, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4,5,7,8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi; H.J-i süüdistuses
lg 2 p 4,7,8,10, § 199 lg 2 p 4,8 järgi; Anton Betšini süüdistuses
lg 2 p 7,8 järgi; Olga Makarikova süüdistuses
lg 2 p 7,8, § 199 lg 2 p 4, § 184 lg 2 p 2, § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 1 järgi lühimenetluse korras. Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
lg 2 p 1 järgi ning kvalifitseerida nimetatud kuritegu
2. Olga Makarikovale
lg 1 järgi mõistetud karistus - 6 kuud vangistust, samuti mõistetud liitkaristus ning kandmisele kuuluv karistus - 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust jätta muutmata.
lg 2 p 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust,
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, ja
lg 2 p 4,5,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes J. Tellingule karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 24.06.2007 kuni 25.06.2007, 05.11.2009 kuni 06.11.2009, s.o 4 päeva ning mõisteti J. Tellingule lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. J. Tellingule valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – muudeti vahistamiseks ning J. Telling võeti vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.03.2011. Sama maakohtu otsusega mõisteti H.J süüdi
lg 2 p 4,7,8,10 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust, ja
lg 2 p 4,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2009 kuni 25.03.2009, 13.07.2009 kuni 14.07.2009, s.o 4 päeva ning mõisteti H.J-ile lõplikuks karistuseks 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. H.J-ile valitud tõkend – vahistamine – otsustati jätta muutmata. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.2009. Samuti mõisteti maakohtu otsusega A. Betšin süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes A. Betšinile karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. 3 A. Betšinile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – muudeti vahistamiseks ning A. Betšin otsustati vahi alla võtta kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda 08.03.2011. Maakohtu otsusega mõisteti veel süüdi O. Makarikova
lg 2 p 7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust,
lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,
lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust,
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2008, 24.11.2009 kuni 26.11.2009, s.o 4 päeva ning O. Makarikovale mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. O. Makarikovale valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – otsustati muuta vahistamiseks ning võtta O. Makarikova vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.03.2011. Lisaks mõisteti KrMS § 180 kohaselt O. Makarikovalt riigituludesse välja menetluskulud summas 1349,79 eurot, sh 420 krooni ehk 26,84 eurot kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest. Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka Vjatšeslav Krutojarov ja Timofei Rasstrõgin, kuid nende osas kriminaalasja esimesel arutamisel maakohtus ringkonnakohtule apellatsioone ei esitatud. Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2011 määrusega tühistati KrMS § 337 lg 2 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 ja § 341 lg 2,4 alusel eelnimetatud maakohtu otsus osaliselt, s.o süüdistatavatele J. Tellingule, H.J-ile, A. Betšinile, V. Krutojarovile, T. Rasstrõginile ja O. Makarikovale karistuste mõistmise motiivide osas ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Viru Maakohtu 30.12.2011 kirjalikus menetluses tehtud otsusega vastavalt KrMS § 341 lg-le 4 täiendati süüdistatavatele mõistetud karistuste motiive. Seega kordas maakohus 08.03.2011 otsuse põhiosa, motiveerides ja täiendades selle p-s III süüdistatavatele J. Tellingule, H.J-ile , A. Betšinile, V. Krutojarovile, T. Rasstrõginile ja O. Makarikovale karistuste mõistmise motiivide osas. J. Tellingule esitati süüdistus
lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava alljärgnevate kuritegude toimepanemises: - tema, olles isikuna kes on varem toime pannud varguse, taas 13.01.2007 kella 00.14 paiku XXX asuva maja juures, varastas E.F. kuuluva Ühispanga pangakaardi ja võttis Narvas, Tallinna mnt 28 asuvast pangaautomadist E.F. kuuluvalt konto arvelt sularaha summas 12 250 krooni. - tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas ajavahemikul 22.09.2007 kella 18.30 kuni 23.09.2007 kella 10.30 võõra vallasasja omastamise eesmärgil, lõhkudes tabaluku, tungis XXX asuva maja kolmanda trepikoja keldrisse, kus pani toime FIE A.S. kuuluva perforaatori „Power Plus" maksumusega 3000 krooni, kruvikeeraja „Manus" maksumusega 1000 krooni, tööriistakomplekti maksumusega 1000 krooni, vahupüstoli maksumusega 150 krooni ja plaatija maksumusega 150 krooni, varguse, tekitades FIE A.S. materiaalset kahju üldsummas 5900 krooni. - tema 20.10.2007 kella 03.30 paiku, kasutades vaba juurdepääsu, XXX maja trepikojas pani toime J.T. kuuluva mobiiltelefoni Samsung D600 maksumusega 3960 krooni, varguse. 4 J. Tellingule esitati süüdistus
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 24.06.2007 kella 00.30 paiku eramajas aadressil XXX konflikti käigus lõi I.K. noaga rindu, tekitades talle lõikehaava ja viskas taldriku V.M. poole, tekitades talle kehavigastuse. J. Tellingule esitati süüdistus
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema ajavahemikul 28.07.2007 kella 12.00 paiku kuni 30.07.2007 kella 12.00 koos T. Rasstrõginiga, ukse luku lõhkumise teel tungisid korterisse aadressil XXX, kus panid toime O.P. kuuluva televiisori Samsung maksumusega 1000 krooni, varguse. J. Tellingule esitati süüdistus
lg 2 p 4,5,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, tema, isikuna, kes Viru Maakohtu poolt 29.09.06 otsusega mõisteti
lg 2 p 4,5,7,8 järgi süüdi, 06.07.2009 kella 01.00 paiku, olles Narvas sõidutee eraldussaarel (XXX vahel), tegutsedes koos V. Krutojaroviga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tiris R.K. põõsastesse ja, hoides teda maas kinni, varastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni „Sony Ericsson K510i“ maksumusega 1500 krooni, mobiiltelefoni „ Nokia 3100 " maksumusega 300 krooni, sularaha summas 155 krooni, aga kokku vara üldsummas 1955 krooni. J. Tellingule esitati süüdistus
