← Eesti

1-16-5757/30

Obsah (8)§ 310§ 66§ 268§ 7§ 180§ 181§ 179§ 175

1-16-5757 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5757 (13740000261) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi

§ 310lg 2 alusel jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata.

Mõista B.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ning pool dokumendiekspertiisi (15E-DM0002) kulust, so 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot. Määrata, et B.B-lt on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 931 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 4 (nelja) kuu jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700039006 ning selgitus „Andres B.B, 1-16-5757, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Diana Kožinalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ning pool dokumendiekspertiisi (15E-DM0002) kulust, so 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot. Määrata, et Diana Kožinal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 931 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 4 (nelja) kuu jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700039019 ning selgitus „Diana Kožina, 1-16-5757, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi kanda käekirjaekspertiisi (15E-DK0004) kulu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ning dokumendiekspertiisi (15E-DM0003) kulu 77 (seitsekümmend seitse) eurot. 3 1-16-5757 Jätta kannatanu Xxi menetluskulude hüvitamise nõue summas 2625 (kaks tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot rahuldamata. Lepingulise kaitsja Mihhail Firsovi taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning välja mõista riigilt B.B , Diana Kožina ja OÜ Siduv Õigusbüroo kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas 2043 (kaks tuhat nelikümmend kolm) eurot. Välja mõistetud õigusabikulud kanda Mihhail Firsovi arveldusarvele nr xxx AS SEB Pank. Lepingulisele kaitsjale makstud tasu ülejäänud osas, so summas 681 (kuussada kaheksakümmend üks) eurot, jätta süüdistatavate endi kanda ning kaitsja taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. juunist
  2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (so 19.06.2017), vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Üksnes kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise korral võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. juunist
  4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 1.B.B on antud kohtu alla KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi, Diana Kožina KarS § 344 lg 1, § 320 lg 2 järgi ning OÜ Xx Õigusbüroo KarS § 344 lg 2, § 345 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.
  5. KarS § 201 lg 1 alusel on B.B-le esitatud süüdistus selles, et olles OÜ Xx Õigusbüroo juhatuse liige, pööras ta OÜ Xx Õigusbüroo valduses olevad, kuid Xxile kuuluvad rahalised vahendid summas 19 173, 49 eurot, s.o 300 000 krooni, millised Xx laenas OÜ-le Xx 22.07.2008 sõlmitud laenulepingu alusel, ebaseaduslikult enda ja OÜ Xx Õigusbüroo kasuks alljärgnevalt: Xx kandis 300 000 krooni enda isiklikult kontolt 21.07.2008 Narva notar Xxi deposiitkontole täitmaks tema ja OÜ Xx vahelist suulist käsunduslepingut xxx asuva kinnistu omandamiseks OÜ Xx poolt AS-lt Narva Kinnisvarabüroo. Nimetatud summa OÜ-le Xx laenamise kohta sõlmis Xx viimasega 22.07.2008 laenulepingu. Kinnistu müügitehing jäi OÜ Xx ja AS Narva Kinnisvarabüroo vahel toimumata, kuid viimane keeldus raha tagastamisest OÜ-le Xx. Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-26261 mõisteti OÜ-lt Narva Kinnisvarabüroo OÜ Xx kasuks välja 300 000 krooni koos tekkinud viivisega ning raha kanti ajavahemikul 05.09.2012 kuni 04.02.2013 OÜ Xx Õigusbüroo kontole. Tsiviilasja lõppemisega lõppes ka Xxi ja OÜ Xx vahel 4 1-16-5757 sõlmitud käsunduslepingu kehtivus ning Xx palus raha peale viimase osamakse laekumist 04.02.2013 viivitamatult tagastada, kuid B.B ei tunnistanud nõuet ning raha ei tagastanud. Xx pöördus oma nõudega kohtusse ning tsiviilasja nr 2-13-29045 menetluse käigus esitas OÜ Xx Õigusbüroo esindaja B.B vastuväite, et hoopis tema andis
  6. aasta juulis Narvas Diana Kožinale, kes sellel ajal oli OÜ Xx juhatuse liige, 300 000 krooni, mille viimane andis koheselt üle Xxile. Oma väite tõendamiseks esitas B.B 05.11.2013 tsiviilasja menetluses dokumentaalse tõendina Diana Kožina poolt 03.11.2013 allkirjastatud avalduse, milles Diana Kožina kinnitab, et OÜ Xx sai 22.07.2008 OÜ-ga Narva Kinnisvarabüroo toimunud tehingu jaoks 300 000 krooni B.B-lt , millise summa andis viimane Xxile Diana Kožina juuresolekul Narva linnas
  7. või 22.07.
  8. Samuti esitas B.B kohtule dokumentaalse tõendina väidetavalt 23.07.2008 sõlmitud laenulepingu nr 01 B.B ja OÜ Xx vahel, mille oli OÜ Xx nimel allkirjastanud juhatuse liige Diana Kožina ning mille kohaselt laenas OÜ Xx B.B-lt 300 000 krooni, kuid dokumendiekspertiisiga tuvastati, et nimetatud dokument on tegelikult koostatud ja allkirjastatud
  9. aastal. Seega tegutses B.B OÜ Xx Õigusbüroo huvides ja eesmärgiga jätta Xxile kuuluv raha juriidilise isiku ja ta enda kasutada, võltsides ja esitades kohtule võltsitud dokumente, millega manifesteeris tahet raha omastada ning tegi ühemõtteliselt ilmseks selle, et ta oli jätnud Xxi vara endale ja OÜ-le Xx Õigusbüroo, pöörates sellega raha enda ja juriidilise isiku kasuks. 2.1 KarS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Analoogses sõnastuses kehtis KarS § 201 lg 1 ka ajal, mil süüdistuse kohaselt omastamise fakt aset leidis, so 04.02.2013 2.2 Kokkuvõtvalt heidetakse süüdistatavale ette, et ta ei tagastanud Xxile viimase poolt 21.07.2008 OÜ-le Xx laenatud 300 000 krooni. Sealjuures on süüdistuses lähtutud seisukohast, et tagastamiskohustus tekkis 04.02.
  10. Väidetavalt lõppes sel kuupäeval kannatanu ja OÜ Xx vaheline suuline käsundusleping, mille kohaselt kannatanu tegutses OÜ Xx nimel Koidula 105 kinnistu ostmisel. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul omastamise tunnuste tuvastamisel tähtsust, kas väidetav käsundusleping eksisteeris või mitte. Ka juhul kui poolte vahel oli suuline käsundusleping, on süüdistuse esemeks oleva 300 000 krooni omastamise tehiolude tõendamise seisukohalt oluline, kas poolte vahel eksisteeris süüdistuses nimetatud laenuleping ning millised olid selle tingimused. Kas lisaks laenulepingule oli veel käsundusleping kinnistu ostmiseks, ei oma antud juhul tähtsust. Seetõttu ei ole asjakohane ka väide, et laenu tagastamise kohustuse tekkimise ja ühtlasi omastamise toimumise kuupäevaks tuleb lugeda käsunduslepingu lõppemise kuupäev. Laenu tagastamiskohustuse tekkimise aeg sõltub laenulepingus kokkulepitud tähtajast, mis võib, kuid ei pruugi, olla samane käsunduslepingu lõppemise ajaga. Eelnevast lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping või mitte. Süüdistuses tehtud etteheite paikapidavuse kontrollimiseks tuleb esmalt tuvastada, kas kannatanu andis OÜ-le Xx laenu summas 300 000 krooni ja kui andis, siis millal tekkis OÜ-l Xx kohustus laenu tagastamiseks. 2.3 AS SEB Pank 21.07.2008 maksekorraldusest nähtuvalt tegi Xx Xxi pangakontole 21.07.2008 ülekande summas 300 000 krooni. Selgitusse on märgitud „narva-jõesuu, koidula 105“. (1 kd, tl 1) Seega ülekanne oli tehtud otse notaribüroole, mitte OÜ Xx arveldusarvele. 2.4 Tsiviilkohtumenetluses nr 2-09-26261 tehtud kohtuotsustest nähtuvalt sõlmis OÜ Xx 22.07.2008 müügilepingu xxx asuva hoonestamata kinnisasja ostmiseks OÜ-lt Narva Kinnisvarabüroo hinnaga 300 000 krooni. 17.10.2008 taganes OÜ Xx tehingust, kuna müüja rikkus lepingut. Kõnealuse summa koos viivistega tagasi saamiseks esitas OÜ Xx Viru Maakohtule 05.06.2009 hagi. 23.08.2012 kohtumäärusega kinnitati kompromiss, mille kohaselt pidi OÜ Narva 5 1-16-5757 Kinnisvarabüroo tasuma kuue kuu jooksul OÜ-le Xx 19 173,49 eurot (so 300 000 krooni) ning viiviste katteks 1809,05 eurot. (1 kd, tl 8-35, 3kd, tl 6-15) Nimetatud kohtuotsuste osas tuleb märkida, et esitatud dokumentidele ei ole lisatud allkirja kinnituslehti ning neil puuduvad ka märked, mis kinnitaksid väljatrüki või koopia õigsust. Seetõttu ei saa kohus nendele tõenditele tuginedes teha tõsikindlaid järeldusi. Teisalt on aga kohtumenetluses ütlusi andnud kannatanu ja süüdistatav kirjeldanud tsiviilõigusliku vaidluse käiku sarnaselt eelöelduga, mistõttu puudub kohtul põhjus kahelda nende kohtulahendite autentsuses. OÜ Xx Õigusbüroo (OÜ Xx õigusjärglane (2 kd, tl 190-197)) AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on OÜ Narva Kinnisvarabüroo tasunud kõnealuse summa OÜ Xx Õigusbüroo kontole ositi ning viimane makse oli 04.02.
