Obsah (8)

§ 423§ 200§ 68§ 73§ 424§ 63§ 78§ 4231

1-16-1896 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprillil 2016.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-16-1896 (15230200814) Ko

§ 423kokkuleppemenetluses.

Abiprokurör Leelo Känd Süüdistatav F.T – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; keskeriharidus; töökoht: XXX OY, lammutaja. Kriminaalkorras karistatud, nimelt 14.06.2010.a Harju Maakohtu poolt

§ 200lg 2 p 7 alusel ning kohaldades Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68

lg 1 vangistusega 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui F.T ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg kestis 14.06.2010.a – 13.06.2013.a. Väärteokorras 3 (kolm) kehtivat karistust. 1 ja § 424 järgi KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 30.08.2015.a, vabastatud 31.08.2015.a. 1 1-16-1896 Kaitsja Kaitsjat ei soovinud kohtusse Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1 Tunnistada F.T

§ 423

ja

§ 424

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ning kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid mõista talle

§ 424

alusel karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2015.a 31.08.2015.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada F.T’ale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 27.04.2016.a. F.T’a suhtes pole tõkendit kohaldatud. Tsiviilhagi Tsiviilhagi pole esitatud Menetluskulud F.T’alt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi tasu 167,00 eurot (ükssada kuuskümmend seitse eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 216,00 eurot (kakssada kuusteist eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 85,67 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 85,63 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). 2 1-16-1896 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK F.T ’a süüdistatakse selles, et tema juhtis mootorsõidukit Opel Omega (registreerimisnumbriga XXX) 24.06.2015.a kell 21:49 Tallinnas, Gonsiori tänav 13 juures ilma, et oleks omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise teoga pani F.T toime väärteo liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 1 järgi. Lisaks juhtis F.T mootorsõidukit Opel Omega (registreerimisnumbriga XXX) 22.08.2015.a kell 22:26 Tallinnas, Erika tänav 6 maja juures ilma, et oleks omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise teoga pani F.T toime väärteo LS § 201 lg 2 järgi. Veel juhtis F.T mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata 30.08.2015.a kell 09:57 ajal. F.T sõitis sellel ajal mootorsõidukiga Opel Omega (registreerimisnumbriga XXX) Tallinnas, Liivalaia 24 maja juures. Seega rikkus F.T LS § 94 lg 1 nõudeid, mille järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Lähtudes eelnevast on F.T pannud toime kolm väärtegu, mis on karistatavad LS § 201 alusel. Isik on juhtinud kolmel korral mootorsõidukit ilma, et oleks omanud juhtimisõigust. Seega saab asuda seisukohale, et mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on kujunenud F.T elustiiliks. Järelikult on tegemist isikuga, kes 3 1-16-1896 süstemaatiliselt juhib juhtimisõiguseta. mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki Oma sellise teoga on F.T pannud toime kvalifitseeritud kuriteo

§ 423järgi.

Selleks on sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. 1 Lisaks juhtis F.T mootorsõidukit Opel Omega (registreerimisnumbriga XXX) 30.08.2015.a kella 09:57 ajal Tallinnas, Liivalaia 24 maja juures joobeseisundis. Nimelt tuvastati kohtuekspertiisi käigus F.T ’al narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (tetrahüdrokannabinool, metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMD) tarvitamise tunnused. Isikul esines joove. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Lähtudes korrakaitseseaduse § 36 lõikest 4 on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 3 järgi mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 1 alusel on sotsiaalminister võtnud vastu määruse, millega on kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Nii tetrahüdrokannabinool kui ka metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ Lisa 1 järgi. Lähtudes sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusest nr 73 ning kohtuekspertiisi tulemustest, saab asuda seisukohale, et F.T ’al esines narkojoove. F.T oli sellest teadlik. Seega rikkus F.T oma sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid. Sellise teoga pani F.T toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, milleks on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. 04.03.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Triin Kivimaa, süüdistatav F.T ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele F.T juhtides sõidukit ilma, et oleks omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles samal ajal joobeseisundis, pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süütekoosseisule. Lähtudes

§-st 63 lg-st 1 tuleb sellisel juhul isikule mõista üks karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. F.T 1 tegu on karistatav

§ 423

ning

§ 424järgi.

Seadusandja on näinud ette, 1 et

§ 423

sätestatud süüteo toimepanemise eest võidaks isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 424

toimepanemise eest võidakse isikut karistada aga rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuna

§ 424

sätestab raskema karistuse kui

§ 4231

, siis tuleb F.T’ale mõista karistus

§ 424alusel.

Seega palub prokurör kohaldada süüdistatavale

§ 424

ette nähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kuna isikut peeti kahtlustatavana kinni kohtueelses menetluses kaks päeva, siis need päevad tuleb arvata kantud karistusaja hulka. Seega palub prokurör kohtus süüdistatavale määrata 4 1-16-1896 karistuseks 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevane vangistus.

§ 73

lg 1 alusel palub prokurör kohtul tingimisi jätta karistus kohaldamata, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu.

§ 73lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (645 eurot), ekspertiisitasud (167 eurot) ning kaitsjatasu (216 eurot) väljamõistmine. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 12 (kaheteist) kuu jooksul. 30.03.2016.a toimunud kohtuistungil F.T kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav F.T ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, F.T temale esitatud süüdistuses

§ 423tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 1 ja § 424 järgi süüdi MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi tasu 167,00 eurot (ükssada kuuskümmend seitse eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 216,00 eurot (kakssada kuusteist eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Arvestades F.T ’a varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 85,67 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 85,63 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5