Obsah (6)

§ 199§ 121§ 64§ 68§ 69§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-5860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5860 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti M.F-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 69

lg 1 alusel asendati M.F-ile karistuseks mõistetud vangistus 715 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 29.12.

1. a määrusega pöörati M.F-ile Harju Maakohtu 31.08.
2. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.
3. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.12.
4. a ja lõppeb 17.12.
5. a. Vangla ei toeta M.F-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.F-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta M.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu M.F selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära M.F-i , leiab, et M.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
7. M.F kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud vangistust. Seega esinevad formaalsed alused M.F-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 M.F on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab M.F karistust kuritegude toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, samuti tervisevastase süüteo toimepanemise eest. M.F-i varasemast elukäigust nähtuvalt on M.F-ile mõistetud eriliigilisi karistusi vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, samuti vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (10 korda). Viimati anti M.F-ile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 31.08.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-5860). 2 Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud M.F oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab M.F-i varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii asendati M.F-ile mõistetud vangistus (varguste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest) Harju Maakohtu 31.08.
2. a otsusega üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et M.F ei täitund talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust, samuti rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et eelmise karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 05.03.
3. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 alusel karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust) vabanes M.F 03.11.2015.

a pärast karistuse tervikuna ära kandmist, kuid juba 23.01.

1. a pani M.F toime uue samalaadse süüteo. Lisaks on Roman Mihhailovit varasemalt korduvalt karistatud NPALS rikkumiste eest väärteokorras. Eeltoodust järeldub, et ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik M.F-i käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus M.F-i suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohus leiab, et M.F-i käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. M.F on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. 19.05.
2. a on M.F-ile koostatud 3 Tartu Vangla käskkirja distsiplinaarkaristuste määramiseks - M.F rikkus vanglateenistujaga suheldes viisakusreegleid ja kahel korral ei allunud vanglaametniku korraldusele öelda oma nimi. Lisaks on M.F-ile 13.04.
3. a määratud distsiplinaarkaristus ähvardava sisuga väljendite kasutamise eest. M.F on kuritegusid toime pannud narkosõltuvusest ajendatuna (tarvitaja alates 2000.a). Seega on M.F-i puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Kohtu arvates on oluline seegi, et M.F kannab karistust Tartu Vangla eluosakonnas, kus viibivad ebaselge motivatsiooniga kinnipeetavad, samuti kinnipeetavad, kes ei soovi osaleda sõltuvusrehabilitatsioonis. M.F on enne käesolevat vangistust proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda ja saanud metadoonravi, kuid paralleelselt raviga tarvitas M.F jätkuvalt fentanüüli. Seega M.F ei mõista kohtu hinnangul probleemi suurust ja tal puudub sõltuvuskäitumise muutmiseks igasugune motivatsioon, mistõttu on sellega tegelemine ka tulemusetu. Kuna M.F on kuriteod toime pannud tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et M.F teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus. M.F õpib käesolevalt Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9ndas klassis. 3.3 M.F on avaldanud soovi vabanemisjärgselt elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt kuulub korter kinnipeetava emale, kes käesolevaks ajaks on surnud. M.F omab nimetatud aadressil sissekirjutust ja elas seal ka enne käesolevat vangistust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et käesolevalt elevad aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs M.F-i onu ja vanaema, kuid nimetatud isikud ei ole nõus M.F-i elama asumisega nimetatud aadressile, kuna M.F on oma onu suhtes toime pannud vägivallateo. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalhooldusametnik aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ka kodukülastust teinud. M.F-i selgituste kohaselt sai tema korteri emalt päranduseks, kuid kohtule sellesisulisi tõendeid esitatud ei ole (muutmata on ka kinnistusraamatu kanded). Isegi, kui korteri omanikuks on M.F , ei ole käesoleval juhul selge, mis õiguslikul alusel valdavad korterit M.F-i onu ja vanaema. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et tegemist oleks ebaseadusliku valdusega. Sellest tulenevalt tuleb aktsepteerida, et M.F-i onu ja vanaema ei soovi kinnipeetava elama asumist xxxxxxxxxxxx asuvasse 3 korterisse. Seega puudub M.F vabanemise korral kindel elukoht. Samuti puudub M.F vabanemise korral toetav sotsiaalne võrgustik. Lisaks ei ole M.F tagatud vabanemise korral ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. M.F on ise küll võimalikuks pidanud vabanemise korra lasuda tööle ettevõttes, mis tegeleb betoonitöödega ja kus töötab tema onupoeg, kuid kohtule ühtegi garantiikirja esitatud ei ole. Tartu Vangla andmetel on M.F rahalisi nõudeid ligikaudu 2317 eurot ja vabanemisfondis 24 eurot.
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et M.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, arvestades M.F-i varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja M.F-i isikut, on seisukohal, et M.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Raina Pärn Kohtunik 4