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 31.05.2009 kella 01.00 paiku, olles XXX maja lähedal, tegutsedes koos H.J-iga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis kallale J.I. , seejuures H.J lõi rusikaga vastu nägu J.I. aga seejärel tema ja H.J omastasid kannatanule kuuluva raha summas 150 krooni ja mobiiltelefoni „NOKIA 1600“ maksumusega 1000 krooni. H.J-ile esitati süüdistus
lg 2 p 4,7,8,10 järgi kvalifitseeritavate alljärgnevate kuritegude toimepanemises: - tema, isikuna, kes Viru Maakohtu 06.07.2005 otsusega mõisteti
lg 2 p 4,7 järgi süüdi, 08.01.2009 kella 18.40 paiku, olles kaupluses aadressil XXX, tegutsedes koos tuvastamata isikuga, kes oli maskis, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, pritsis mängupüstolist vedelikuga müüja L.N. näkku, aga maskiga isik sel ajal üritas omastada raha, kuid tal ei õnnestunud oma kavatsust tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpuni viia, kuna ei suutnud kassaaparaati avada. - tema, 05.05.2009 kella 00.10 paiku, olles XXX maja juures, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, lõi A.H. rusikatega vastu keha ja omastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni „NOKIA 1200“ maksumusega 1000 krooni, koti maksumusega 100 krooni, plokki sigarette maksumusega 60 krooni, kaks pudelit oliiviõli maksumusega 80 krooni, kompvekke maksumusega 40 krooni aga samuti ID-kaardi ja VF kodaniku passi kannatanu nimele, tekitades materiaalset kahju summas 450 krooni. - tema, 31.05.2009 kella 01.00 paiku, olles XXX maja lähedal, tegutsedes koos J. Korjuškiniga (Telling) võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, lõi J.I. rusikaga vastu nägu, aga seejärel omastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni „NOKIA 1600“ maksumusega 1000 krooni ja raha summas 150 krooni. - tema, 22.11.2009 kella 22.00 paiku korteris aadressil, XXX, tegutsedes koos O. Makarikova ja A. Betšiniga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, omastas pangakaardi M.F. nimele maksumusega 30 krooni, fööni maksumusega 99 krooni, mobiiltelefoni „NOKIA“ koos akulaadijaga üldmaksumusega 450 krooni, triikraua maksumusega 300 krooni, tolmuimeja „DAEWOO“ maksumusega 1500 krooni, seljakoti maksumusega 400 krooni, sonimütsi 200 krooni, lapiktangikomplekti maksumusega 200 krooni, pesupulbri „TIDE“ maksumusega 80 krooni, kaks nuga maksumusega 80 krooni, aga kokku vara üldsummas 3339 krooni. Seejuures nimetatud vara omastamise käigus A. Betšin vehkles nugadega ja ähvardas tervise kahjustamisega kannatanuid G.V. ja M.F. at, aga samuti lõi G.V. jalaga vastu pead. H.J-ile esitati süüdistus
lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritavate alljärgnevate kuritegude toimepanemises: 5 - tema, isikuna, kes Narva Linnakohtu 06.07.2005 otsusega mõisteti
lg 2 p 4,7, § 199 lg 2 p 4,5 järgi süüdi, 07.02.2009 kella 15.00 paiku, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, kasutades varem varastatud võtmeid, tungis korterisse aadressil: XXX ja varastas L.R. kuuluva televiisori „LG“ maksumusega 1000 krooni, raha summas 1100 krooni aga samuti mobiiltelefoni „ Nokia ", mis ei oma materiaalset väärtust. - tema 17.02.2009 kella 17.54, kasutades pangakaarti I.A. nimele, võttis pangaautomaadist (XXX) välja I.A. arvelt raha summas 10 000 krooni. A. Betšinile ja O. Makarikovale esitati süüdistus
lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad 22.11.2009 kella 22.00 paiku, olles korteris aadressil XXX, tegutsedes koos H.J-iga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, omastasid pangakaardi M.F. a nimele maksumusega 30 krooni, fööni maksumusega 99 krooni, mobiiltelefoni „NOKIA“ koos akulaadijaga üldmaksumusega 450 krooni, triikraua maksumusega 300 krooni, tolmuimeja „DAEWOO“ maksumusega 1500 krooni, seljakoti maksumusega 400 krooni, sonimütsi 200 krooni, lapiktangikomplekti maksumusega 200 krooni, pesupulbri „TIDE“ maksumusega 80 krooni, kaks nuga maksumusega 80 krooni, aga kokku vara üldsummas 3339 krooni. Seejuures nimetatud vara omastamise käigus A. Betškin vehkles nugadega ja ähvardas tervise kahjustamisega kannatanuid G.V. ja M.F. at, aga samuti lõi G.V. jalaga vastu pead. Lisaks O. Makarikovale esitatud süüdistustele
lg 2 p 2 ja § 213 lg 1 järgi, mida apellatsioonides vaidlustatud ei ole, esitati O. Makarikovale süüdistus
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kokkuvõtlikult alljärgnevate kuritegude toimepanemises: - tema, olles isikuks
lg 2 tähenduses, 04.06.2008 Narvas Peetri platsil kosmeetikaga kauplemise ettekäändel, palus ta L.M. avada viimase nimele AS Hansapangas arve ning lubaks O. Makarikoval äri ajamiseks ametlikult kasutada. Usaldades O. Makarikovat andis L.M. a temale üle pangadokumendid ja Hanza.net paroolide kaardi. Kasutades L.M. a usaldust ning ilma tema teadmata ja nõusolekuta sai O. Makarikova järgnevaid kiirlaene: 04.06.2008 Credit Invest OÜ-st summas 5000 krooni, 05.06.2008 SMS Laen OÜ-st summas 3000 krooni, 13.06.2008 Credit Invest OÜ-st summas 3000 krooni. O. Makarikova ebaseadusliku tegevusega tekitati Credit Invest OÜ-le varalist kahju summas 1755,25 krooni ning OÜ-le SMS Laen summas 3956 krooni. O. Makarikovale esitati süüdistus
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema olles 23.02.2006 kohtulikult karistatud
lg 2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt karistusregistri seaduse §-le 25, pani 29.11.2009 ajavahemikul kella 16.30-18.30 viibides korteris aadressil XXX toime Z.K. kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Z770i maksumusega 2880 krooni koos MicroCd kaardiga 2 GB maksumusega 250 krooni, varguse, tekitades kannatanule kahju üldsummas 3130 krooni. Puutuvalt O. Makarikovale esitatud süüdistuse tõendatust