  11. Samal perioodil on OÜ Xx Õigusbüroo arvelt tehtud ülekandeid B.B arvelduskontole märkega „avansiaruanded“ summas 3850 eurot. Sarnase märkega ülekandeid on ka hiljem toimunud, kuid nende kohta ei ole alust väita, et maksed on toimunud OÜ-lt Narva Kinnisvarabüroo laekunud rahaliste vahendite arvelt, kuivõrd ettevõtte arvele on toimunud laekumis ka muudest allikatest. (1 kd, tl 35-58) 2.5 Äriregistri andmetel on B.B OÜ Xx (hilisem OÜ Xx Õigusbüroo) osanik alates 10.09.2009 ning juhatuse liige alates 22.09.
  12. Samast kuupäevast lõppesid omakorda senise juhatuse liikme Diana Kožina volitused (2 kd, tl 190-197). B.B on oma ütlustes kinnitanud, et tegelikkuses oli algusest peale tema OÜ Xx faktiline juht (07.03.2017 protokoll) ning Kožina oli seega variisikuks. 2.6 Arvestades Xxi poolt 21.07.2008 teostatud maksekorralduse selgitust ja adressaati ning teisalt tsiviilasjas nr 2-09-26261 tuvastatud asjaolu, et järgmisel päeval, so 22.07.2008 sõlmis OÜ Xx lepingu Xx asuva kinnisasja ostmiseks, loeb kohus tuvastatuks, et Xx teostas notaribüroole ülekande just kõnealuse lepingu täitmiseks. Seda järeldust on kinnitanud ka B.B. 2.7 Põhiline vaidluse ese on antud juhul küsimus, kellele kuulus kõnealune 300 000 krooni, mille arvelt ülekanne tehti ning millise võlaõigusliku suhte raames toimus Xxi arveldusarvelt üle kande tegemine OÜ Xx kohustuste katmiseks. Vastavad faktilised asjaolud on määravaks ka otsustamisel, kas on alust rääkida omastamise koosseisuliste tunnuste esinemisest või mitte. Juhul, kui ei leia tõendamist raha kuulumine Xxile ning viimase poolt ülekande tegemine laenulepingu täitmiseks, puudub alus väita, et Xxil oli OÜ Xx vastu rahaline nõue ning OÜ-l Xx kohustus Xxi ees. 2.8 Xx andis kohtumenetluses ütluseid (27.02.2017 protokoll), et ülekanne oli tehtud OÜ Xx ja OÜ Narva Kinnisvarabüroo vahelise tehingu ettemaksuks. Vastava palve esitas talle B.B. Raha päritolu selgitas kannatanu järgnevalt: Hiljem selgitas ta, et oli varem andnud OÜ-le Xx laenu 250 000 krooni ning nüüd võttis selle tagasi. B.B-ga sõlmitud kokkulepet kirjeldas kannatanu: 6 1-16-5757 2.9 Raha päritolu kohta esitati kohtule Xxi pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt kanti 21.07.2008, enne notarile tehtud ülekannet, OÜ Xx arveldusarvelt Xxi arvele 250 000 krooni (2 kd, tl 42-49). Väidetavalt oli Xx samal aastal andnud selle summa äriühingule laenuks. Seda fakti kinnitavaid dokumente kohtule aga esitatud pole – ei laenulepingut ega ka OÜ Xx pangakonto väljavõtet, millest nähtuks laenu andmine. Samuti ei kajastu laenu 2008.a majandusaasta aruandes (3kd, tl 23-30), kuigi summa suurust arvestades võiks olla tegemist tehinguga, mis on ettevõtte jaoks piisavalt oluline, et seda aruandes kajastada. Isegi juhul, kui laen on võetud ja tagastatud sama aruandeaasta jooksul. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Xxi arvelduskonto väljavõte on esitatud vaid perioodi 01-21.07.2008 kohta ning lisaks laekumiste aruanne 2008.a kohta. Kuid konto väljatrükki, millest nähtuks laenu andmine OÜ-le Xx 2008.a jooksul, kohtule esitatud ei ole. Eelöeldust lähtuvalt puudub kohtul alus lugeda Xxi suusõnalisi väiteid raha päritolu kohta usaldusväärsemaks, kui B.B väiteid (vt p 2.13-2.14). 2.10 Kohtule on tõendina esitatud Xxi ja OÜ Xx (esindaja juhatuse liige Diana Kožina) vaheline laenuleping, mis kannab kuupäeva 22.07.
  13. Lepingu p 1.1 ja 1.2 kohaselt laenab Xx OÜ-le Xx 300 000 krooni. Laenusumma üleandmine toimub lepingu sõlmimise päeval ja tagastamise tähtaeg on 31.12.
  14. Punkt 1.3 ja 1.4 kohaselt on intress 0% ja viivis 0,5% kalendripäeva eest. Lepingu punkt 2.1 näeb ette, et . Lepingu on allkirjastanud Xx ja Kožina, kusjuures viimase allkirja juures olev kuupäev 22.07.2007 on parandatud vastavalt 22.07.
  15. (1 kd, tl 2-3) Ekspertiisiaktis nr 15E-DM0003 kajastuvast ekspertarvamusest nähtuvalt on eelnimetatud parandus tehtud samaliigilise kirjutusvahendiga, millega on kirjutatud Kožina allkiri ning nimi. (1 kd, tl 4-7) Käekirjaekspert (akt nr 15E-DK0004) kinnitab, et Kožina nimelt antud allkiri on kirjutatud Diana Kožina poolt. (1 kd, tl 84-90) 2.11 Kõnealuse lepingu puhul tekitavad küsitavusi esiteks lepingus olevad kuupäevad – lepingu, lepingu allkirjastamise ja laenu tagastamise tähtaeg. Need on vastavalt 22.07.2007 ja 31.12.
  16. Üksnes Diana Kožina allkirja juures on masinkirjas olev „2007“ parandatud käsikirjaliselt „2008“ks. Kannatanu sõnul juhtis Kožina lepingu allkirjastamisel tähelepanu valele aastaarvule ning parandas enda nime juures oleva kuupäeva õigeks. Arusaamatuks jääb aga asjaolu, miks ei parandanud kannatanu ära teisi kuupäevi, kui veale oli juba lepingu allkirjastamisel tähelepanu juhitud. Juristina pidanuks see olema kannatanu jaoks pigem enesestmõistetav reageering. 2.12 Lisaks eelnevale ei saa jätta tähelepanuta lepingu punkti 1.2, mis ütleb, et laenusumma antakse üle lepingu sõlmimise päeval. Kui juhinduda eeldusest, et lepingu kuupäev on ekslikult märgitud 22.07.2007 ning õige peaks olema 22.07.2008, pidanuks lepingu kohaselt toimuma laenu üleandmine 22.07.
  17. Kannatanu ise on aga öelnud, et laenusummana käsitletav 300 000 kroonine ülekanne oli tehtud enne lepingu sõlmimist. Sama nähtub maksekorraldusest, so ülekande tegemine päev enne lepingu sõlmimist, so 21.07.
  18. Siinkohal on taaskord arusaamatu, miks on kannatanu lepingut koostades märkinud, et laenu üleandmine toimub lepingu sõlmimise päeval, kui see tegelikult leidis aset eelmisel päeval ja 7 1-16-5757 lepingu koostamise hetkel oli ta sellest teadlik. Taolises sõnastuses vormistatud lepingust võib formaalselt teha järelduse, et leping ei käsitle rahasummat, mille kannatanu väidetavalt tasus OÜ Xx eest 21.07.2008 notari kontole, vaid muud lepingupoolte vahelist laenusuhet. Tegemist on väga selge ja üheselt mõistetava lepingutingimusega, mida sõnastusest lähtuvalt ei ole võimalik muul viisil tõlgendada. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 teisest lausest saaks kõnealust lepingutingimust tõlgendada lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest muul viisil üksnes juhul, kui on selgelt tuvastatud, et taoline erinev tõlgendus oli lepingupoolte ühine tahe. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik jaatada, et antud juhul pidasid mõlemad lepingupooled p 1.2 all silmas, et lepingu esemeks olev laenuraha oli antud üle juba enne lepingu sõlmimist. OÜ Xx nimelt lepingu väidetavalt allkirjastanud Kožina keeldus kohtus ütluste andmisest ning OÜ Xx väidetav faktiline juht B.B eitab üleüldse kannatanult mingi laenu saamist. 2.13 B.B väitel pärines kõnealune 300 000 krooni tema enda rahalistest vahenditest. Raha üleandmist selgitas B.B järgnevalt: . Raha üleandmist Xxile ta ei vormistanud. Ta teadis, et raha oli notarile ülekantud ja oli seetõttu rahulik. Asjaolu, miks raha kanti üle Xxi arvelt, põhjendas B.B järgnevalt: Raha, mille ta Xxile andis kuulus osaliselt B.B-le ja tema abikaasale (200 000 ulatuses) ning osa laenas sugulastelt (100 000 krooni). 2.14 Xxi ja OÜ Xx vahelise laenulepingu kohta ütles süüdistatav, et Seejärel küsis ta lepingu kohta Kožinalt ning B.B sõnul võis lepingu allkirjastamine toimuda 2008 või
  19. 2.15 Nii süüdistatava kui kannatanu ütlustest järeldub, et Diana Kožina ei olnud tegelik OÜ Xx juht ning otsustusi tegi B.B. Seega on eluliselt usutav ka B.B väide, et Kožina kirjutas enda sõnul Xxi esitatud dokumentidele alla teadmata, mis on nende sisuks. Diana Kožina ise keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu saab kohus kõnealuses osas tugineda B.B ütlustele (

§ 66lg 2 1 p 1).

