Obsah (17)

§ 185§ 180§ 333§ 179§ 248§ 199§ 245§ 339§ 311§ 312§ 306§ 315§ 249§ 337§ 130§ 259§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märtsil 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10403 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Tali, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla

§ 185lg 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest 1 teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.jaanuaril 2016 sõlmisid L.V , tema kaitsja Talvi Vaske ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalia Miilvee kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus L.V süüditunnistamist KarS § 200 lg 1 järgi ja tema karistamist 2 aastase vangistusega. Kohaldada KarS § 74 lg 1, lg 2 sätteid ning määrata, et koheselt kulub kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1-3 kohaselt ei pöörata vangistust 1 aasta 6 kuud täitmisele, kui L.V ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohustatakse täitama KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 sätteid. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust kinnipidamisest s.o 30.09.2015.a Kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 1 075 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 216 eurot (viimasele lisandub kokkuleppe kohaselt tasu kaitsja osalemise eest kohtuistungil).
2. Harju Maakohtu 27.jaanuari 2016 otsusega mõisteti L.V kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat. Kohaldati KarS § 74 lg 1, lg 2 sätteid ning määrati, et koheselt kulub kandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1-3 kohaselt ei pöörata vangistust 1 aasta 6 kuud täitmisele, kui L.V ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohaldati KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 sätestatud kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel arvati koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust kinnipidamisest s.o 30.09.2015.a Sama otsusega lahendati menetluskuludega seonduv ning mõisteti süüdistatavalt ositi 12 kuu jooksul riigi tuludesse välja menetluskulud, s.o sundraha 1 075 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 528 eurot. Kaitsjatasu jäeti summas 24 eurot riigi kanda.
3. Maakohus märkis, et süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Maakohtu hinnangul on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja asja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, ning L.V tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Seoses kaitsja kohtuistungil väljendatud taotlusega tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, märkis maakohus, et arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ei pruugi L.V olla võimeline kulusid kiiremini tasuma. Seetõttu andis kohus

§ 180

lg 3 alusel talle võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti jättis kaitsjatasu 24 eurot riigi kanda.

1. L.V on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes vabastada teda sundraha summas 1 075 eurot maksmisest. Vabanemisel ei jõua tema tasuda sellist summat, kuna hakkab saama keskmist palka.
2. Ringkonnakohtu eelistungil 02.märtsil 2016 esitas kaitsja süüdistatava L.V avalduse paellatsioonist loobumiseks. Prokurör ja kaitsja toetasid süüdistatava avaldust ning palusid apellatsioon jätta läbi vaatamata. Prokurör leidis, et

§ 180

lg 3 kohaldamisel ei ole kohus väljunud kokkuleppe raamest, kuna kokkuleppes ei olnud märgitud, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul. Seega jäi nimetatud küsimus kohtu otsustada. Samas möönis prokurör, et tõepoolest ei sisalda kokkulepe 2 kaitsja tasu jätmist riigi kanda, mistõttu selles osas on kohus väljunud kokkuleppe raamest. Kaitsja leidis, et kokkuleppemenetluse reegleid ei ole rikutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna menetluskulude väljamõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kokkuleppemenetluse reegleid. 7.

§ 333

lg 1 kohaselt on apellatsioonist loobumine ringkonnakohtule siduv, välja arvatud

§ 333lg 6 sätestatud juhtudel.

Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, siis ei ole võimalik võtta vastu apellatsioonist loobumist. Arutatavas asjas on prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlminud kokkuleppe, milles muu hulgas käsitletakse kriminaalmenetluse kulusid. Kokkuleppes on selle kohta märgitud, et kuludena tuleb tasuda 216 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, millele lisandub määratud kaitsjale makstav tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest. Samuti kuulub väljamõistmisele sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075 eurot. Kokkuleppes ei ole märgitud, et menetluskulude tasumine võiks aset leida ositi pikema aja jooksul. Maakohtu vaidlustatud otsusega on L.V-lt kohtukuludena välja mõistetud kokku 528 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise eest (sh tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest) ja I astme kuriteos süüditunnistamisega

§ 179

lg 1 p 1 alusel kaasnev sundraha 1075 eurot.