Kohus märkis, et süüdistuses on pettusliku teona kirjeldatud seda, et O. Makarikova palus kosmeetika kauplemise ettekäändel L.M. at avada oma nimele Hansapangas arve ning lubaks äri ajamiseks arvet ametlikult kasutada. O. Makarikova võttis aga kolm kiirlaenu ja raha kasutas oma tarbeks mitte aga äri ajamiseks. Kohus käsitles kannatanu L.M. a ja süüdistatava ütlusi. Kohus leidis, et raha ülekandmine kannatanu arvelt teistele arvetele on tõendatud tunnistajate S.H. ja L.I. ütlustega. Kohtu hinnangul seisnes käesoleval juhul väärkujutluse loomine selles, et kannatanul tekkis mulje et tema arvet kasutatakse ainult kosmeetika müügiga seotud operatsioonide tegemiseks. Eelnevast järeldub, et süüdistatav lõi kannatanule n-ö arve kasutamise eesmärgi ja ulatuse osas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kohtu arvates kujutas juba selliselt volituse saamine arve kasutamiseks ise endast kelmust ja süüdistataval oli juba algselt kavatsus pettuse teel raha saada ja mitte kasutada arvet kosmeetika müügiga seotud operatsioonide tegemiseks. 6 Nimetatut tõendab see, et O. Makarikova kasutas kannatanu isikuandmeid kiirlaenude võtmiseks, millised kandis kolmanda isikute arvele, kust võttis välja sularaha. Tulenevalt arvele juurdepääsust teatavaks saanud andmete kasutamisest kiirlaenude võtmiseks, mida kasutatakse enda tarbeks, ei seostu laenude võtmine arve kasutamisega äriliseks otstarbeks. Käesoleval juhul puudus süüdistataval kannatanu nõusolek tema isikuandmete kasutamiseks kiirlaenude võtmiseks, sh andmete edastamiseks kolmandale isikule (I.M.) sellel eesmärgil. Seega ei nõustunud kohus ka kaitsja seisukohaga, et süüdistatav tegutses L.M. a nõusolekul. Nõusolek oli antud arve kasutamiseks, mitte pangas olevate ja arve kasutamisega teatavaks saavate kannatanu andmete kasutamiseks. Laenulepingute sõlmimine ei ole arve kasutamine. Arvestades oma majandusliku olukorraga (oli töötu), pidi kohtu hinnangul süüdistatav samuti aru saama, et tal puuduvad igasugused võimalused kiirlaene tasuda. Kohus leidis, et algne kavatsus on tõendatud ka sellega, et süüdistatav jättis hiljem kiirlaenud tasumata. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul ümber lükatud ka süüdistatava väited selle kohta, et kelmusega tegemist ei olnud. Eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne või ka juhul, kui ta süüdlase väidetes kahtleb, kuid laseb end teise väidetest siiski motiveerida. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et kuritegu tuleb kvalifitseerida kelmuse (
) asemel omastamisena (
) ning märkis, et panga arvelduskontol olev raha ja võimalus võtta laenu ei ole käsitatavad asjadena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 mõttes ning tegemist on arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses ja varalise õigusega. Varaline nõue ja õigus ei saa olla süüdistatava valduses, kuna valdus on tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse § 30). Seega ei toimu ülekannete tegemisel ja laenu võtmisel valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramist. Kelmus tähendab varalise kasu saamist pettuse (tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise) teel. Kannatanu varalist kahju (süüdistatava varaline kasu) ja eksimust seob omavahel varakäsutus (antud juhul kandsid raha üle krediidifirmad). Süüdistatava valduses ei olnud asja mida viimane oleks saanud oma kasuks pöörata. Seega ei subsumeeru süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum omastamise koosseisu teokirjelduse alla ning süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsioon
Puutuvalt O. Makarikovale, A. Betškinile ja H.J-ile esitatud süüdistuse tõendatust
lg 2 p 7,8 järgi, mida on apellatsioonides vaidlustatud, leidis kohus, et süüdistatavate süü on tõendatud. Vägivalla kasutamine kannatanute suhtes väljendus kannatanute relvaga ähvardamises, mis on tõendatud kannatanute G.V. ja M.F. a, kahtlustatavate A. Betšini, O. Makarikova ja H.J-i ütlustega. Kohus leidis, et nugadega vehkimine kannatanute ees ning ähvardamine ära tappa ja kõht lõhki lõigata, millist ähvardust kannatanud pidasid reaalseks, moodustab ähvarduse kasutada kannatanute kallal elule või tervisele ohtlikku vägivalda. Süüdistatav O. Makarikova end süüdi ei tunnistanud. Kohus leidis, et O. Makarikova puhul on tegemist kaastäideviijaga, mis on tõendatud ütlustega selle kohta, et ta viibis kuriteopaigas ja osales võõra vara hõivamises (pani asju prügikottidesse). Isik on röövimise täideviija ka juhul, kui ta ei osale kannatanu suhtes elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamises, kuid osaleb aga kokkuleppest ja rollide jaotusest (mis on saavutatav ka vaikivalt süüteo toimepanemise käigus) tulenevalt võõra vara hõivamises pärast kannatanute vastupanu mahasurumist teiste poolt. Kohus leidis, et ülaltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatavad kasutasid kannatanute suhtes vägivalda, peale mida sai vahetult enda valdusse kannatanutele kuulunud esemed. Seega läksid asjad süüdistatavate valdusesse vägivallaga ning vägivald oli suunatud võõraste asjade koheseks hõivamiseks. Vägivald oli esemete äravõtmise vahendiks, st oli suunatud sellele, et kannatanute tahte vastaselt asjad ära võtta, mitte aga teiste eesmärkide saavutamiseks. Süüdistatava A. Betšini väitel ta kannatanut jalaga vastu pead ei löönud, kuid kohtu hinnangul on selline väide ümber lükatud kannatanute ütlustega. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel viitas kohus
lg-le 1 ja Riigikohtu lahenditele kriminaalasjades nr 3-1-1-10-09 (p 30.2) ja 3-1-1-99-06 (p 15.1). 7 J. Tellingule karistuse mõistmisel märkis kohus, et J. Telling on oma tegusid kahetsenud, mida arvestatakse karistust kergendava asjaoluna (
