4-17-6277/19

4-17-6277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6277 (2330,17,006314) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja A.U Elukoht xxx, isikukood XXX, töökoht xxx Kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond, Tallinna mnt 9, 21008 Narva Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi A.U kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseiniku Jekaterina Serebrjakova 14.11.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17, 006314 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: A.U Kaebuse esitaja kaitsja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna, ennetusja menetlustalituse, menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva Tunnistajad: xxx ja xxx Kohtuistungite toimumise ajad 13.02.2018, 13.03.2018 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 kohtunik otsustas: Narva Jätta A.U kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva 1 4-17-6277 politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi IV patrullpolitseiniku Jekaterina Serebrjakova 14.11.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,17, 006314 A.U karistamise kohta liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber
2. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MAAKOHUS TUVASTAS A.U kaitsja esitas 30.11.2017 Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri 14.11.2017 otsuse väärteoasjas nr 233017006314 peale, millega karistati A.U liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Kaebus on motiveeritud sellega, et A.U süü ei ole tõendamist leidnud. Ta arvas ekslikult, et turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud ja kui avastas, et see läks lahti, kinnitas selle kohe uuesti. A.U teatas sellest politseiametnikele, kuid kohtuväline menetleja jättis selle asjaolu täiesti tähelepanuta, millega rikkus ülalnimetatud väärteomenetluse põhjapanevat põhimõtet. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et väärteo toimepanemise tõendiks on videosalvestis. Vaatamata sellele, politsei ei andnud võimalust sellega tutvuda. Menetlusalusele isikule ei olnud selgitatud, et tegemist on kiirmenetlusega. Kaebaja palub tühistada Ida Prefektuuri 14.11.2017 tehtud otsus ning lõpetada menetlus väärteoasjas. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 14.11.2017 kell 13:10 Rahu tn 4c maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas A.U juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. I Kohtuistung Kohtuistungil palus politsei esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus A.U muutmata. Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja A.U suhtes ennast ülalnimetatud väärteo 2 4-17-6277 toimepanemises süüdi ning selgitas, et õigusrikkumist ta toime ei pannud. 14.11.2017 kell 13.08 olles aadressil Rahu tn 4c, Narva asuva Ehituse ABC kaupluse juures istus ta oma autosse, kinnitas turvavööd ja hakkas autoga liikuma. Sõites keerates toimus tal turvavöö nõrgendamine, s.o läks lukk lahti. Parema käega ta hakkas kohendama turvavööd ja kinnitama seda, et see on lukus, lukustas pärastpoole. Ta jätkas autoga liikumist ning politseinikud kindlasti nägi seda liigutust, kui kaebuse esitaja kohandas oma turvavöö ümber. Politseisõiduk jäi kohale ja mõni aeg hiljem jõudis kaebuse esitajale vilkuritega. Sel ajal kui sõiduk jõudis kohale oli ta turvavööga juba kinnitatud. A.U jäi esitatud kaebuse juurde täielikult ja leidis, et tema liigutamine turvavöö kohaldamise osas ei loeta rikkumiseks. Kaitsja palus rahuldada kaebuse, kuna tema arvates väärteoasjas puuduvad küllaldased tõendid. Lisaks sellele asus kaitsja kohtuistungil seisukohale, et menetlusalune isik ei andnud nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks ning juba seetõttu kuulub väärteomenetlus lõpetamisele. Siinkohal viitas kaitsja Riigikohtu lahendile asjas 3-1-1-92-
3. Tunnistaja politseitöötaja xxx selgitas kohtus, et 14.11.2017 Narva linnas Rahu tänaval teostasid nad koos paarilise xxx riikliku järelevalvet. Nad seisid politseiautoga paralleelsel tänaval Rahu tänavaga ning ta märkas, et Ehituse ABC kaupluse juures sõidab sõiduk Honda Accord, mille autojuht ei olnud sõidu ajal kinnitatud turvavööga. Tunnistaja selgitas, et alles siis, kui autojuht nägi politseinikke, hakkas ta kinnitama turvavööd. Samuti tunnistaja lisas, et sellel päeval ilm oli selge ja nähtavust halvendavaid asjaolusid ei olnud. Tunnistaja politseitöötaja xxx selgitas kohtus, et 14.11.2017 teostas ta Narva linnas Rahu tänaval oma paarilise xxx turvavarustuse kasutamise kontrollimist. Kui nad seisid autoga ning nende suunas liikus sõiduauto Honda, kelle autojuht oli A.U. Sellel päeval oli valge aeg, nähtavus oli hea ning tunnistaja nägi, et A.U hakkas kinnitama turvavööd ja olid sellised liigutused nagu ta võttis turvavööd ja üritas seda kinnitada, autojuht oli roolis ja oli näha, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Pärast seda nad kohe andsid talle peatumise märguannet ja peatasid sõidukit. A.U selgitas politseinikule, et ta hakkas sõitma kauplusest ja ei jõudnud kinnitada turvavööd, sest see ei olnud töökorras. Asjas oleva xxx ettekande (lk 15) kohaselt, politseiautos seisvast videoregistraatorist ei olnud võimalik salvestada videosalvestist kuna siis, kui nad proovisid seda teha töövahetuse lõpus, selgus, et vastav salvestis on automaatselt ära kustutatud. Kohus avaldas ka asja materjalid: lk 11-12 – kiirmenetluse otsus; lk 13-14 – menetlusaluse isiku ütluste tõlge vene keelest; lk 15 – patrullpolitseinike xxx ettekanne kiirmenetluse koostamise asjaoludest ning videosalvestise kadumisest; lk 24 – kaebus kiirmenetluse otsusele; lk 28 – karistusregistrist väljatrükk; lk 34-35 – kohtuistungi protokoll. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2.2 Esiteks kontrollib kohus, kas menetlusalune isik andis nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks kuna vastasel juhul kuulub väärteomenetlus lõpetamisele vaatamata sellele, kas väärteo toimepanemine on tõendatud või mitte kuna siis on tegemist olulise väärteomenetlusõiguse 3 4-17-6277 rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluses. VTMS § 55 lg 3 p-st 1 ja § 56 lg 2 p-st 8 järeldub, et menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluses peab olema antud tema ülekuulamise protokollis. Antud juhul need sätted rikutud ei ole. Kiirmenetluse otsuses (lk 11-13) andis menetlusalune isik eraldi oma allkirja selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. See, et isiku ütlused on protokollitud samas kiirmenetluse otsuses (mitte eraldi isiku ülekuulamisprotokollis), ei anna alust asuda seisukohale, et isik ei andnud enda nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kaitsja nimetatud Riigikohtu otsus 3-1-1-92-09 antud asjasse üldse ei puutu. Nimetatud lahend kajastub olukorda, kus isik äriühingu esindajana küll andis nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks, aga temale kui füüsilisele isikule ei tutvustatud tema õigusi ega kohustusi, samuti puudus füüsilise isiku nõusolek kiirmenetluse läbiviimiseks tema enda suhtes. Seetõttu kehtis nõusolek kiirmenetluse toimetamiseks äriühingu, mitte füüsilise isiku enda suhtes. A.U asjas on olukord teistsugune, menetlusalune isik andis nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks füüsilise isikuna ja otsus on langetatud A.U kui füüsilise isiku suhtes. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et menetlusalusele isikule ei olnud selgitatud, et tegemist on kiirmenetlusega, ei vasta kiirmenetluse otsuse tekstile, kus on eraldi märgitud, et kiirmenetluse eripära on A.U-le selgitatud, mille kohta andis menetlusalune isik oma allkirja (lk 12). 2.3 Pärast üllanimetatud küsimuse lahendamist, asub kohus teiste kaitsja ja menetlusaluse isiku väidete kontrollimisele. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, tunnistajad, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et A.U tegevus on kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud õigesti ning liiklusseaduse (edaspidi LS) §-s 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. A.U süü on tõendatud kiirmenetluse otsusega ning tunnistajate xxx ja xxx ütlustega. Kiirmenetluse otsuse (tl 11-12) kohaselt, 14.11.2017 kell 13:10 Rahu tn 4c maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas A.U juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus seda, et nad olid veendunud, et A.U juhtis mootorsõidukit ja ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning kui ta märkas politseinikke, siis hakkas ta kohe kinnitama turvavööd. Kui A.U auto sõitis politseisõiduki mööda, autode vahemaa oli 3-4 meetrit. Ilmaolustikud olid head. Ülalnimetatud tõenditega on A.U väide selle kohta, et ta sõidu ajal oli algusest peale turvavööga kinnitatud ning turvavöö läks lihtsalt lahti, ümber lükatud. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et tunnistajad Vološtšuk ja Serebrjakova eksisid või andsid kohtus valeütlusi kuna pole tuvastatud, et nendel oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et tunnistajad on politseinikud, iseenesest ei anna alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kohus asub seisukohale, et A.U ütlused ei ole usaldusväärsed kuna nad ei ole kooskõlas 4 4-17-6277 kohtuistungil tuvastatud asjaoludega ning tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nii, kiirmenetluse protokollis andis ta omakäeliselt ütlusi, et ta isitus autosse, sõitis kauplusest emale ja alles siis hakkas ennast turvavööga kinnitama. Kohtuistungil aga hakkas menetlusalune isik väitma, et sõidu ajal oli ta algusest peale turvavööga kinnitatud ning turvavöö läks lihtsalt lahti. Menetlusalune isik ei saanud veenvalt selgitada, miks tema ütlused on nii vastuolulised. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtuistungil esitatud kaitseversioon on väljamõeldud A.U poolt selleks, et vabaneda vastutusest liiklusseaduse rikkumise eest. Ülaltoodu alusel lähtub kohus otsuse langetamisel tunnistajate xxx ja xxx ütlustest. Tuleb nõustuda kaebuse esitajaga selles osas, et kiirmenetluse otsuses märgitud videosalvestis jäi politsei poolt esitamata nii temale, kui ka menetlusalusele isikule. Samas tunnistajad veenvalt selgitasid, mis põhjusel kadus nimetatud videosalvestis ära ning see asjaolu ei saa olla aluseks menetluse lõpetamiseks. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka märkida, et politsei pole kohustatud mingil viisil pildistada õiguserikkumise toimepanemist kuna seadus seda ei nõua. 2.4 Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 3, sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani A.U toime sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise, st LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et A.U pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik A.U jättes turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. Seega, A.U on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ülaltoodu alusel ei kuulu A.U kaebus rahuldamisele. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses on veidi (5 trahviühikute võrra) üle Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 ettenähtud karistuse keskmise määra ning see on teatud määral vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse määramisel tuleb lähtuda karistuse keskmisest määrast, aga kui ilmnevad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud või 5 4-17-6277 muud tähtsust omavad asjaolud, siis tuleb karistuse määra korrigeerida alla- või ülalpoole. Kiirmenetluse otsuses on märgitud, et menetlusaluse isiku tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk antud juhul puhtsüdamlik kahetsus. Samal ajal peab kohus vajalikuks märkida, et see ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 alusel nagu seda taotleb kaebuse esitaja. Seda enam, et menetlusalune isik tegelikult ei kahetse tehtut ning pigem õigustab enda seadusevastast käitumist kuna kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et ta ei pea ennast süüdlaseks. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning liiklusseaduse sätteid. A.U-le on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puuduvad igasugused seaduslikud alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 alusel. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 6