2.16 7.05.2015 e-kirjas uurijale on kannatanu nimelt edastatud kõnealuse lepingu elektrooniline versioon, mille ta väidetavalt edastas 11.11.2009 B.B-le e-posti aadressiga stroyinvestspb@bk.ru. Viidatud kirjas on adressaadina märgitud aga xxx. (2kd, tl 162-164). Uurimisasutus ei ole pidanud vajalikuks koostada saadetud e-kirja ja selle manuse osas vaatlust, mistõttu ei ole kohtul võimalik selle autentsust kontrollida. Kuivõrd dokumendid on edastatud ilma allkirjastatud saatekirjata, ei ole e-kirja põhjal võimalik üheselt tuvastada ka kirja saatjat. 8 1-16-5757 2.17 Samas haakub aga kirjas viidatud kuupäev 11.11.2009 B.B-lt äravõetud arvuti vaatlusel leitud failide metaandmetega. (1 kd, tl 103 – 137) Näiteks vaatluse punktis 2 on kajastatud lisas 2 oleva faili andmed. Faili sisuks on leping, mis on analoogne eelnevalt käsitletud Xxi ja Kožina poolt allkirjastatud lepinguga. Vaatluse punkt 2 kohaselt on faili andmed järgmised: loomise kuupäev 14.01.2013; muutmise kuupäev 11.11.2009; sisu loomise kuupäev 16.01.2009, viimati prinditud 21.01.