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. J. Tellingut on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 6-l korral ja väärteokorras samuti 6-l korral, sh varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu. Süüdistatavale on määratud arest ja kohaldatud 2-l korral tingimisi vangistusest vabastamist. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mis ei ole seotud reaalse vangistusega ja leidis, et J. Tellingule tuleb määrata reaalne vangistus. J. Telling ei XXXX ja on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, mis on iseloomustavaks asjaoluks. Kohus leidis, et J. Tellingu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus asus seisukohale, et J. Tellingu suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et J. Tellingut on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist, samuti on J. Telling kuritegusid toime pannud katseajal. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et J. Telling ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et J. Telling on pannud kuritegusid toime katseaegadel. Samuti on J. Tellingu suhtes korduvalt kohaldatud ka aresti. Kohtu hinnangul näitab see üheselt, et J. Telling ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Vangistus on kohtu arvates J. Tellingu suhtes ainuke tõhusa mõjuga karistus. Pealegi, ainuüksi viide perekonnale ja alaealisele lapsele ei anna kohtu hinnangul iseenesest alust kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. Selliseks põhjuseks ei ole ka kaitsja viidatud pere ülalpidamiskohustus. Karistuse mõistmisel H.J-ile märkis kohus, et H.J on oma tegusid kahetsenud, mida kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna (
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.J on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral, sh grupiviisilise röövimise eest. H.J-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leidis, et H.J-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et H.J on varem korduvalt karistatud, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et H.J ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. H.J ei suuda käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. H.J-i puhul on tegemist järjekindlalt õiguskorda rikkuva isikuga, kellele eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. H.J-ile on korduvalt mõistetud vabadust piiravad karistused, kuid õiguskuulekamaks isik muutunud ei ole. Kaitsja väide, et H.J põeb XXXX XXXX ei anna kohtu hinnangul alust kergema karistuse määramiseks. Vangistuses on meditsiiniline abi ja teenindus tagatud. A. Betšinile karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust (
A. Betšin on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärteokorras 19-l korral. A. Betšini suhtes on eelnevalt kohaldatud tingimisi vangistusest vabastamist ja areste. A. Betšini näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leidis, et A. Betšini suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et A. Betšin on varem korduvalt karistatud, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on A. Betšin pannud kuritegusid toime katseajal. Sellises käitumises väljendub kohtu 8 hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et A. Betšin ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et A. Betšin on pannud kuritegusid toime katseajal, mis näitab et A. Betšin ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. A. Betšini puhul on tegemist järjekindlalt õiguskorda rikkuva isikuga, kellele eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud. A. Betšinile on korduvalt mõistetud vabadust piiravad karistused ja teda on tingimisi vangistusest vabastatud, kuid õiguskuulekamaks isik muutunud ei ole. Vangistus on kohtu arvates A. Betšini suhtes ainuke tõhusa mõjuga karistus. O. Makarikovale karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust (
O. Makarikova on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärteokorras 8-l korral, sh narkootiliste ainetega seotud süütegude eest. Korra on kohaldatud tingimisi vangistusest vabastamist. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga et O. Makarikovat ei peaks karistama reaalse vangistusega ja leidis, et O. Makarikovale tuleb määrata reaalne vangistus. O. Makarikova näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo tähendust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leidis, et O. Makarikova suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle reaalse vangistuse, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et O. Makarikova on varem korduvalt karistatud, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on O. Makarikova pannud kuritegusid toime katseajal. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et O. Makarikova ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et O. Makarikova on pannud kuriteo toime katseajal, mis näitab, et O. Makarikova ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kaitsja väide, et viimastest kuriteo episoodidest on möödunud rohkem kui kaks ja pool aastat ei anna põhjust määrata karistusest tingimisi vabastamist. Selliseks põhjuseks ei ole ka kaitsja viidatud O. Makarikova töövõimekaotus. O. Makarikova puhul on tegemist järjekindlalt õiguskorda rikkuva isikuga, kellele eelnevalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, sest õiguskuulekamaks isik muutunud ei ole. Vangistus on kohtu arvates O. Makarikova suhtes ainuke tõhusa mõjuga karistus. O. Makarikova puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks ebaotstarbekas. Kohus arvestas ka sellega, et narkootiliste ainete suures koguses käitlemine on tõsiseks kuriteoks, kuna ebaseaduslik uimastiäri ohustab kodanike tervist, turvalisust, soodustab nakkushaiguste levikut ning kuritegevust. J. Tellingu apellatsioon J. Telling taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub mõista talle tingimisi vangistus. J. Telling leiab, et kohus on alusetult järeldanud, et tema varasemad kuritegude eest mõistetud karistused ei ole teda vajalikul määral mõjutanud. Kohtu selline seisukoht on J. Tellingu arvates ebaõige, kuna teda ei ole kunagi vangistust tingimisi ennetähtaega vabastatud. Lisaks märgib J. Telling, et tal on pidevalt olnud töökoht ja ta on ülal pidanud pere (elukaaslane ja laps). J. Tellingu elukaaslane ei XXXX, kuna hoolitseb lapse eest. Ühtlasi sai elukaaslane viimast korda emapalka veebruaris. Tal ei ole kedagi, kes teda aitaks. J. Telling osundab, et kui ta kuriteo toime pani, ei olnud tal katseaega. Viru Maakohus tegi J. Tellingu suhtes otsuse 25.01.2011, kuid teod olid toime pandud pärast seda. 9 J. Telling leiab, et ta on enda jaoks teinud õiged järeldused ja on kindel, et enam ta õigusrikkumisi toime ei pane. H.J-i apellatsioon H.J taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja tagasisaatmist esimese astme kohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Alternatiivsena taotleb H.J maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega määrata talle mõistetud karistus tingimisi. H.J märgib, et Viru Maakohtu otsus kuulutati ilma tema osavõtuta. Samuti viidi läbi kohtuistung ilma tema osavõtuta. Sellega jäeti ta aga ilma viimasest sõnast ning ta ei saanud olla kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel. H.J on arvamusel, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse jämeda rikkumisega. Apellatsiooni täienduses märgib H.J, et ta oli vahi all 03.12.2009, s.o rohkem kui pool maakohtu poolt mõistetud karistust. Eeluurimisel tunnistas ta oma süüd ja aitas uurimisele kaasa. Lisaks tunnistas ta kohtus oma süüd ning kahetses. Seega palub H.J mõista talle ülejäänud karistus tingimisi. A. Betšini apellatsioon A. Betšin taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning selles osas uue otsuse tegemist, millega kergendada talle mõistetud karistust ning lugeda 1 aasta 4 kuud vangistust reaalselt kandmisele ja 1 aasta vangistuse kandmisest vabastada ta tingimisi katseajaga. A. Betšin palub arvestada, et kannatanu K.V. oli tema poolt toimepandud teo ajal narkojoobes. See omakorda tingis A. Betšini poolt teo toimepanemise, kuna A. Betšin kartis, et K.V. ei suuda adekvaatselt reageerida ümbritsevale ja et kannatanu ei saaks kasutada nuga, oli A. Betšin sunnitud võtma noa enda kätte. Ühtlasi oli ta konflikti lõpetamiseks sunnitud kasutama sõnalist ähvardust kannatanu suhtes. A. Betšin palub arvestada, et kuritegu juhtus spontaanselt ning selleks ei olnud kavatsusi ega kokkuleppeid kaasosalistega, st tal ei olnud kavatsust omastada võõrast vara või tekitada kellelegi mingeid vigastusi. Ühtlasi lisab A. Betšin, et ta ei ole kannatanut jalaga pähe löönud. A. Betšin märgib, et ta on nõus, et kuritegu on kvalifitseeritud
Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub A. Betšin talle mõistetud karistuse kergendamist. Lisaks märgib A. Betšin, et vabaduses saab ta kiiremini tasuda tsiviilhagi ja kohtukulud. Ühtlasi on A. Betšin varasemalt korralikult kohtukulusid tasunud. A. Betšin palub ka arvestada tema puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. O. Makarikova apellatsioon O. Makarikova taotleb maakohtu otsuse tühistamist, s.o tema süüdimõistmises
lg 2 p 7,8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi, tema karistamises
lg 2 p 4 järgi ning talle
O. Makarikova taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista ta
lg 2 p 7,8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi õigeks,
lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest mõista karistuseks 4 kuud vangistust ning
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, mille kandmisest vabastada ta tingimisi
Ühtlasi palub O. Makarikova võtta arvesse vahi all viibitud aega. Lisaks taotleb O. Makarikova temalt väljamõistetud kaitsjatasu summas 26,84 eurot riigi kanda jätmist. Täienduses apellatsioonile palub O. Makarikova maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule läbivaatamiseks teises koosseisus, et teha õige ja õiglane otsus. O. Makarikova on seisukohal, et kohus on valesti kvalifitseerinud teo
lg 2 p 1 järgi, kuna süüdistuses kirjeldatud episoodid tuleks kvalifitseerida
Karistuseks 10 tuleks pärast ümberkvalifitseerimist O. Makarikovale mõista
O. Makarikova leiab, et teda tuleks õigeks mõista
lg 2 p 7,8 järgi, kuna tema ei ole etteheidetavaid tegusid toime pannud ja röövimises osalenud. O. Makarikova vaidlustab talle mõistetud reaalse vangistuse osa, kuna leiab, et tema suhtes esinevad kõik alused, et
O. Makarikova märgib, et tegude toimepanemisest on möödunud pikk aeg, tal on alaealine laps, ta kahetseb toimepandut. Ühtlasi on O. Makarikova hinnangul oluline arvestada, et kohtuotsuse kuulutamise ajal oli ta vabaduses. Lisaks eeltoodule märgib O. Makarikova, et otsuse kohaselt on teda ühel korral tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastatud. See on aga eksitav väide. Ühtlasi ei vasta tõele otsuses märgitu, et tema on teo toime pannud katseajal. O. Makarikova osundab, et apellatsiooni esitamise ajaks on ta vangistuses viibinud 11 kuud, mis on tema hinnangul piisavaks, et aru saada toimepandust. Seega palub O. Makarikova karistuse kergendamist (sanktsiooni minimaalmääras) või kohaldada
O. Makarikova palub temalt väljamõistetud kaitsjatasu summas 26,84 eurot riigi kanda jätmist, kuna selle kaitsjaga ei ole ta kokku puutunud. Lisaks palub O. Makarikova selgitada, et kas asjaolu, et 30.12.2011 otsus ei ole kuulutatud, on seaduslik või mitte. Esitatud apellatsiooni täienduses palub O. Makarikova pöörata tähelepanu jämedatele rikkumistele. O. Makarikova kordab, et tema
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteost osa ei võtnud ning oma süüd selles ei tunnista. O. Makarikova palub pöörata tähelepanu sellele, et varem tühistati maakohtu otsus osaliselt ja vaatamata sellele, et ringkonnakohus osaliselt tühistas maakohtu otsuse jämeda vea pärast ja tagastas esimese astme kohtule, on uues otsuses jällegi vead. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatavad esitatud apellatsioonide juurde, kaitsjad toetasid apellatsioonides toodud seisukohti maakohtu otsuse muutmiseks. Süüdistatav O. Makarikova täpsustas oma apellatsiooni, mille kohaselt ta ei vaidlusta tema süüdimõistmist röövimises, jääb aga selle juurde, et vähendataks talle
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust, samuti kvalifitseeritaks
lg 2 p 1 järgi toimepandud kuritegu
Samuti jäi ta apellatsioonis taotletud karistusest tingimisi vabastamise juurde. Prokurör palus jätta kõik esitatud apellatsioonid kui põhjendamatud rahuldamata. Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ning prokuröri, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate H.J-i , J. Tellingu ja A. Betšini apellatsioonid jäävad rahuldamata, O. Makarikova apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada, seonduvalt tema süüdimõistmise ja karistamisega
Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiki maakohtu argumente käeolevas otsuses korrata, mistõttu käsitleb alljärgnevalt vaid apellatsioonidest toodud väiteid.
