4-17-4336/13

Väärteoasi nr 4-17-4336 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4336 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane G.K Isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxegelik elukoht: teadmata, Soome Vabariik; registrijärgne e-post: x RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus G.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumäärus tuleb edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Jane Rumjantsevale ja G.K-le. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.09.
3. a kiirmenetluse otsusega määrati G.K-le väärteoasjas nr 2490,15,001634 liiklusseaduse §-s 259 lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest rahatrahv 100 eurot (tl 5). Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 05.10.
4. a. 21.08.
5. a saabus Tartu Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus G.K-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati 30.11.
6. a täitemenetlust. 18.08.
7. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Sellest ja juhindudes TMS §-st 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga (tl 2). Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 01.09.
8. a kell 11.
9. Kohus edastas kohtukutse G.K-le aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Väljastusteade tagastati kohtule märkega, et saaja ei viibinud kohal. Samuti proovis kohus G.K-le kohtukutset kätte toimetada Rahvastikuregistrist, Kohtute Infosüsteemist ja Maksuja Tolliameti andmebaasidest kättesaadavate telefoni numbrite kaudu – telefoni numbrid ei vasta, on välja lülitatud või ei ole kasutusel. Kohtukutse edastati G.K-le ka e-posti teel, aadressile x innitust kutse kättesaamise kohta ei ole. 0 1.09.
10. a kohtuistungile G.K ei ilmunud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 10.10.
11. a kell 10.
12. Kohtukutse edastati G.K-le e-posti teel (x, kinnitust kutse kättesaamise kohta ei ole. Kohus edastas kutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkutse tagastati kohtule märkega, et saaja ei viibinud kohal. Kohus edastas kutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeva maakond, kutse tagastati märkega, et saaja ei viibinud kohal. Kohus edastas kutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk, kutset G.K-le kätte toimetada ei õnnestunud. 10.10.
13. a kohtuistungile G.K ei ilmunud. 10.10.
14. a tegi kohus järelpärimise Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja palus informatsiooni politseile teadaolevate G.K kontaktandmete kohta. 07.11.
15. a saabus kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastus. Vastuse kohaselt kontrolliti G.K võimalikku elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond. Selgus, et antud aadressil elab G.K ema xxxxxxxxxxxx. Ema sõnul poeg temaga ei ela, vaid elab ja töötab Soomes. Ema sõnul käib poeg kord aastas temal külas. Kui poeg helistab, siis on alati erinev telefoni number ja seetõttu ei oska ta poja telefoni numbrit nimetada, samuti ei tea poja Soomes olevat elukohta. Ema ütles, et kui poeg ühendust võtab, siis palub tal ise kohtuga ühendust võtta. Politseil puuduvad lisaandmed G.K võimaliku elukoha kohta. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole võimalik lahendada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlust rahatrahvi asendamiseks arestiga, tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. VTMS § 211 lg 11 kohaselt tuleb kohtul lahendada asenduskaristuse taotlus süüdlase osavõtul. G.K osavõtt ei ole võimalik, kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et G.K 2 on küll Eesti Vabariigi kodanik, kuid ei ela alaliselt Eesti Vabariigis. Kuna kohtule ei ole senini teada G.K elukoha aadress, ei ole kohtul olnud võimalik kätte toimetada ka kohtukutset. Rahvastikuregistri andmetel on G.K aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond. Samas on tuvastatud, et nimetatud aadressil elab G.K ema xxxxxxxxxxxxxxxelle sõnul elab ja töötab G.K Soome Vabariigis. Asjaolu, et G.K tegelik viibimiskoht on Soome Vabariigis kinnitab seegi, et Rahvastikuregistri andmetel on alates 21.10.
16. a G.K sideaadressiksxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on G.K vastu esitatud haginõudeid (viimati aastal 2013). Neljast kohtumenetlusest kolmes ei ole kohtul olnud võimalik G.K-le menetlusdokumente kätte toimetada muul viisil kui Ametlike Teadaannete kaudu. VTMS § 211 lg 3 sätestab muuhulgas, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kuna rahatrahvi asendamine ei ole G.K rahuldamata. suhtes võimalik, tuleb taotlus jätta Kohus peab oluliseks osundada VTMS §-le 2042 , KrMS § 488 lg 1 p-le 1 ja § 50869 jj. Seega, kui kohtuväline menetleja tuvastab, et kõik õigusaktidest tulenevad alused on olemas, on võimalik kohtuvälisel menetlejal rahatrahvi sissenõudmiseks pöörduda Soome Vabariigi vastavate õigusasutuste poole. Raina Pärn Kohtunik 3