järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka N.O kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.05.
lg 1 alusel asendati N.O-le mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati N.O-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on N.O kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas 1
lg 2 p 2 alusel kohustati N.O käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustati N.O käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati N.O elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.
22.05.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Piret Avi kohtule erakorralise ettekande N.O kohta. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esimene kohtumine kriminaalhooldajal N.O-ga 07.09.
27.11.2016 katkestati üldkasuliku töö sooritamine tervislikel põhjustel. 14.12.2016 teatas N.O kriminaalhooldajale, et viibis haiglas, kuid on nüüd määratud kodusele ravile. Tervislikel põhjustel ei olnud üldkasuliku töö sooritamine ja programmis osalemine võimalikud. 21.12.2016 selgus, et ambulatoorne ravi jätkub veel 1-3 nädalat. Lisaks väljastas raviarst tõendi haigestumise ja ravi kohta. 03.01.2017 edastati ametnikule uus tõend, millest nähtuvalt pikendati ravi veel 2 nädalat. 16.01.2017 laekus tõend, millest nähtuvalt on N.O ikka haige ning 17.01.2017 oli planeeritud erakorraline konsultatsioon xxxxxxxxxxxx. 07.02.2017 telefonivestlusest hooldusalusega selgus, et tervis ei ole paranenud, planeeritud on uued arstivisiidid. 06.03.2017 telefonivestluses selgus, et N.O tervis on veidi parem, uus arstiaeg on 13.03.
Kohtuotsuse kohaselt tuli N.O teha 358 tundi üldkasulikku tööd ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Seega üldkasuliku töö tunnid peavad N.O olema sooritada 30.08.2017. Erakorralise ettekande kohaselt on N.O tervislik seisund karistuse kandmise ajal halvenenud ning saanud takistuseks üldkasuliku töö tundide sooritamisel. Käesolevalt on N.O sooritamata 154 tundi üldkasulikku tööd. Kohtu hinnangul võib üldkasuliku töö nõuetekohane ja tähtaegne sooritamine N.O olla haigestumise tõttu raskendatud, kuid mitte võimatu, mistõttu ei ole isiku vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Kohus juhib kriminaalhooldaja tähelepanu
lg 3, mille kohaselt määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud ning väärtegude puhul 12 kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Seega võimaldaks üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamine sooritada isikul ülejäänud osa üldkasuliku töö tundidest pärast tervisliku seisundi paranemist siiski mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevalt kriminaalhooldaja seda taotlenud ei ole. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldaja taotlenud ka N.O-le määratud kohustuste vähendamist. Lisaks üldkasuliku töö sooritamisele tuli N.O käitumiskontrolli ajal järgida kontrollnõudeid ning kohustusi- mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt täitis N.O sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse 24.04.2017 ning alkoholitarvitamise keelu muutmise vajadust ei ole ametnik põhjendanud, jääb kohtule kriminaalhooldaja selline taotlus selgusetuks ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 428, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.