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid arvestades mõistnud talle liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Seda vähendati
lg 2 alusel 1/3 võrra, võeti arvesse eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele jäi 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on H.J-i süü leidnud tuvastamist neljas röövimises ja kahes varguses. Juba ainuüksi käesolevas asjas tuvastatud süü suurus ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul süüdistatavat talle mõistetud karistusest tingimisi isegi osaliselt vabastada. Samas tuleb märkida sedagi, et ainuüksi asjaolu, et isik kahetseb toimepandud kuritegusid, ei tekita ringkonnakohtul veendumust, et varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning käesoleval juhul kuues kuriteos süüdi tunnistatud isiku puhul oleks mõistetud karistusest osaline tingimisi vabastamine kohane. Puutuvalt H.J-i tervislikku seisundisse, ringkonnakohus nõustub ka siinkohal maakohtuga, et see asjaolu ei võimalda tema vangistusest tingimisi vabastada. Kõigile kinnipeetavatele on neile vajalik arstiabi tagatud. 4. Süüdistatav O. Makarikova loobus ringkonnakohtus taotlusest ta õigeks mõista
Süüdistatav jäi selle juurde, et maakohus on ebaõigesti kvalifitseerinud tema poolt toime pandud kuriteo
lg 2 p 1 järgi ning see tuleks kvalifitseerida
Samuti taotleb ta
lg 2 p 4 järgi karistuse kergendamist kahe kuu võrra, liitkaristuse kergendamist ning mõistetavast karistusest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega vabastamist. Lisaks on süüdistatava arvates põhjendamatu temalt kaitsjatasu summas 26,84 eurot väljamõistmine. 4.1 Süüdistatav taotleb
lg 2 p 1 järgi toime pandud kuriteo kvalifitseerimist
Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud. 13
kvalifitseeritav teokoosseis näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise eest. Käeoleval juhul on tuvastatud, et O. Makarikova sai L.M. alt kosmeetika müügi ettekäändel viimase poolt Hansapangas avatud arve kohta pangadokumendid ja Hanza.net paroolide kaardid. O. Makarikova, sisestades L.M. a andmed, tellis interneti kaudu laenu Credit Invest OÜ-lt. Saadud 5000 krooni L.M. a arvele laekumisele järgnevalt kandis süüdistatav 350 krooni oma ema arvele ning 1100 krooni võttis pangakontorist sularahas välja. Samuti analoogsel viisil tellis laenu SMS Laen OÜ-lt. Pärast 3000 krooni L.M. a arvele laekumist kandis süüdistatav 400 krooni oma ema arvele ning 1000 krooni oma tuttava J. Krõlovi arvele, 1500 krooni võttis aga sularahas pangakontoris välja. Järgnevalt tellis O. Makarikova veelkord laenu Credit Invest OÜlt. Peale 3000 krooni L.M. a arvele laekumist, võttis selle pangaautomaadist sularahas välja. O. Makarikova tegudega tekitati kahju Credit Invest OÜ-le ja SMS Laen OÜ-le. Eeltoodud teokirjeldusest nähtub, et O. Makarikova sai ebaseaduslikult (mitte seadusliku äritegevuse, vaid laenude väljapetmise eesmärgil) enda valdusse L.M. a pangakonto andmed ning vajaliku paroolikaardi eesmärgiga saada varalist kasu. Eesmärgi realiseerimiseks sisestas ta hansanetis M.M. vastavad andmed ning vajalikud paroolid, s.o sekkudes sel moel ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, identifitseeris end teise isikuna, millega viis eksimusse Credit Invest OÜ ja SMS Laen OÜ. Sellise eksimuse tõttu tegid laenufirmad varakäsutuse, kandes O. Makarikova poolt ebaseaduslikult interneti teel sisestatud andmete alusel L.M. a nimel olevale pangarvele raha, mille süüdistatav kandis edasi teiste isikute arvetele või siis võttis pangaautomaadist sularahas välja. Seega on O. Makarikova ringkonnakohtu hinnangul pannud toime arvutikelmuse
mõttes mitte kelmuse
Maakohus on jätnud tähelepanuta, et O. Makarikoval varalise kasu saamiseks oli vajalik internetikeskkonnas andmed ebaseaduslikult sisestada, mille tulemusena lubamatult käivitus andmetöötlusprotsess. Nimetatud protsess hõlmab arvelduskontole juurdepääsu ja sellele laekunud varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamist. Varalist kasu sai süüdistatav ning varalist kahju laenufirmad. Süütegu on lõpule viidud hetkest kui raha kantakse arvelduskontole ning seda saab kasutada. Subjektiivsest küljest on süütegu toime pandud kavatsetult. Eeltoodud põhjustel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu tühistab ringkonnakohus O. Makarikova süüdimõistmise ja karistamise
lg 2 p 1 järgi ning kvalifitseerib toimepandud kuriteo arvutikelmusena
O. Makarikovale
4.2 O. Makarikova leiab, et talle tuleks
Ringkonnakohus märgib, et siinkohal ei ole apellant pidanud vajalikuks oma sellesisulist taotlust argumenteerida. Ringkonnakohus leiab, et O. Makarikovale varguse toimepanemise eest mõistetud kuuekuuline vangistus vastab tema poolt toimepandule ning mingeid kaalukaid põhjendusi selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohus ei tuvastanud. 4.3 O. Makarikova taotleb ka talle mõistetud liitkaristuse vähendamist ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamist käitumiskontrollile allutamisega. Apellant märgib, et käesoleval juhul on olemas kõik alused selleks, et tunnistada tal kergendava asjaolu, s.o süü puhtsüdamlik tunnistamine, olemasolu. Kuigi ringkonnakohus tühistab O. Makarikova süüdimõistmise ja karistamise
