuks on H.O. Maakohus leidis, et H.O pani talle ette heidetava väärteo teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Ta teadis, et juhtimisõigust tõendava dokumendi liiklusjärelevalve teostajale esitamata jätmine on

§ 242lg 1 kohaselt karistatav ja möönis seda.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

1. Maakohtu seisukoht mõistetava karistuse osas oli järgmine. 5 4.
2. Maakohtu hinnangul pani H.O nii 08.08.2018 kui ka 25.09.2018 toime kolm väärtegu ühe teoga, kuna kõik rikkumised sooritas ta mootorrattast juhtides. Karistuse mõistmisel kohaldas maakohus KarS § 63 lg 1 ning mõistis ühe karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st

§ 227lg 3 järgi.

4.2. Maakohus hindas H.O süüd keskmisest suuremaks, kuna ühe teoga on toime pandud mitu erinevat rikkumist. Kergendava asjaoluna võib arvestada nii 08.08.2018 kui ka 25.09.2018 toime pandud väärtegude puhul kohtuistungil avaldatud süü tunnistamist ja kahetsust. Karistuse eripreventiivse mõju prognoos on halb – kohtuistungil tajutu pinnal järeldas maakohus, et isiku üldine õiguskuulekus on väga madal arvestades tema poolt toime pandud õigusrikkumiste vahele jäävat ajavahemikku. Seni määratud karistused ei ole tema mõtteviisi muutnud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H.O varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid (

§ 242lg,1, § 207, § 239 lg 1 p 1 ja LKindl

S § 81) ning tema poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised pole seega juhuslikku laadi. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud menetlusalust isikut karistada ainult raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahaline karistus ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik ning maakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki ka aresti asendamisega üldkasuliku tööga. 4.3.

§ 227

lg 5 p 2 alusel on maakohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses määras, s.o 3 kuuks. Lisakaristuse kohaldamine H.O-le on vajalik saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Nähtuvalt karistusregistri andmetest on H.O 6 kehtivat väärteokaristust. Samas maakohus leidis, et karistusregistri seaduse § 24 kohaselt peaks neist neli olema kustutatud ning maakohus ei arvestanud neid menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel. Veel ei saa jätta tähelepanuta, et H.O on ka 12.03.2018 toime pannud samalaadsed väärteod, v.a kiiruse ületamine, ja 23.05.2018 on teda karistatud ka turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmisega seoses. Nimetatu annab maakohtule aluse asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei saavuta ainult põhikaristusega soovitud eesmärki, s.o seda, et menetlusalune isik teeks mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käituks edaspidi õiguskuulekalt. Ilma lisakaristuse kohaldamiseta pole maakohtu hinnangul võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selle kohta, et H.O ei pane enam toime uusi samalaadseid väärtegusid. Maakohtule annab aluse selliseks järelduseks menetlusaluse isiku selgitused õigusrikkumiste toimepanemise kohta ja ka samalaadsete väärtegude toimepanemise ajavahemik, mis näitab, et tegemist oli harjumussüütegudega. MENETLUSALUSE ISIKU APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE

1. Viru Maakohtu 27.09.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealune isik, kes palub tühistada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Apellatsiooni kohaselt on H.O suurveose sõiduki juht transpordifirmas Ne-Va Trans OÜ ja juhiload on talle ameti tõttu väga vajalikud. Juhiload on menetlusaluse isiku jaoks ainukeseks tulu teenimise vahendiks. Nende kaotamine viib H.O äärmiselt raskesse olukorda, milles ta juba praegu niigi on.
2. Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2018 määrusega võeti menetlusaluse isiku H.O apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega kuni 30.11.2018 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas. Nimetatud ajaks esitas seisukoha vanemväärteomenetleja I. Reino, kes leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja H.O apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse isiku puhul omab eripreventiivset eesmärki ja on 6 kohaldatud põhjendatult. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemist H.O poolt. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus H.O-le mõistetud lisakaristuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Ringkonnakohus ei nõustu H.O taotlusega temalt juhtimisõigust mitte ära võtta.
5. Vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolse lühiselgituse lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.
6. Ringkonnakohus leiab, et mingeid asjakohaseid ja uusi põhjendusi karistuse kergendamiseks ja lisakaristuse mittekohaldamiseks apellatsioon ei sisalda. Asjaolu, et H.O on vaja juhtimisõigust veoki juhtimiseks ja elatise teenimiseks oli teada juba maakohtule ning see ei saa olla käesoleval juhul karistuse kergendamise aluseks. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 9.1.). Seda kõike on maakohus arvestanud (toimik, lk 64). Ainult nõustuda saab maakohtu hinnanguga, et H.O süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks, kuna ühe teoga on toime pandud mitu erinevat rikkumist.
7. Kindlasti ei ole maakohtu otsusega mõistetud lisakaristus liiga karm.

§ 227

lg 5 p 2 alusel on maakohus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldanud niigi minimaalses määras, s.o 3 kuud.

1. Asja materjalid kinnitavad üheselt, et H.O üldine õiguskuulekus on väga madal arvestades tema poolt toime pandud õigusrikkumiste vahele jäävat ajavahemikku. Seni määratud karistused ei ole tema mõtteviisi muutnud. Ilmselgelt ei ole varasemad karistused H.O-le avaldanud positiivset eripreventiivset toimet ja tema seadusrikkumisi sisaldav käitumine on jätkunud.
2. Apellatsioon ei sisalda seega mingeid uusi argumente, mida maakohus poleks teadnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ja tunnustavalt rõhutada, et maakohtu otsuses esitatud põhjendused karistuse mõistmisega seonduvalt on sedavõrd põhjalikud ja kõikehõlmavalt analüüsivad, et ringkonnakohtul jääb üle ainult veelkord välja tuua mõned olulised lõigud maakohtu otsuse motiveerivast osast seoses lisakaristuse kohaldamisega.
3. 7 (toimik, lk 64, 64p).
4. Pannes toime rea rikkumisi, peab isik arvestama, et sellele järgneb karistus, mis võib kahjustada tema sissetulekut ja muud elukorraldust.
5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtunik Tiit Lõhmus 8