§ 180

lg 3 alusel andis kohus võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsjatasu jäeti summas 24 eurot riigi kanda. Eelnevast nähtuvalt on maakohus menetluskulude osas kokkuleppest irdunud.

1. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
2. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Riigikohus on hiljutises praktikas asunud mh seisukohale, et alates 29. märtsil 2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt „peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180

lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises“ (vt RKKKo asjas 3-1-1-7-6, p 5.2.). Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud menetluskulude väljamõistmise individualiseerimises

§ 180lg 3 alusel.

Maakohtu otsuses kalduti süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel kokkuleppes kajastatust kõrvale ja sellega muudeti sisuliselt sõlmitud kokkulepet. Olukorras, kus maakohus sellisest toimimis, on rikutud

1. ptk
2. jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Riigikohus on lisaks eeltoodule üheselt märkinud, et

§ 180

lg 3 kohaldamise korral peab nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus. Kokkuleppest ei nähtu, et kaitsjatasu summas 24 eurot jäetakse riigi kanda. Kolleegiumil tuleb märkida, et kaitsjatasu 24 3 eurot riigi kanda jätmine kohtuotsuses on ekslik ja ei vasta tegelikkusele, kuna kriminaalasjas moodustavadki kaitsjatasud kokku summa 528 eurot (216 eurot, 288 eurot ja 24 eurot). 9. Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maakohtu pädevus

§ 248-s sätestatuga, s.t kohtul ei ole võimalik kokkulepet muuta.

Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude kandmise individualiseerimise osas pole pooled kokku leppinud), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses. 10. Kolleegium peab vajalikus juhtida tähelepanu ka menetluslikele minetustele maakohtus. Üldmenetluses tehtavas kohtuotsuses võib maakohus märkida üksnes

§ 311

, § 314 sätestatud andmed, seega kohtuotsuse põhiosa andmeid (

§ 312

) ei märgita, kui maakohus koostab

§ 306

lg 3 kohaselt kohtuotsuse resolutiivosa.

§ 315

lg 7 kohaselt kui apellatsiooniõigusest pooled loobusid või kui käesoleva paragrahvi lõike 5 p 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitaksegi kohtuotsuses üksnes

§-des 311 ja 314 andmed. Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina

§ 249

, mille kohaselt tuleb otsuse põhiosas märkida see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab (punkt 1) ja kokkuleppe sisu (punkt 2) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-81-11, p 28). Kuna kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina

§ 249

, siis puudub maakohtul võimalus märkida otsuses üksnes

§ 311, § 314 andmed.

Maakohus kuulutades ja koostades kokkuleppemenetluses üksnes resolutiivosa märkis käesoleval juhul ka

§ 249p 1, 2 sätestatud andmed.

Seega koostas maakohus tegelikkuses kokkuleppemenetluses ettenähtud tervikliku kohtuotsuse, kuid märkides, et apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on kättesaadav kriminaalkantseleis 18.02.2016 (kd 2 lk 21-22). Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, mis vastaks

§ 312

sätestatule, siis puudub loogiline põhjendus koostada kokkuleppemenetluse kohtuotsuses resolutiivosa, kuid märkides selles kohtuotsuse põhiosa andmed. Taoline kohtuotsuse resolutiivosa vormistamine maakohtu poolt ei ole kooskõlas eeltoodud menetlusnormidega ega ka lihtmenetluse kohaldamise eesmärkidega, nagu kriminaalmenetluse kiirus ja ökonoomsus. 11. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes

§ 337

lg 2 p-le 3, §-st 245 ja § 3411 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. 12. L.V suhtes

§ 130lg 2 alusel kohaldatud tõkendi - vahistaminealus ei ole ära langenud.

Tegemist on isikuga, kelle suhtes esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht. Seega pole alust tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks. 13.

§ 259lg 2 kohaselt on kaitsja osavõtt eesistungist kohustuslik.

L.V kaitsja Talvi Vaske esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku koos käibemaksuga summas 24 euro suuruse tasu saamiseks. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 1 sätestab, et kui 4 apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 p 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu otsuse ning saadab kriminaaltoimiku prokuratuurile, seega teeb

§ 337

lg 2 p 3 nimetatud lahendi ning käesoleval juhul kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 5