lg 2 p 1 järgi, kvalifitseerides nimetatud kuriteo
O. Makarikovale on liitkaristus - viis aastat vangistust, 14 mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Lühimenetluse sätetest tulenevalt ning eelvangistuses viibitud aja arvestamisega on kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud talle 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust, mis ringkonnakohtu hinnangul vastab O. Makarikova süütegude raskusele ja tema isikule. Seonduvalt apellandi arvamusega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleks tunnistada süü puhtsüdamlik ülestunnistamine, märgib ringkonnakohus, et
Nimelt on eelnimetatud sätte mõttes karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Maakohus on O. Makarikovale karistuse mõistmisel pidanud võimalikuks võtta arvesse kergendava asjaoluna süüdistatava poolt väljendatud kahetsust toimepandu suhtes. Ringkonnakohus ei pea
Makarikova karistust põhjusel, et ta toimepandud kuritegude toimepanemist tunnistab. O. Makarikova leiab, et seni kinnipidamiskohas viibitud aja jooksul on ta toimepandud kuritegude raskusest aru saanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et karistusest tingimisi vabastamise instituut on mõeldud kohaldamiseks selliste isikute suhtes, kelle puhul võib kujuneda arvamus, et karistust vabastamisest piisab, et süüdimõistetu teadvustaks tema poolt toimepandud tegude hukkamõistetavust ning edaspidi ta suudaks käituda õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole O. Makarikova selliseks isikuks, kelle puhul tekiks veendumus, et karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega oleks piisavaks meetmeks ära hoidmaks tema poolt kuritegude toimepanemise tulevikus. Veendumust selles, et O. Makarikova oleks endale toimepandud kuritegusid teadvustanud, ei kujunenud ringkonnakohtul ka kohtuistungi käigus. O. Makarikova on põhjendanud karistuse kandmisest tingimisi vabastamise võimalikkust ka alaealise lapse olemasoluga, samuti kuritegude toimepanemisest möödunud ajaga. Ringkonnakohus leiab, et apellandi põhjendused ei kaalu üle talle mõistetud vangistuse reaalse kandmise vajalikkust. Ringkonnakohus rõhutab, et O. Makarikova on käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatud viie kuriteo toimepanemises, neist kaks, s.o röövimine ja narkootilise aine suures ulatuses ebaseaduslik käitlemine on I astme kuriteod. Juba ainuüksi nimetatud asjaolud välistavad ringkonnakohtu hinnangul selliseid kuritegusid toime pannud isiku mõistetud karistusest tingimisi vabastamise. Lisaks sellele on oluline märkida, et O. Makarikova on ka varem erinevaid süütegusid toime pannud (karistusregister, 9 kd, tl 2-3). O. Makarikova leiab, et maakohtu väide sellest, et teda on varem karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud, ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole õige, et ta on pannud kuritegusid toime katseajal. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole O. Makarikova karistuse mõistmise põhjendustes osundanud asjaolule, et teda on varem tingimisi enne tähtaega vabastatud. See ei tulene kohtuotsuse originaaltekstist ega ka süüdistatavale kättesaadavaks tehtud kohtuotsuse tõlkest. Küll on aga maakohus märkinud, et O. Makarikova on varem kuritegusid toime pannud katseajal. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline väide ei ole kooskõlas karistusregistri andmetega. Nimetatud registri andmete kohaselt on aga O. Makarikovale mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga (Viru Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsus), mida ta aga ei täitnud, mistõttu see pöörati hilisema kohtulahendiga täitmisele (Viru Maakohtu 17.03.2009 määrus). Samuti on 18.01.2010 kohtumäärusega
lg 2 alusel asendatud varasemalt Viru Maakohtu 30.08.2007 kohtuotsusega talle mõistetud rahaline karistus vangistusega. Ringkonnakohus märgib, et kuigi O. Makarikova ei ole kuritegusid toime pannud katseajal, ei muuda nimetatud asjaolu ringkonnakohtu seisukohta selles, et O. Makarikova puhul on tema 15 karistuse kandmisest tingimisi vabastamine välistatud. Nimetatud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et väidetavalt on O. Makarikoval alaealine laps. Isik, kes aastate vältel eirab õiguskorda pannes toime erinevat liiki süütegusid, mis on muutunud raskemaks, peab ringkonnakohtu hinnangul talle mõistetud karistust kandma vangistuses. 4.4 Seonduvalt süüdistatava sooviga temalt väljamõistetud kaitsjatasu summas 26,84 eurot riigi kandma jätmisse, märgib ringkonnakohus järgnevat. 17.02.2010 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks kriminaalasi nr 1-10-1932
Kuna O. Makarikovaga seonduvalt saabusid maakohtusse veel teisedki kriminaalasjad, siis maakohus ühendas need ühtsesse menetlusse, määrates põhiasjaks kriminaalasja nr 1-08-8648 (6 kd, tl 56-57). Kriminaalasja nr 110-1932 materjalide kohaselt menetleti selles O. Makarikova poolt 29.11.2009 toime pandud vargust
Kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel määras prokuratuur KrMS § 45 lg 3 alusel O. Makarikovale riigi õigusabi ning riigi õigusabi osutavaks kaitsjaks sai määratud korras vandeadvokaat A. Belõševa (6 kd, tl 42, 43). Prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusest nähtuvalt on kaitsjale hüvitatud ühe toimingu (toimiku koopia tutvumiseks andmine) eest kantud kulu kokku 420 krooni (6 kd, tl 44,45). Toimiku koopia vastuvõtmist advokaat A. Belõševa poolt tõendab ka vastav õiend (6 kd, tl 50). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud näitavad, et advokaat oli määratud O. Makarikovale riigi õigusabi osutajaks, ta esitas taotluse ühe toimingu eest kantud kulu hüvitamiseks ning see on menetleja poolt riigi õigusabi osutajale ka tasutud. Kuna O. Makarikova on käesolevas kriminaalasjas menetletud kuritegudes süüdi mõistetud, tuleb temal kui süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel kanda ka menetluskulud, sealhulgas kaitsjatasu. Eeltoodust tulenevalt puudub igasugune õiguslik põhjendus O. Makarikova poolt osundatud kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks. 5. A. Betšin taotleb samuti mõistetud karistusest tingimisi vabastamist. Nõustudes toimepandud kuriteo kvalifikatsiooniga
lg 2 p 7,8 järgi süüdistatav märgib, et kannatanut ta jalaga ei löönud ning ta on kuriteo toimepanemist kahetsenud. 5.1 Puutuvalt A. Betšini väitesse, et röövimise käigus ta kannatanut jalaga ei löönud, märgib ringkonnakohus, et süüdistatava sellist väidet on käsitlenud kohtuotsuses ka maakohus ning kogutud tõenditega (kannatanute ütlused) selle põhjendatult ümber lükanud (kohtuotsuse lk 2728). 5.2 Ringkonnakohus ei pea A. Betšini karistusest tingimisi osaliselt vabastamist võimalikuks. Tuleb märkida, et ringkonnakohut ei veena A. Betšinit karistusest tingimisi vabastama ka süüdistatava lubadused kiiresti tsiviilhagi ja kohtukulusid tasuda. Samuti ei ole määrav asjaolu, et varasemate kohtuotsuste järgi on süüdistatav tema selgituste kohaselt kõik kohtukulud tasunud. Ringkonnakohus rõhutab, et A. Betšin on käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatud grupilises röövimises, mille käigus kasutati kannatanute mõjutamiseks nuge. Tegemist on raske kuriteoga, mille eest saab isikut karistada vaid vangistusega. A. Betšinit on varem neljal korral kriminaalkorras ja üheksateistkümnel korral väärteokorras karistatud. Asjaolu, et süüdistatav on talle varasemalt mõistetud katseajad läbinud edukalt kuritegusid toime panemata, ei ole antud juhul oluline. Määravaks on ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et A. Betšin on vaatamata tema suhtes kohaldatud erinevatele karistustele kuritegude toimepanemist jätkanud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on karistuse mõistmise põhjendustes eksinud asjaolus, et A. Betšin on varem kuritegusid toime pannud katseajal. Kohtuotsusest ei selgu, millisele tõendile nimetatud väide põhineb. Karistusregistri andemete kohaselt on A. Betšini suhtes varasemalt kohaldatud karistuste liitmist, kuid mitte katseajal kuriteo toimepanemise tõttu, vaid
Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et A. Betšin ei ole varem ega ka nüüd 16 katseajal kuritegusid toime pannud, ei ole käesoleval juhul talle karistuse mõistmisel või siis sellest tingimisi vabastamisel määrav. Puutuvalt asjaolusse, et A. Betšin on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, märgib ringkonnakohus, et seda kergendavat asjaolu on juba maakohus karistuse mõistmisel arvestanud. Eeltoodud põhjustel jääb A. Betšini apellatsioon rahuldamata. 6. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse O. Makarikova süüdimõistmises ja karistamises
lg 2 p 1 järgi, kvalifitseerib eelnimetatud kuriteo
Muus osas jääb Viru Maakohtu otsus muutmata. 7. O. Makarikova kaitsja I. Belugin esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt moodustab õigusabi tasu suurus koos kuludega 341,14 eurot, sealhulgas käibemaks 56,86 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotletud summa vastab kaitsja poolt taotluses esitatud töö mahule ning kantud kuludele, mistõttu see kuulub hüvitamisele. Kuna ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse O. Makarikova osas, jäävad kaitsja I. Belugini apellatsioonimenetluses kantud kulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. H.J-i kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova vastava taotluse alusel on kaitsja riigi õigusabi tasu suuruseks 128 eurot. Nimetatud tasu suuruse loeb ringkonnakohus põhjendatuks ning see kuulub kaitsjale hüvitamisele. Kuna H.J-i osas jääb kohtuotsus muutmata, tuleb nimetatud õigusabi kulu hüvitada süüdistataval. J. Tellingu ja A. Betšini kaitsja vandeadvokaat J. Jevšina taotluse kohaselt on riigi õigusabi tasu suuruseks koos sõidukuludega kokku 189,60 eurot, sealhulgas käibemaks 31,6 eurot. Nimetatud kulud loeb ringkonnakohus mõistlikeks ning kaitsjale tuleb see hüvitada. Kuna J. Tellingu ja A. Betšini osas jääb maakohtu otsus muutmata, tuleb kaitsja poolt kantud kulud süüdistatavatel riigile hüvitada. Kummalgi süüdistaval tuleb riigile hüvitada 94,80 eurot (189,60:2). Maarika Kuusk Agu Timmi 17 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.