  1. Kuivõrd faili loomise kuupäev kajastab tavapäraselt faili salvestamist konkreetsele uuritavale andmekandjale ning vaatluse kohaselt on uuritava arvuti operatsioonisüsteem installeeritud 18.05.2012, on alust arvata, et arvuti on võetud kasutusele 2012 ning kõnealune fail on arvutisse salvestatud 14.01.
  2. Faili muutmise kuupäev haakub kuupäevaga, mida kannatanu on oma e-kirjas uurijale nimetanud ajana, mil ta saatis sama faili B.B-le. See asjaolu viitab, et kõnealust faili töödeldi ja muudeti viimati päeval, mil kannatanu saatis faili B.B-le. Kuid see ei anna teavet, kes need muudatused tegi. Viimane printimise kuupäev annab aga alust arvata, et faili prinditi viimati enne B.B-le saatmist - 21.01.2009, so mõned päevad pärast faili sisu loomist 16.01.
  3. 2.18 Lisaks eelnevale tuleb antud juhul pöörata tähelepanu ka asjaolule, et fail oli arvutis salvestatud kausta WORK/PISMA/2009/Xx/NOVEMBER. Kui vaidlusalune leping sõlmiti väidetavalt 2008.a, siis jääb arusaamatuks, miks on see paigutatud kausta, mis kannab pealkirja viitega 2009.a novembris Xxiga toimunud kirjavahetusele, mitte aga aastale
  4. Nimetatud ebakõla aitavad selgitada kannatanu poolt esitatud telefonikõnede salvestused, milles ta vestleb väidetavalt B.B-ga (2kd, tl 178-188). B.B ise on neid kõnesid eitanud, kuid olles istungil jälginud pikalt B.B ülekuulamist, sh kõnemaneeri ning arvestades ka kõnede sisu, on kohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et kõnede osapoolteks olid Xx ja B.B. Samas ei ole kohtule esitatud aga usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt saaks täie kindlusega tuvastada kõnede toimumise aega. Kannatanu on esitanud väidetava kõnede eristuse, kuid sel puuduvad igasugused sideettevõtja poolsed kinnitused. Kannatanu väitel on kõned toimunud 04.11.2009, 12.11.2009 ja 13.11.
  5. Võttes taaskord arvesse kõnede sisu ning võrreldes neid eelnevalt B.B arvuti vaatlusel tuvastatud faktiliste asjaoludega, on need kuupäevad muude tõenditega haakuvad. 2.19 Tõendamiseseme asjaolude seisukohalt on tähtsust omav eelkõige teine, so 12.11.2009 kõne. Selles räägitakse OÜ Xx lepingulistest suhetest Xxiga. Kusjuures vestluse kontekstist nähtub, et arutatakse lepingu tagantjärele koostamist. Nii on B.B öelnud: . Xx vastab: ? Ja Xx vastab: ? Veidi hiljem küsib B.B: . Ka kolmandas kõnes räägitakse üheselt mõistetavalt ja teadlikult tagantjärele kuupäevadega dokumentide koostamisest. Arvestades siinkohal, et väidetavalt oli lepingu fail saadetud 11.11.2009, so päev enne teist kõnet, on kohtul kõnesisust lähtudes alust arvata, et vaidlusalune leping koostati taolises sõnastuses tegelikkuses alles 2009.a novembris või hiljem. Alternatiivina võib vestluse sisu tõlgendada ka viisil, et toimus või kaaluti sel ajal juba olemasoleva lepingu n-ö tagantjärele muutmist. Mõlemal juhul on aga tegemist olukorraga, kus pooled on ilmselgelt soovinud lepingus kajastada näilikku laenusuhet ning pooltevaheline tegelik õiguslik suhe oli lepingus kajastatust erinev. Vestlusest nähtuvalt kaaluti nii müügi- kui ka laenulepingu sõlmimist ning otsustati laenulepingu kasuks. Milline oli aga pooltevaheline tegelik õiguslik suhe ning millist tehingut näiliku lepinguga varjati, ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt tuvastatav. 9 1-16-5757 2.20 Asjaolu, et poolte vaheline suhe oli väidetavas laenulepingus kajastatust erinev, kinnitab ka tõik, et B.B arvutist leiti fail (vaatluse punkt 1 ja lisa 1), mille sisuks on samuti 22.07.2007 kuupäeva kandev laenuleping, kuid poolteks on Xx ja B.B ning lepingu esemeks on laen 100 000 krooni. Muud lepingu tingimused on sarnased eelnevalt käsitletud lepinguga. Samas ei B.B ega ka Xx ei ole selle lepingu koostamise asjaolusid selgitanud. Kõnealusest lepingust on juttu kannatanu ja B.B vahelises kolmandas telefonikõnes ning sellest nähtub, et ka kõnealuse lepingu koostamine toimus tõenäoliselt tagantjärele. Faili andmetest nähtub, et muutmise ja sisu loomise ajad on sarnased OÜ Xx ja Xxi vahelise lepingu andmetega – st sisu loodud 16.01.2009, muudetud 13.11.2009 ning loomise kuupäev on 14.01.
  6. Seega on nende kahe failiga tegeletud paralleelselt, mistõttu on põhjust eeldada, et see oli osa poolte vahelise tegelike suhete (või tegelike poolte) varjamiseks tagantjärele koostatud dokumentidest. Samas taolise laenu olemasolust ei rääkinud oma ütlustes ei B.B ega ka Xx. See näitab veelkord, et kannatanu ja süüdistatavate vahelised tegelikud õiguslikud suhted erinesid dokumentides kajastatust ning mingil põhjusel otsustati neid varjata näiliku laenulepinguga. 2.21 Lepingus kirjeldatud võlasuhte olemasolu ei kinnita ka kannatanu poolt uurimisasutusele üle antud salvestised, millel kajastuvad tema vestlused naisterahvaga, kelleks Xxi väitel on Diana Kožina (2 kd, tl 165-177). Kannatanu esitatud failide nimede kohaselt on need vestlused toimunud 04.11.2013 ja 19.11.
  7. Üksnes salvestiste pinnalt ei ole kohtul tõsikindlat veendumust, et salvestiselt kostuv naisterahva hääl on Diana Kožina hääl. Salvestisel nimetatakse teda küll Dianaks, kuid hääle tuvastamiseks mingeid uurimistoiminguid teostatud pole. Kuivõrd Diana Kožina keeldus kohtus ütluste andmisest ning kohtul oli võimalik kuulata üksnes tema äärmiselt lühikest viimast sõna, ei ole kohtul võimalik selle pinnalt anda hinnangut, et tegemist võib olla sama isikuga. Kõnede sisust lähtuvalt võib seda üksnes eeldada. Isegi kui tegemist on Diana Kožinaga, siis nende kõnede sisu ei anna teavet küsimuses, milline oli tegelik Xxi ja OÜ Xx vaheline õiguslik suhe. Salvestisel olevas kõnes ütleb naisterahvas muu hulgas, et .… . 2.22 Lisaks eelnevale on kohtule tõendina esitatud Xxi nimelt vormistatud laenu tagastamise avaldus ning väidetav Xxi ja B.B vaheline kirjavahetus
  8. jaanuarist
  9. Avaldus kannab kuupäeva 28.01.2013 ning on adresseeritud OÜ-le Xx ning B.B-le . Avalduses on muu hulgas märgitud „ .“ Samuti on avalduses märge digitaalse allkirjastamise kohta, kuid vastavat allkirja kinnituslehte kohtule esitatud pole. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et kõnealune avaldus on allkirjastatud. Lisaks väärib tähelepanu, et kirjas puudub viide lepingule, mille alusel väidetav nõue on tekkinud ja samuti ei ole arusaadav, millest lähtudes on laenu tagastamise tähtajaks loetud 01.02.
  10. (1 kd, tl 59-62) E-kirjavahetuse algus ehk esmane pöördumine on alljärgnev (1 kd, tl 62): 2013/1/28/ xxx Xx ‹xxx› Tere Artur! Käesolevaga edastan OÜ-le Xx digitaalselt allkirjastatud Laenu tagastamise avaldus (lisatud manuses). Lugupidamisega Xx Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et saaja aadressi kohtule esitatud väljatrükis ei kajastu. Samuti ei ole saatmise kellaaega ega kirja pealkirja lahtrit. 10 1-16-5757 Järgneb vastuskiri (tl 61-62): Date:Mon,28 Jan 2013 12:53:13 +0200 Subject: Re: Laenu tagastamise avaldus From: xx To: xx Seejärel on venekeelne tekst, mis tõlkes on järgmine: Tere päevast, xx! Sa kindlasti eksisid oma taotluses. Palun saata dokumendid mis tõendavad sinu nõuet. B.B Sellele järgneb omakorda kiri (tl 61): 28 jaanuar 2013 ., 14:09 kasutaja xx Xx ‹n_xxx› Seejärel on venekeelne tekst, mis tõlkes on järgmine: Tere päevast, Artur! Võib olla ma eksisin. Kohtume ja arutleme kõik koos. Kui ei ole vastuväidet – millal ja kus tutvume / / Lugupidamisega : Järgneb kirjavahetus milles lepitakse kokku kohtumise aeg ja koht. 2.23 Võrreldes eelnevalt nimetatud esimest pöördumist alljärgnevatega, on ilmne, et algset sõnumit on vähemalt osaliselt mingil hetkel töödeldud. Ei ole võimalik, et kiri saadeti ilma adressaadi eposti aadressi märkimata. Teksti korrigeerimine võib olla aset leidnud nii mõne järgneva kirja saatmisel (nt on osa algset sõnumist andmeid eemaldatud) kui ka väljatrüki tegemise eelselt. E-kirjavahetusele ei ole lisatud ka e-kirjavahetuse metaandmete väljatrükki, millest nähtuks kirjavahetuses osalejate e-posti aadressid, kirjade algupärane sisu, kasutatud seadmed jm oluline informatsioon, mis võimaldaks kontrollida kirjavahetuse autentsust. 2.24 Samuti on kohtule esitatud väljatrükk 14.02 ja 19.02.2013 saadetud e-kirjadest. (1 kd, tl 63) Sellest nähtuvalt on kannatanu saatnud 14.02.2013 e-kirja, mille sisuks on: „Tere Artur! Edastan avaldus raha tagasi makse nõuega, mille leiate manuses.“ Taaskord ei ole väljatrükist näha millisele e-posti aadressile kiri on saadetud, samuti ei ole kohtule esitatud väidetavat manuses olevat avaldust. Samal lehel on väljatrükk B.B nimelt kirjutatud e-kirjast, millest võib järeldada, et kannatanu on nõudnud OÜ-lt Xx 46875 krooni ning B.B ei tunnista seda nõuet viidates nende 01.02.2013 kohtumisele, milles jõuti kokkuleppele, et kannatanu ei ole seotud tema enda nimetatud vahenditega, kuna need ei kuulunud algselt temale ja ta ei ole osutanud mingeid teenuseid ja investeeringuid OÜ-le Xx. Seega väidetavast B.B vastusest järeldub, et B.B ja kannatanu on 01.02.2013 kohtunud ja jõudnud arusaamisele, et kannatanul ei ole mingit nõuet OÜ Xx vastu. Samuti nähtub vastusest, et kannatanu ei nõua mitte enam 300 000 krooni tagastamist vaid 46875 krooni väljamaksmist. Millest lähtuvalt on kannatanu nõuet vähendanud, ei ole kohtule teada. Samuti on selgusetu, miks on kannatanu asunud hiljem siiski 300 000 krooni tagastamist nõudma. 