lg 2 p 4; § 424 järgi kokkuleppemenetluses Triin Tumala Prokurör Süüdistatav L.K (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada L.K süüdi karistusseadustiku (
) § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada L.K süüdi
järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 2 ja
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista L.K-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 03.-05.09.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda L.K kandmata karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangis tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata L.K-le katseaeg 1 (üks) aastat ning mõistetud vangis tust 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui L.K ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
MS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu X.X esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista L.K-lt 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , arveldusarve nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-s) kasuks.
eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal võttis xxxxxxxxxxx xxxxx- xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära X.Xle kuulunud traktori T-40 AM generaatori väärtusega 120 eurot, generaatori kinnitusklambri väärtusega 25 eurot, tõmmitsa koos kinnitusklambriga väärtusega kokku 40 eurot, hüdrovooliku koos kiirühendus muhvidega väärtusega 20 eurot, 20 liitrit diislikütust väärtusega 20 eurot, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule varalise kahju kokku 225 eurot; 2) olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas ajavahemikul 01.06.2016 kuni 18.06.2016 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxxxxx xxxxx- xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx 2 kinnistult X.Xle kuulunud traktori tagakopa väärtusega 330 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule varalist kahju. 3) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis
järgi, mis seisnes selles, et tema 03.09.2016 kella 17.30 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Mudiste-Vändra tee 9–l km juhtis mootorsõidukit Audi Allroad registreerimismärgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. L.K kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0026 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,95 mg/l, seega rikkus L.K oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 p 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.
järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui L.K ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 225 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista L.K-lt 225 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus . KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 Süüdistatava L.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 72 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 717 eurot: sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus L.K on kahtlustatavana kinni peetud 03.-05.09.2016, seega on L.K viibinud eelvangistuses 3 päeva.
kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juurdes olevad asitõendid: - generaator T40 koos kinnitusklambriga, tuleb anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse, - T 40 vahetõmmits koos kinnitus klambriga, tuleb anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.