400 eurot). Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et J.R-ile inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused. Sõiduki xxxx vaatlusprotokollist (tl 18) ja fototabelitest (tl 6-17) nähtub, et xxxx esiosa on täielikult deformeerunud. Sõiduki xxxx vaatlusprotokollist (tl 19) ja fototabelitest (tl 6-17) nähtub, et xxxx parempoolne esinurk on deformeerunud, katki on ka esiklaas ja kapott. Regionaalhaigla teatisest'(tl 25) nähtub, et L L on seoses eelpool kirjeldatud liiklusõnnetusega saanud tervisekahjustuse, rindkere põrutuse näol. KarS § 121 kohaselt loetakse tervise kahjustamiseks ka valu tekitamist, seega on kohtuvälise menetleja hinnangul täidetud kõik liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused.
p 1 kohaselt on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või kiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 4), skeemist (tl 4 pöördel) ja fotost nr 4 (tl 6) nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr. 221 „anna teed" nõuetest. Nii tunnistaja I P kui ka menetlusalune isik kinnitavad oma ütlustes, et tee andmise kohustus oli just J.R . Liiklusõnnetuse teine osapool liikus sõidueesõigusega teel ja on oma kiiruseks märkinud 50 km/h. Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et ta oleks ületanud lubatud sõidukiirust, seetõttu asus kohtuväline menetleja seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustamist saab vaadelda ainult kaebaja seisukohast ja liiklusõnnetuse teise osapoole, I Pe tegevuses puuduvad liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevad tegevused. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult J.R, mistõttu on talle süüks pandav tegu õigesti kvalifitseeritud
Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesolevas asjas on 600 eurot. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesolevas väärteoasjas on karistuse määramisel on arvestatud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust kui ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteo- kui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. 3 Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 21.12.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et J.R kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt liiklusseaduse § 223 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlust ei ole selles, et J.R juhtis 16.11.2018.a. kell 07.45 ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx Nõmmel, Kadaka puiesteel, sõitis „Anna teed“ LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile xxxx. Peale kokkupõrget paiskus xxxx vastu liiklusmärki. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse varalise kahju I Pele, AS-le Xxxx ja tervisekahjustused L L’le, mis on fikseeritud Regionaalhaigla teatises. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.12.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302, 18,012772 määrati J.R’le liiklusseaduse § 223 lg.1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot . Kaebaja poolt liiklusseaduse § 17 lg.1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Menetlusalune isik J.R oma oma süüd kohtuvälises menetluses tunnistanud, samuti on ta ise tunnistanud , et keeras Kalda tänavalt vasakule Kadaka puiesteele, ei märganud vasakult lähenevat sõidukit ja sõitis sellele ette. Õnnetuse tulemusena sai tema ja abikaasa L L kergelt põrutada.
p 1 kohaselt on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või kiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist , skeemist ja fotost nr 4 nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr. 221 „anna teed" nõuetest. Nii tunnistaja I P kui ka menetlusalune isik on oma ütlustes kinnitanud, et tee andmise kohustus oli just J.R.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused. Regionaalhaigla teatisest nähtub, et L L on seoses eelpool kirjeldatud liiklusõnnetusega saanud 4 tervisekahjustuse- rindkere põrutuse , samuti on põhjustatud varaline kahju I. Paulusele ja AS-le Xxxx. KarS § 121 kohaselt loetakse tervise kahjustamiseks ka valu tekitamist, seega on kohtuvälise menetleja hinnangul täidetud kõik liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused, kuigi piisanuks ka ainult varalise kahju olemasolust. Väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et J.R’le süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 17 lg.1 rikkumine s.o liikleja kohustus on tee andmisel juhinduda liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
p 1 kohaselt on anda teed nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist , skeemist ja fotost nr 4 nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr. 221 „anna teed" nõuetest, seega on Liiklusseaduse sätete rikkumine aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi, s.t. rikkus liiklusmärgi „anna teed“ nõuet ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse , varalise kahju ja tervisekahjustuse J.R-ilerindkere põrutuse näol. Menetlusaluse isiku J.R teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
223 lg.1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 400 eurot . Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur
sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem väärteokorras karistatud . Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse reeglina korrektselt .Eelnevast tulenevalt nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga menetlusaluse isiku süü suuruse ja isikule mõistetava karistuse liigi ja määraga. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et J.R karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena rahatrahvi. Kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.R ’le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 400 eurot on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus karistuse kergendamiseks ei kuulu rahuldamisele. J.R ei ole varem karistatud ning arvestades teo toimepanemise asjaolusid võib kohaldada KarS § 66 sätteid ja anda menetlusalusele isikule võimalus määratud rahatrahv tasuda ositi 4(nelja) kuu jooksul võrdsetes osades. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.