2.25 Eelöeldust tulenevalt on kohtul alust kahelda väidetava kirjavahetuse autentsuses, kuivõrd esitatud ei ole mingeid andmeid (nt andmekandjad, kus kirjavahetus on salvestatud või kirjavahetuse metaandmete väljatrükki), mis võimaldaks seda kontrollida. Sel põhjusel ei saa kohus neid arvestada usaldusväärse tõendina, millele saaks järelduste tegemisel tugineda. Kuid isegi juhul, kui tegemist oleks usaldusväärsest allikast pärineva teabega, ei sisalda kirjavahetus süüdistuse tõendamiseseme asjaolusid kinnitavat informatsiooni. Pigem vastupidi. Nendes kirjades on Artur 11 1-16-5757 B.B eitanud, et OÜ-l Xx on mingeid kohustusi kannatanu ees ning viidanud sealjuures asjaolule, et nad on kannatanuga kohtunud ja jõudnud ühisele arusaamisele, et kannatanul ei saa olla OÜ Xx vastu mingeid nõudmisi. Seega ei kinnita ka need dokumendid asjaolu, et OÜ Xx valduses oli kannatanule kuuluv vara ning OÜ Xx keeldus kannatanu vara tagastamast. 2.26 Vara omastamise koosseis KarS § 201 lg 1 järgi eeldab, et isik pöörab talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. Sealjuures peab olema tuvastatud tehing või muu toiming, mille alusel on vara süüdistatava valdusesse usaldatud ning asjaolu, et usaldatud vara oli süüdistatava jaoks võõras vara, st vara ei läinud tema omandisse. Eelnevast nähtub, et kõnealuses kriminaalasjas on poolte vahel vaidlus küsimuses kas ja kui, siis milline lepinguline suhe nende vahel üldse eksisteeris, st millise õigusliku suhte raames toimus 21.07.2008 Xxi pangakontolt OÜ Xx arveldusarvele 300 000 krooni kandmine ja kas nimetatud summa oli ülekande järgselt OÜ Xx jaoks võõras vara ja kas OÜ-l Xx oli kohustus see Xxile tagastada. 2.27 Kõike eelöeldut kogumis arvestades asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole olemasolevate tõendite pinnalt võimalik järeldada, et kannatanu oli 22.07.2008 (lepingus 22.07.2007) laenulepingu alusel usaldanud süüdistatava valdusesse temale kuulunud 300 000 krooni. On tuvastatud, et kannatanu tegi 21.07.2008 oma pangakontolt ülekande OÜ Xx kohustuse katteks, kuid kohtule esitatud tõendid ei võimalda teha ühest järeldust, millise õigusliku suhte raames see ülekanne tehti. 22.07.2007 kuupäeva kandva lepingu osas on alust arvata, et see on koostatud tagantjärele alles 2009.a või hiljem, tegeliku õigusliku suhte varjamiseks. Kuid olemasolev tõendusteave ei sisalda infot, mis oli tegeliku õigusliku suhte sisu ja kes olid selle poolteks. Kannatanu ja B.B vahelistest vestlustest (eelkõige varem nimetatud Xxi vastusest ?) jääb pigem mulje, et üle kantud raha ei pärinenud kannatanult endalt, kuid tehingu või muude huvide tõttu püüti teda näidata tehingu poolena. 2009.a tekkis pooltel mingil põhjusel vajadus kõnealuse ülekande põhjendamiseks vormistada dokumendid. Sealjuures arutleti, kas see võiks olla kajastatud kui müügitehing või laenulepinguna. Leiti, et laenuleping on lihtsam. Kui summa ülekandmine olnuks vormistatud müügilepingu täitmisena, puudunuks edaspidi alus rääkida tasutud rahasumma tagastamise nõude olemasolust. Asjaolu, et pooled kaalusid võimalust kajastada summa ülekandmist ka müügilepingu alusel, näitab, et tegelikkuses ei olnud kannatanu ja B.B vahel kokkulepet, mis näinuks ette OÜ Xx kohustuse tagastada kannatanule 300 000 krooni. Pigem otsiti legaalsena näivat lepingulist suhet, mis õigustaks Xxi nimelt ülekande tegemist OÜ Xx kohustuste täitmiseks. 2.28 Taolist järeldust toetavad ka tunnistaja Xxi ütlused (07.03.2017 protokoll), kes väitis, et kohtudes 2013.a kannatanuga, oli neil kõnealustest tehingutest juttu ning tema sai Xxi selgitustest aru, et 300 000 krooni, mis viimane kandis notari arvele, ei kuulunud Xxile ning tunnistaja ei saanud viimase selgitustest aru, mille alusel ta seda raha tagasi nõuab. Sealjuures nähtub tunnistaja ütlustest, et kannatanu selgitused tagasi küsitava summa osas olid arusaamatud ka see tõttu, et kord märkis kannatanu, et ta peaks saama tagasi 300 000 krooni, siis aga viitas poolele summale. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja taolised väited veelkord, et kannatanu enda selgitused ja nõuded on olnud ebajärjekindlad, mistõttu ei ole tema ütlused 300 000-kroonise nõude olemasolu osas usaldusväärsed. Asjaolule, et leping on koostatud tagantjärele ja ebaõige sisuga, viitavad ka OÜ Xx raamatupidaja xx ütlused (27.02.2017 protokoll), et tema nägi kõnealust lepingut esmakordselt politseis ülekuulamisel. Seega raamatupidamisele ei olnud lepingut esitatud ning laenu võtmist OÜ Xx raamatupidamises ja majandusaasta aruandes ei kajastatud. See kinnitab üheselt, et tehingu 12 1-16-5757 teostamise ajal ei käsitlenud OÜ Xx 21.07.2008 OÜ Xx kohustuse katteks teostatud 300 000kroonist ülekannet Xxi poolt antud laenuna. 2.29 KarS § 201 kohase karistusõigusliku etteheite tegemiseks peab olema üheselt tuvastatud, et süüdistatava valduses oli tema jaoks võõras vara ning süüdistatav pööras selle alusetult enda või kolmanda isiku kasuks. Antud juhul ei ole aga kohtule esitatud tõendusteabe pinnalt võimalik teha tõsikindlat otsustust, et kannatanu ja OÜ Xx vahel eksisteeris laenusuhe, mille raames oli kannatanu usaldanud OÜ Xx valdusesse 300 000 krooni ning OÜ-l Xx oli kohustus vastav summa kannatanule tagastada. Antud juhul on kohtule esitatud tõendite pinnalt alust arvata, et 22.07.2007 lepingus väljendatu ei kajasta poolte vahelise õigusliku suhte tegelikku sisu ning vastav leping on näilik. Kannatanu ise on olnud ebajärjekindel oma nõuete esitamisel ning väljendanud ka B.B-ga toimunud telefonivestluses, et laenuleping on üksnes näilik ja vormistatakse tagantjärele tegeliku õigusliku suhte (ja võimalik et ka tegelike poolte) varjamiseks. Seega ei ole leidnud üheselt tõendamist süüdistuses märgitud laenusuhte olemasolu ning kannatanu vara ülekandmine laenulepingu täitmiseks. Kuivõrd laenusuhte olemasolu ei ole tuvastatud, puudub ka alus väita, et OÜ-l Xx oli kohustus tagastada kannatanule 300 000 krooni. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et OÜ Xx kohustuse täitmiseks notari arvele tasutud vara oli OÜ Xx jaoks võõras vara KarS § 201 tähenduses. Sel põhjusel puudub ka alus väita, et kannatanu nõudmisel 300 000 krooni tagastamisest keeldumine oli ebaseaduslik. Seega ei ole B.B käitumises tuvastatud KarS § 201 obligatoorsete objektiivsete tunnuste esinemist ning B.B tuleb KarS § 201 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  11. B.B, Diana Kožinat ning OÜ-t Xx Õigusbüroo süüdistatakse vastavalt KarS § 344 lg 1 ja lg 2 järgi selles, et B.B, olles OÜ Xx Õigusbüroo (registrikood 11521222; asukoht: xxx; kuni 21.08.2012 OÜ Xx) juhatuse liige, kohtueelses menetluses kindlaks tegemata ajal ja kohas
  12. aastal, kuid mitte hiljem kui 05.11.2013, koos endise OÜ Xx juhatuse liikme Diana Kožinaga võltsis, st koostas ja allkirjastas tagantjärgi OÜ Xx ja B.B vahel sõlmitud laenulepingu nr 01
  13. juulist 2008, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Laenulepingu kohaselt OÜ Xx laenab B.B-lt 300 000 krooni ettemaksu tegemiseks notariaaltehingus OÜ-ga Narva Kinnisvarabüroo. Nimetatud laenulepingusse kantud andmed ei vasta aga tõele, kuna tegelikkuses ei ole B.B raha sellisel viisil ja ajal OÜ-le Xx laenanud. 3.1 KarS § 344 lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Lõige 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse. Samas sõnastuses kehtis kõnealune paragrahv ka 2013.a. Võltsimine võib olla nii materiaalne kui ka intellektuaalne. Antud juhul heidetakse süüdistatavatele ette intellektuaalset võltsimist, st teadvalt sisult vale dokumendi koostamist. 3.2 Kohtule esitatud laenuleping nr 01 kannab kuupäeva
  14. juuli 2008.a. Lepingu kohaselt on poolteks B.B ja OÜ Xx, mida esindas Diana Kožina. Lepingu p 1 kohaselt annab B.B OÜ-le Xx laenu 300 000 krooni, kuni 31.12.
  15. Laenusaaja kohustub seda kasutama ettemaksu tegemiseks notariaaltehingus OÜ-ga Narva Kinnisvarabüroo. Punkt 3.1 kohaselt kinnitavad pooled, et laenuandja andis laenusaajale üle 300 000 krooni 21.07.
  16. (1kd, tl 78-81) 3.3 Nagu eelnevalt juba viidatud, Diana Kožina keeldus kohtus ütluste andmisest. B.B on kõnealuse lepingu kohta öelnud, et see vormistati pärast raha üle andmist, täpset kuupäeva ei mäleta, aga võis olla päev kuni kuu hiljem. Ta ei ole kindel, et lepingu originaal on säilinud ning on korduvalt pidanud raamatupidaja jaoks lepingut taastama, st uuesti printima ja allkirjastama. Raamatupidajale lepingu andmise kohta rääkis B.B: 13 1-16-5757 Sama leping oli esitatud ka tsiviilkohtumenetluses kohtule. Ka see võis olla taastatud versioon, mitte originaal. B.B ütluste kohaselt on leping sisult õige, leping oli sõlmitud 2008.a ja kõik lepingus olev toimus. 3.4 OÜ Xx raamatupidamist teostanud tunnistaja xx andis kohtus ütluseid (27.02.2017 protokoll), et ta oli kuni 2015.a alguseni OÜ Xx raamatupidaja. Töö oli korraldatud nii, et B.B tõi talle isiklikult või edastas postiga dokumendid raamatupidamise teostamiseks. OÜ Xx ja Xxi vahelisest laenust ei ole ta kuulnud. Laenulepingut nägi esimest korda politseis ülekuulamisel. B.B ja OÜ Xx vahelise lepingu koopia tõi B.B talle umbes viis aastat tagasi, so
