1-15-8282/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-15-8282 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu I.G (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega jäeti I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Harju Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega mõistetud liitkaristusest 10 kuud ja 17 päeva KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Karistuse kandmise algusajaks loetakse
11. juuli 2015 ja lõpptähtajaks
12. mai
14. Viru Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et arvestades süüdimõistetu poolt korduvalt toime pandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (4 kehtivat kriminaalkaristust ja 22 väärteokaristust), tema käitumist kriminaalhoolduse ajal (kaks korda rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid) ja käitumist vabaduses viibides (korduvad väärteokaristused, mh kriminaalhoolduse nõuete rikkumine katseajal), ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Seitsmel korral karistatud isiku puhul, kes on neljal korral määratud kriminaalhooldusele, millest kaks ebaõnnestusid, ei ole kriminaalhooldusel piisavalt mõju ja see oleks ebaotstarbekas. Puudub veendumus, et isik, kelle pooled katseajad on ebaõnnestunud, sel korral hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all seaduskuulekat elu elama. I.G puhul eksisteerib suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ehkki I.G on kindel elukoht ning lähedaste toetus, puudub veendumus, et ta suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda, sest samad asjaolud esinesid ka enne vangistusse sattumist. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja tal on tasumata võlanõudeid, mis on üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Positiivseks luges kohus distsiplinaarkaristuste puudumise.
15. I.G vaidlustas maakohtu määruse, taotleb selle ümbervaatamist ja enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Määruses ei ole õigesti märgitud ettevõte, kus I.G töötas enne vangistust, tasudes ka kohtutäituritele võlgu. Praegust vangistust kannab I.G pisivarguse eest. Ta ei ole kunagi vargustest elatunud ega narkootikume tarvitanud. Kuriteod on toime pandud rumalusest ning I.G kahetseb neid. Ta lubab minna tööle ja seadust mitte rikkuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud I.G tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid ei anna alust asuda vastupidisele positsioonile. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb I.G argumente.
17. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. I.G puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad süüdimõistetu jätkuvale ohtlikkusele tema korduv kriminaalkorras karistatus (neli kehtivad kriminaalkaristust ja 22 väärteokaristust), kuritegude sooritamine katseajal olles ning tema vabanemisjärgne olukord (töökoht puudub). Ka kinnipidamisasutus ei toeta, arvestades uue kuriteo toimepanemise võimalikkust ja kinnipeetava ohtlikkust, tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Eelmärgitud teave kogumis ei võimalda I.G tingimisi vangistusest vabastada vaid tema lubadusi – asuda tööle ja mitte toime panna õigusrikkumisi arvestades. I.G on korduvalt talle antud võimalusi kuritarvitanud, pannes toime uusi kuritegusid. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohus on jõudnud igati õigustatud järeldusele, et I.G ennetähtaegne vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 2 2