4-18-529/7

Väärteoasi nr. 4-18-529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märtsil 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-529 Kohtukoosseis Tõlk Väärteoasi Kohtunik Margot Mikler Maksim Tšurkin G.F väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik G.F , isikukood: XXX, elukoht: xxxx, VF kodanik, töötab Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Enel Kuiv Kohtuvälise menetleja esindaja Süüdi tunnistada G.F LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 10 päeva. RESOLUTSIOON Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata aresti kandmine ositi kuid mittevähem kui 2 päeva korraga. Arest tuleb kanda Ida Prefektuuri Jõhvi Arestimajas (Jõhvi, Rahu 38) hiljemalt 01.06.2018.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada G.F suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo Tallinna Kordoni piirivalvur Terje Õun poolt on 10.01.2018.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1456252 selles, et G.F 10.01.2018.a. kella 11:00 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Lootsi 13 juures suunaga Petrooliumi tänava poole mootorsõidukit Volvo FH 540/ Schmits Cargobull reg.nr xxxx/xxxx omamta vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 08.09.2017.a. kuni 07.03.2018.a., olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 1 Sellise tegevusega G.F rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimiõigus on tal karistusena äravõetud. Juhtis 10.01.2018.a. aastal mootorsõidukit lühiajaliselt. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et G.F tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 16 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 10.01.2018.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga, milles G.F andis ütlusi, et tal paluti sõita, kuid tunnistab oma süüd (tl. 3); tunnistaja Virko Viisimaa ülekuulamise protokolliga, milles ametnik on andnud ütlusi, et täites tööülesandeid 10.01.2018.a. kell 11:00, peatas Lootsi 13 Tallinnas kontrolliks veoauto Volvo FH540 reg.nr xxxxja haagise Schmitz Sko 24L reg.nr xxxx, mis liikus Petrooliumi tänava suunas. Sõidukit juhtis G.F ik XXX, kellel oli juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 08.09.2017.a. kuni 07.03.2018.a. (tl. 4); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et G.F puudub juhtimisõigus ning juhtimisõigus on ära võetud 08.09.2017.a. (tl. 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 10.01.2018.a. kell 11:00 kõrvaldati G.F sõiduki Volvo FH540 reg.nr xxxxja haagise Schmitz Sko 24L reg.nr xxxx roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 6); otsusega nr 2315,17,005465 15.08.2017.a. mille kohaselt määrati G.F-ile LS § 224 lg 1 järgi rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks (tl. 7 – 10); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 01.11.2017.a. kell 14:22 kõrvaldati G.F sõiduki Chraysler Voyager reg.nr xxxxroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. G.F-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada G.F edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 12 - 13) rahatrahvidega, mis on isikul osaliselt tasumata ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata. Kuna varasemalt määratud karistus ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2