  17. Millal ta seda lepingut esimest korda nägi, ei mäleta. 2007-2008 raamatupidamisdokumentides lepingut ei olnud. Hiljem B.B korraldusel see laen kustutati, kanti ettevõtte tuludesse. Laen oli kajastatud 3.07.2008 – 31.12.2009 majandusaasta aruandes. Kuid aruande koostamise ajal lepingut ennast füüsiliselt raamatupidamises ei olnud. Tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks avaldati istungil 17.11.2014 kohtueelses menetluses antud ütlused, milles tunnistaja rääkis, et . Vastuolu lepingu raamatupidamisele esitamise osas selgitas tunnistaja järgnevalt 3.5 Kohtu hinnangul ei ole tegemist vastuoluga, mis toob kaasa tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse. Tõendamiseseme asjaolude seisukohalt ei oma niivõrd olulist tähtsust küsimus kas 2014.a oli kõnealune leping raamatupidamisdokumentide seas või mitte. Eelkõige on oluline, kas leping oli olemas, kui teostati 2008.a raamatupidamiskandeid ning esitati majandusaasta aruanne. 3.6 Äriregistri andmed kinnitavad, et OÜ Xx esimene majandusaasta aruanne esitati perioodi 03.07.2008 – 31.12.2009 kohta. (2 kd, tl 190-193) Tunnistaja väitel kajastas ta seal ka B.B ja OÜ Xx vahelist laenulepingut, kuid lepingut ennast talle esitatud ei olnud. Siinjuures on asjakohatu B.B väide, et 2008 pidi dokumendid raamatupidamisele esitama Kožina. B.B ise on samas väitnud, et Kožina oli üksnes variisikuks ja ettevõtte tegelik juht oli tema. Ka raamatupidaja ütlustest nähtub, et OÜ Xx raamatupidamise korraldus oli algusest peale selline, et dokumendid tõi talle B.B. Seega ei saanud B.B kuidagi eeldada, et Kožina edastab raamatupidajale mingeid andmeid. 3.7 Kohtule on esitatud ka majandusaasta aruanne, milles on kajastatud laenukohustus summas 300 000 krooni, kuid sellest ei nähtu selgitust, kelle ees OÜ-l Xx laenukohustus on. (1kd, tl 141142) Millisest allikast kõnealune dokument kriminaaltoimikusse on jõudnud, ei ole kohtule edastatud andmete pinnalt tuvastatav. Samuti on kohtule esitatud 2008.a raamatupidamisprogrammist tehtud väljatrükk, milles ei kajastu, et perioodi lõpus oleks ettevõttel taoline laenukohustus. Küll aga nähtub väljatrükist, et 21.07.2008 on toimunud tasaarveldus summas 300 000 krooni. (2kd, tl 74-76) Viimati nimetatud dokumendi osas tuleb aga taaskord märkida, et selle päritolu ei ole fikseeritud viisil, mis võimaldaks kontrollida 14 1-16-5757 dokumendi autentsust ja päritolu sellisel tasemel, et sellele saaks omistada tõendusteabele vajalikku kvaliteeti. Dokument on 3.07.2014 edastatud uurijale e-postiga Xxi nimelt Hotmail.com aadressilt. Sealjuures ei ole lisatud ühtki allkirjastatud saatekirja, mis kinnitaks dokumendi päritolu. Ka uurimisasutus ei ole väljatrükkidele lisanud väljatrüki õigsust kinnitavaid märkeid, teostanud edastatud dokumentide vaatlust ning teinud väljatrükki temale edastatud e-kirja metaandmetest. Samuti ei ole prokurör pidanud vajalikuks esitada kirjavahetuses märgitud tunnistajale ja kannatanule küsimusi tuvastamaks lisatud dokumentide ja kirjavahetuse päritolu ja tõepärasust. Ainuüksi asjaolu, et e-posti aadress näitab saatjana Xxit, ei ole piisav, et lugeda tuvastatuks dokumendi edastamine kannatanu poolt. E-posti aadressi registreerimisel ning e-kirjade saatmisel ei nõuta teadupärast isiku tuvastamist. Seega puudub kohtul igasugune võimalus kontrollida dokumendi päritolu. Selle liikumist algallikast uurimisasutuseni ei ole mingilgi arvestataval viisil dokumenteeritud. Kohus saab küll võrrelda dokumendis kajastuvaid andmeid muude tõenditega, kuid iseseisva tõendiallikana ei ole see kasutatav. Sama kehtib muude dokumentide osas, mis kõnealuse e-kirjaga uurijale saadeti. 3.8 Raamatupidaja sõnul kajastas ta 2008-2009.a majandusaasta aruandes B.B ja OÜ Xx vahelist laenulepingut ilma, et talle oleks tegelikkuses lepingut esitatud. Arvestades, et äriregistri andmetel oli ettevõtte käive sel perioodil 250 215 krooni, oli 300 000-kroonine kohustus ettevõtte jaoks kindlasti oluline ning korrektse raamatupidamise korralduse puhul pidanuks taolise kohustuse kajastamine ilma algdokumentideta olema välistatud. Tulenevalt ÄS § 971 lg-st 1 pidi majandusaasta aruanne olema esitatud hiljemalt 30.06.
  18. St ligi kaks aastat pärast väidetava laenulepingu sõlmimist ning enam kui pool aastat pärast B.B juhatuse liikmeks nimetamist. Ei ole eluliselt usutav, et kahe aasta jooksul ei leidnud B.B võimalust lepingu üleandmiseks raamatupidajale. Taoline olukord viitab pigem sellele, et lepingut ei eksisteerinud sel ajal, kui 2008 ja 2009.a vastavaid raamatupidamise kandeid teostati ning raamatupidajal lasti kandeid teha suuliste korralduste alusel. 3.9 Enamgi veel, 2009.a novembris ei olnud B.B veel täit veendumust millise tehinguna peaks 21.07.2008 ülekannet OÜ Xx raamatupidamises kajastama. Seda kinnitab eelnevalt punktis 2.19 tuvastatu, millest nähtub, et 2009.a novembris arutlesid B.B ja Xx, mis liiki tehinguna kajastada kõnealuse summa laekumist OÜ Xx bilanssi. Kaaluti nii müügi- kui ka laenulepingut. Seega on ilmne, et tol hetkel ei saanud eksisteerida 23.07.2008 kuupäeva kandvat OÜ Xx ja B.B vahelist laenulepingut, kuivõrd B.B on Xxiga toimunud vestluses väljendanud vajadust koostada tagantjärele leping ning sel hetkel polnud veel otsustatud kelle vahel, mis kuupäevadega ning mis liiki tehingut see kajastama peaks. Üldist sündmuste käiku arvestades on tõenäoline, et nii Xxi ja OÜ Xx vaheline kui ka B.B ja OÜ Xx vaheline leping koostati ja allkirjastati pärast 2009.a novembris toimunud vestlust. Ilmselt ei saanud Xx ja B.B mingil põhjusel siiski lõplikult kokkulepitud, kuidas 21.07.2008 ülekannet kajastada dokumentides ning vaidlus päädis sellega, et mõlemad vormistasid tagantjärele lepingud näitamaks, et 21.07.2008 notari arvele kantud summa oli nende poolt OÜ-le Xx antud laen. Kui emb-kumb nendest lepingutest kajastaks tegelikult toimunud tehingu sisu, so väidetavat laenutehingut, mis on ettevõtete üldises majandustegevuses pigem igapäevane, olnuks see tehing korrektselt ka koheselt OÜ Xx raamatupidamises kajastatud. Kui B.B oleks ka tegelikkuses andnud OÜ-le Xx laenu ja leping koostati 2008.a juulis või augustis, siis puudub igasugune loogiline selgitus, miks ta ei esitanud lepingut raamatupidamisele enne kui aastal
  19. Asjaolu, et seda koheselt ei tehtud ning veel ligi poolteist aastat hiljem arutati, millise tehinguna oleks mõistlik 300 000-kroonist ülekannet käsitleda, kinnitab, et mõlemad lepingud on koostatud tagantjärele ning tegelikult toimunud tehingu varjamiseks. Tegeliku tehingu sisu, mida kõnealuste lepingutega varjati, ei ole kohtule teada. 15 1-16-5757 3.10 Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et ka 23.07.2008 OÜ Xx ja B.B vaheline leping ei kajasta tegelikult toimunud tehingut ning selle sisu ei vasta seega tegelikkusele. Kõnealune leping ei ole koostatud mitte enne 2010.a algust (so enne 2008-2009 majandusaasta aruande esitamist). Ekspertarvamuse (1 kd, tl 91-99) pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et uurimisasutusele esitatud leping on tõenäoliselt prinditud 2013.a. Sealjuures ei välista ka B.B ise, et leping võis olla prinditud 2013 ja väidetavalt uuesti allkirjastatud. Enda sõnul on ta korduvalt pidanud kõnealust lepingut taastama. Kohtu hinnangul on vastav väide üksnes ennast õigustav ega ole eluliselt usutav. 300 000 krooni ulatuses isikliku raha laenuks andmine on piisavalt suur summa, et asjaosaline teeks kõik endast oleneva, et see saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning dokumendid ka säilitatud. Kuivõrd leping tehti väidetavalt kahes eksemplaris, mis Kožina variisiku staatust arvestades jäänuks ilmselgelt mõlemad B.B enda valdusesse, siis ei ole usutav, et mõlemad läksid korduvalt kaduma ning tal tuli lepingut taastada. Ekspertarvamust ning raamatupidaja ütlusi arvestades on pigem tõenäoline, et leping koostati, prinditi ja allkirjastati B.B ja Kožina poolt esmakordselt alles 2012 või 2013.a. Laenulepingu näol on kahtlemata tegemist dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi, st omandada nõudeõigus laenusumma tagastamiseks. 3.11 Ülalöeldut arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavate tegevuses on tuvastatud KarS § 344 objektiivsete tunnuste esinemine – dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, intellektuaalne võltsimine. 3.12 B.B tegutses tagantjärele ebaõige sisuga lepingut koostades kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Ilmselgelt oli ta OÜ Xx tegeliku juhina teadlik, et lepingus kirjeldatud tehingut ei ole taolisel viisil toimunud. Seda kinnitab üheselt B.B vestlus Xxiga 2009.a novembris ning alternatiivsete laenulepingute failide olemasolu tema arvutis. B.B sai tagantjärele lepingut koostades ja allkirjastades aru, et tegemist on dokumendi võltsimisega ning see oligi tema eesmärgiks. Diana Kožina tegutses lepingut allkirjastades vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades, et allkirjastatud leping oli venekeelne, sai ta lepingule allkirja andes aru millega tegemist. Allkirjastades 2012 või 2013.a lepingut, mis kannab kuupäeva 23.07.2008, pidi ta mõistma, et tegemist on dokumentide tagantjärele koostamisega ning see pidi tekitama küsitavusi ka lepingu sisu õigsuse osas. 3.13 Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et B.B ja Diana Kožina tegevuses on tuvastatud KarS § 344 lg 1 tunnuste esinemine. 3.14 Seonduvalt 23.07.2008 laenulepingu võltsimisega on süüdistus esitatud ka OÜ-le Xx Õigusbüroo. Süüdistuse tekst on alljärgnev: OÜ-t Xx Õigusbüroo süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes läbi juhatuse liikme B.B , kes oli KarS § 14 lg 1 mõistes juriidilise isiku organi liige ning tegutses juriidilise isiku huvides, kohtueelses menetluses kindlaks tegemata ajal ja kohas
  20. aastal, kuid mitte hiljem kui 05.11.2013, koos endise OÜ Xx juhatuse liikme Diana Kožinaga võltsis, st koostas ja allkirjastas tagantjärgi OÜ Xx ja B.B vahel sõlmitud laenulepingu nr 01
  21. juulist 2008, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Laenulepingu kohaselt OÜ Xx laenab B.B-lt 300 000 krooni ettemaksu tegemiseks notariaaltehingus OÜ-ga Narva Kinnisvarabüroo. Nimetatud laenulepingusse kantud andmed ei vasta aga tõele, kuna tegelikkuses ei ole B.B raha sellisel viisil ja ajal OÜ-le Xx laenanud. 3.15 KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Nimetatust tulenevalt on juriidilise isiku vastutuse obligatoorseks eelduseks teo 16 1-16-5757 sooritamine juriidilise isiku huvides. See tähendab omakorda, et süüdistuses peab olema kajastatud, milles vastav huvi seisnes. Juriidilisele isikule karistusõigusliku etteheite tegemiseks ei piisa üksnes konstateeringust, et tegu oli sooritatud äriühingu huvides. Antud juhul ei ole süüdistuses toodud ühtki faktilist asjaolu, millest lähtuvalt leitakse, et võltsimine toimus OÜ Xx huvides. Lähtudes üksnes formaalselt võltsimisteo kirjeldusest, ilmneb, et lepingu võltsimise tagajärjel tekkis OÜ-l Xx 300 000-kroonine kohustus B.B ees. Seega teokirjeldusest lähtuvalt oli võltsimistegu äriühingule pigem kahjulik. Kuivõrd süüdistuse tekstis ei kajastu asjaolusid, millest lähtuvalt oli võltsimine OÜ Xx huvides, ei saa kohus süüdistuse piiridest väljuda ning asuda iseseisvalt neid asjaolusid tuvastama. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistuses kajastatud faktiliste asjaolude kirjeldus ei vasta KarS § 344 lg 2 tunnustele ning OÜ Xx Õigusbüroo tuleb KarS § 344 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3.16 KarS § 344 lg 1 järgi on Diana Kožinale esitatud süüdistus ka selles, et tema, 03.11.2013 kohtueelses menetluses kindlaks tegemata kohas omakäeliselt koostas võltsitud avalduse Ida-Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-29045, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Avalduses Diana Kožina (ik 46912062212; elukoht: xxx) kinnitab, et OÜ Xx sai 22.07.2008 OÜ-ga Narva Kinnisvarabüroo toimunud tehingu jaoks 300 000 krooni B.B-lt, millise summa andis viimane Xxile Diana Kožina juuresolekul Narva linnas
  22. või 22.07.
  23. Nimetatud avalduses toodud andmed raha päritolu kohta ei vasta tõele, kuna tegelikkuses ei ole B.B raha sellisel viisil ja ajal OÜ-le Xx laenanud. 3.17 03.11.2013 Diana Kožina poolt Viru Maakohtule esitatud omakäelise avalduse tekst on alljärgnev: . (1 kd, tl 138-140) 3.18 Süüdistuse etteheide kõnealuse avaldusega seoses seisneb selles, et avalduses toodud andmed raha päritolu kohta ei vasta tõele, kuna tegelikkuses ei ole B.B raha sellisel viisil ja ajal OÜ-le Xx laenanud. Eelnevalt tsiteeritud Kožina avalduses on öeldud, et OÜ Xx ei saanud laenu Xxilt. Tehingu jaoks oli 300 000 krooni antud B.B poolt, B.B andis selle tema juuresolekul sularahas Xxile. Hiljem on Kožina veelkord korranud – kinnitan, et summa 300 000 krooni ulatuses sai OÜ Xx B.B-lt . Avalduses ei ole kordagi märgitud ega väidetud, et B.B on andnud OÜ-le Xx laenu. Asjaolu, et raha andis Xxile OÜ Xx nimelt tehingu tegemiseks üle B.B, ei tähenda automaatselt, et tegemist oli laenu andmisega. Ning Kožina pole kirjalikus avalduses seda ka öelnud. Kohtu hinnangul ei ole otsuse punktides 5-5.5 toodud põhjendustel võimalik tõsikindlalt väita ka seda, et B.B ei andnud kõnealust raha Xxile üle. 17 1-16-5757 Seega süüdistuses kirjeldatud väidetavat ebaõiget sisu avalduses ei kajastu ning puudub alus rääkida intellektuaalsest võltsimisest. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud ei ole leidnud tõendamist ning Diana Kožina tuleb selles episoodis KarS § 344 g 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  24. B.B-le on esitatud süüdistus ka KarS § 345 lg 1 järgi selles, et tema, olles OÜ Xx Õigusbüroo (registrikood 11521222; asukoht: Haudja 3, Vodava küla, Vaivara vald, Ida-Virumaa; kuni 21.08.2012 OÜ Xx) juhatuse liige, 05.11.2013 esitas Viru Maakohtule Narva kohtumajas (asukoht 1.Mai 2, Narva), tsiviilkohtumenetluses tsiviilasja nr 2-13-29045 istungil võltsitud dokumendid: tema ja Diana Kožina poolt
  25. aastal, st tagantjärgi koostatud ja allkirjastatud OÜ Xx ja B.B vahel sõlmitud laenulepingu nr 01 kuupäevaga
  26. juuli 2008, koostamiskoht Kohtla-Järve ja Diana Kožina poolt 03.11.2013 allkirjastatud avalduse Ida-Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-29045 - eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Laenulepingu kohaselt B.B (ik XXX; elukoht: xxx) „Laenuandja“ on andnud rahalisi vahendeid OÜ-le Xx (registrikood 1152122; asukoht: xxx), keda esindas juhatuse liige Diana Kožina (ik 46912062212) „Laenusaaja“, summas 300 000 krooni ettemaksu tegemiseks notariaaltehingus OÜga Narva Kinnisvarabüroo. Diana Kožina kinnitab 03.11.2013 omakäeliselt koostatud avalduses Ida-Viru Maakohtule, et OÜ Xx sai 22.07.2008 OÜ-ga Narva Kinnisvarabüroo toimunud tehingu jaoks 300 000 krooni B.B-lt. Nimetatud laenulepingusse kantud andmed ja avalduses toodud andmed raha päritolu kohta ei vasta aga tõele, kuna tegelikkuses ei ole B.B raha sellisel viisil ja ajal OÜ-le Xx laenanud. Sama teo eest on süüdistus KarS § 345 lg 2 järgi esitatud OÜ-le Xx Õigusbüroo. 4.1 KarS § 345 lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis oli karistatav võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega alates 01.01.2015 on täiendavaks subjektiivseks koosseisuliseks tunnuseks teadvalt sooritatud võltsimine. 4.2 Süüdistuse tekstist nähtuvalt heidetakse süüdistatavatele ette Viru Maakohtule kahe võltsitud dokumendi esitamist tsiviilasjas nr 2-13-29045 – 23.07.2008 laenuleping nr 01 ja Diana Kožina 03.11.2013 avaldus. Viimase osas asus kohus eelnevalt punktis 3.18 seisukohale, et süüdistuses toodud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada nimetatud avalduse võltsitust. Seega puudub alus väita, et vastava dokumendi esitamisega on pandud toime KarS § 345 koosseisupärane tegu – võltsitud dokumendi esitamine - ning süüdistatavad tuleb selles osas õigeks mõista. 4.3 23.07.2008 laenulepingu nr 01 osas tuvastas kohus punktides 3-3.13, et tegemist on võltsitud lepinguga ning selles kajastatud tehingut ei ole lepingus kirjeldatud viisil aset leidnud. Sealjuures sooritas B.B võltsimine kavatsetult. 4.4 Kohtule on esitatud tsiviilasja nr 2-13-29045 05.11 ja 11.12.2013 kohtuistungite protokollid (1kd, tl 64-72). Mõlemal protokollil on märge, et need on kohtuniku ja kohtuistungisekretäri poolt allkirjastatud digitaalselt, kuid digitaalse allkirja kinnituslehte protokollidele lisatud ei ole. Samuti ei ole neil dokumentidel väljatrüki või koopia õigsust kinnitavaid märkeid. Seega puuduvad igasugused autentsust kinnitavad andmed. Lisaks sellele ei ole kohtule esitatud teavet, millisest allikast on uurimisasutus need protokollid saanud. Neil asjaoludel ei saa kohus kõnealuseid dokumente pidada usaldusväärseks tõendiks, kuivõrd puudub teave nende allkirjastamise ja ka 18 1-16-5757 päritolu kohta. Seetõttu ei saa kohus ühegi järelduse tegemisel tugineda üksnes nendele dokumentidele. Samas on nii B.B kui ka Xx andnud ütluseid, et B.B esitas kõnealuse lepingu Viru Maakohtule tsiviilasja raames tõendina. Neil asjaoludel loeb kohus tõendatuks, et 23.07.2008 laenuleping nr 01 oli B.B poolt Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-29045 esitatud. 4.5 Süüdistatava ja Xxi ütlustest ning tsiviilasja nr 2-13-29045 protokollidest nähtuvalt esitas B.B OÜ Xx Õigusbüroo nimelt kõnealuse lepingu kohtuasjas tõendina näitamaks hageja nõude alusetust. Hageja väitel tegi ta 21.07.2008 OÜ Xx kohustuste täitmiseks ülekande 300 000 krooni. See summa oli antud OÜ-le Xx tema poolt laenuna ning hageja nõudis nüüd laenu tagastamist. B.B esitas tsiviilkohtumenetluses vastuväite, mille kohaselt ei ole OÜ-l Xx kohustust hageja ees ning vastav summa oli laenatud hoopis B.B-lt. Selle väite kinnituseks esitatigi vastav laenuleping, mis eelnevalt tuvastatu kohaselt on võltsitud. Nimetatust tuleneb, et laenuleping esitati kohtule eesmärgiga lükata ümber kannatanu väited OÜ-l Xx Õigusbüroo oleva laenu tagastamise kohustuse kohta. Seega oli dokument esitatud OÜ Xx Õigusbüroo nimelt eesmärgiga vabaneda väidetavast kohustusest. 4.6 Ülaltoodust järeldub, et B.B tegevuses on tuvastatud kõik KarS § 345 lg 1 koosseisulised tunnused – ta esitas kohtule tõendina dokumendi, mille võltsitusest ta oli teadlik, kuivõrd oli selle dokumendi ise koostanud, ning dokument oli esitatud eesmärgiga vabastada OÜ Xx Õigusbüroo võimalikust hageja nõudest tagastada laen. 4.7 Punktis 3.15 märgitud põhjendustel tuleb ka KarS § 345 lg 2 järgi OÜ-le Xx Õigusbüroo esitatud süüdistuse osas pöörata tähelepanu, et süüdistuse tekstis ei ole toodud ühtki faktilist asjaolu, millest lähtuvalt leitakse, et võltsitud dokumendi esitamine toimus OÜ Xx Õigusbüroo huvides. Seega on täitmata KarS § 14 lg-st 1 tulenev juriidilise isiku vastutuse eeldus ning tulenevalt

§ 268

lg-st 1 ei saa kohus omal initsiatiivil süüdistuse piiridest väljuda ning asuda tuvastama faktilisi asjaolusid, mida süüdistuses ei kajastu. Neil põhjustel tuleb asuda seisukohale, et süüdistuses olev teokirjeldus ei vasta KarS § 345 lg 2 tunnustele ning OÜ Xx Õigusbüroo tuleb KarS § 345 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

  1. Diana Kožinale on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ka KarS § 320 lg 2 järgi selles, et tema, olles tunnistajana hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis 11.12.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumajas (asukoht 1.Mai 2, Narva), tsiviilkohtumenetluses tsiviilasja nr 2-1329045 arutamisel valeütlusi selle kohta, et OÜ Xx poolt notari deposiitkonto vahendusel OÜ-le Narva Kinnisvarabüroo üle kantud summa 300 000 krooni pärines B.B-lt , kes tasus selle Narvas
  2. aasta suvel enda autos sularahas Diana Kožinale, kes andis selle omakorda üle Xxile. Kohtueelse uurimise käigus tuvastati aga, et Xx laenas OÜ-le Xx 22.07.2008 sõlmitud laenulepingu alusel Narva-Jõesuus Koidula tn 105 asuva kinnistu omandamiseks OÜ Xx poolt AS-lt Narva Kinnisvarabüroo tema enda rahalistest vahenditest 300 000 krooni ehk 19 173, 49 eurot, millist summat keeldus OÜ Xx Õigusbüroo (kuni 21.08.2012 OÜ Xx) juhatuse liige B.B Xxile tagastamast ning pööras raha ebaseaduslikult enda ja OÜ Xx Õigusbüroo kasuks. 5.1 KarS § 320 lg 1 kohaselt on karistatav kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmine või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmine. Tegu kvalifitseeritakse lõike 2 järgi juhul, kui sellega kaasnes tõendi kunstlik loomine. 19 1-16-5757 5.2 Kohtule on esitatud tsiviilasja nr 2-13-29045 05.11 ja 11.12.2013 kohtuistungite protokollid (1kd, tl 64-72, vt ka otsuse p 4.4) ning viimasele lisaks olev tunnistaja Diana Kožina ülekuulamise protokoll, mis on Kožina poolt allkirjastatud ning allkirja leht tsiviilasjas nr 2-13-29045 (1kd, tl 7377). 5.3 Allkirja lehest nähtuvalt hoiatati Diana Kožinat enne ütluste andmist teadvalt vale ütluste andmisega kaasneva kriminaalvastutuse eest. Protokollist nähtuvalt on Kožina tõepoolest öelnud kohtuistungil, et OÜ Narva Kinnisvarabüroo ja OÜ Xx vahelise tehingu jaoks makstud 300 000 krooni pärines B.B-lt. Samuti on ta öelnud, et B.B andis 2008.a suvel enda autos selle summa Xxile. Enne Xxile üle andmist oli Kožina palunud võimalust hoida raha enda käes ning andis seejärel edasi Xxile. Süüdistuse kohaselt on need ütlused ebaõiged, kuivõrd kohtueelses menetluses tuvastati, et kõnealuse 300 000 krooni laenas OÜ-le Xx hoopis Xx. Eelnevalt punktides 2-2.29 kajastatust nähtuvalt tuvastas kohus, et kohtumenetluses ei ole leidnud tõendamist, et Xx omas nõudeõigust OÜ Xx vastu. Kohus asus seisukohale, et 22.07.2007 leping on näilik ning koostatud eesmärgiga varjata tegelikku tehingut. Seega puudub alus väita, et Kožina ütlused ei saa olla tõepärased, kuivõrd eksisteerib nendega vastuolus olev laenuleping OÜ Xx ja Xxi vahel. 5.4 Kohtu hinnangul ei anna ka muud käesoleva kriminaalmenetluse raames esitatud tõendid alust väita, et Kožina poolt väljendatu ei vasta tõele. Sisuliselt on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Xx on väitnud, et raha pärines tema isiklikest vahenditest ning B.B on öelnud, et tema andis Xxile sularahas 300 000 krooni, et viimane kannaks selle üle notari arvelduskontole OÜ Xx kohustuse täitmiseks. Punktides 2-3.13 kirjeldatust lähtuvalt on mõlema isiku ütlustes asjaolusid, mis annavad alust kahelda nende esitatud versiooni paikapidavuses. Samas B.B ütluste osas luges kohus ümberlükatuks need väited, mille kohaselt sõlmis B.B OÜ-ga Xx 2008.a laenulepingu. Kohtu hinnangul on vastav leping koostatud tagantjärele ning samuti tegelikult aset leidnud tehingu varjamiseks. Kuid ükski kogutud tõend ei välista otseselt seda, et B.B võis enne 21.07.2008 notarile tehtud ülekannet anda vajaliku summa Xxile üle sularahas viisil mida Kožina on tsiviilkohtumenetluses kirjeldanud. Nii nagu varasemalt öeldud, ei tähenda raha üleandmise fakt automaatselt laenusuhte tekkimist. Sularaha üleandmine võis toimuda ka muu tehingu raames, nt mõne teise isiku volituse alusel vms. 5.5 Kuivõrd B.B esitatud versiooni, et tema andis 21.07.2008 ülekande jaoks vajaliku summa sularahas Xxile üle, ei ole käesoleva menetluse raames üheselt ümber lükatud, puudub antud juhul

§ 7

lg-st 3 lähtuvalt alus tõsikindlalt väita, et Diana Kožina on sularaha üleandmise tehiolude kohta andnud ebaõigeid ütluseid. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et ei ole tõendatud Diana Kožina tegevuses KarS § 320 objektiivsete tunnuste esinemine ning ta tuleb vastavas süüdistuses õigeks mõista. Karistus

  1. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. B.B ja Diana Kožina karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et süüdistatavad on varasemalt kriminaalkorras karistamata. 20 1-16-5757 6.1 Karistuse liigi valimisel arvestab kohus lisaks eelnimetatule ka asjaolu, et Kožinale heidetakse ette üksnes ühe kuriteoepisoodi toimepanemist ning B.B-le kahte episoodi. Kuid viimase osas tuleb ühtlasi arvestada, et sooritatud teod on omavahel tehioludelt tihedalt seotud – st dokumendi võltsimine ning selle sama võltsitud dokumendi kasutamine. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid Kožina ja B.B suhtes raskeima karistuse liigi kohaldamise ning seega tuleb neid karistada rahalise karistusega. Võttes arvesse toimepandud süütegude episoodide arvu, tehiolusid (sh teopanust ning võltsitud dokumendi esitamist kohtule) ja raskust etteheidetavate kuriteokoosseisude teokirjelduste kontekstis, on kohtu hinnangul Kožina puhul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise ning B.B puhul keskmisele lähedane. 6.2 Diana Kožinale KarS § 344 lg 1 järgi karistust mõistes peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära ulatuses. 6.3 Kohtu hinnangul on B.B-le KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavat teo eest kohaseks karistuseks 180 päevamäära ning KarS § 345 lg 1 järgi 240 päevamäära. Lähtuvalt KarS § 64 lg-st 1 tuleb mõistetud karistused liita ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab kohus liitkaristuseks rahalise karistuse 370 päevamäära. 6.4 Päevamäära arvutamisel lähtub kohus süütegude toimepanemise ajal, so 2013.a kehtinud KarS § 44 redaktsioonist. Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtuvalt tuleb Diana Kožina 2013.a keskmist päevasissetulekut arvestades kohaldada karistuse arvutamisel päevamäära 15,60 eurot ning B.B 2013.a keskmist päevasissetulekut arvestades kohaldada karistuse arvutamisel päevamäära 3,70 eurot. (kd 3, tl 16-19) Diana Kožinale mõistetavaks rahaliseks karistuseks on seega 936 eurot ning B.B rahaliseks karistuseks on 1369 eurot. Tsiviilhagi
  2. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi oli seotud KarS § 201 järgi esitatud süüdistusega. Kuivõrd kohus teeb selles osas õigeksmõistva otsuse, tuleb kannatanu tsiviilhagi jätta

§ 310lg-st 2 juhindudes läbi vaatamata.

Menetluskulud 8. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiiside tasud, kannatanu õigusabi kulud ja kaitsjatasud. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 kuuluvad süüdimõistmise korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt ning õigeksmõistmise korral jäetakse menetluskulud

§ 181lg-st 1 tulenevalt riigi kanda.

Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad osaliselt õigeks jäävad menetluskulud osaliselt riigi kanda. 8.1

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kuulub nii Diana Kožinalt kui ka B.B-lt väljamõistmisele sundraha 705 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel kuulub Diana Kožinalt ja B.B-lt võrdsetes osades väljamõistmisele dokumendiekspertiisi (15E-DM0002) kulu 452 eurot, so mõlemalt süüdistatavalt summas 226 eurot.

§ 180

lg 3 alusel annab kohus Diana Kožinale ja B.B-le õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust nelja kuu jooksul. 21 1-16-5757 8.2

§ 181

lg 1 alusel jätab kohus riigi kanda käekirjaekspertiisi (15E-DK0004) kulu 282 eurot ning dokumendiekspertiisi (15E-DM0003) kulu 77 eurot, kuivõrd neis episoodides, mille tehiolude tuvastamiseks nimetatud ekspertiisid teostati, mõistab kohus süüdistatavad õigeks. 8.3 Kannatanu esitas taotluse mõista B.B-lt välja menetluskulud summas 2625 eurot. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt on valdavalt tegemist õigusabikuludega tsiviilasjas nr 2-1329045 ning mõned arved on õigusabi osutamise eest seoses tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses. Eelnevast tuleneb, et kannatanu menetluskulud on eeskätt seotud tsiviilhagi esitamisega nii tsiviilkui ka kriminaalmenetluses. Kuivõrd kohus jätab kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata, jätab kohus rahuldamata kannatanu taotluse temal tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks. 8.4 Süüdistatavate kaitsja esitas taotluse hüvitada süüdistatavatele osutatud õigusabi kulud summas 2724 eurot. Taotluses ei ole eraldi märgitud iga süüdistatava kaitseõiguse tagamisele kulunud osakaalu. Arvestades kriminaalasja sisu ja mahtu ning kaitstavate isikute arvu, loeb kohus kaitsjale makstud tasu põhjendatuks. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, tuleb süüdistatavatele riigieelarvest hüvitada osa lepingulisele kaitsjale makstud tasudest. Arvestades süüdistuse kogu mahtu ning osa, milles kohus süüdistatavad õigeks mõistab, on kohus seisukohal, et süüdistatavate endi kanda tuleb jätta neljandik kaitsjale makstud tasust, so 681 eurot. Ülejäänud osa kaitsjale makstud tasudest, so 2043 eurot tuleb riigilt süüdistatavate kasuks välja mõista ning vastavalt esitatud taotlusele kanda välja mõistetud summa kaitsja Mihhail Firsovi arveldusarvele nr xxx AS SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.