Obsah (4)

§ 180§ 175§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-13-8191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8191 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasust sõidukulud summas 92,88 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Aivar Noodilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Eve Jundase poolt osutatud õigusabi eest. Aivar Noodil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Luminor Bankis nr EE701700017001577198 või Danske Bankis nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aivar Noot, 1-13-8191, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivar Noodi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aivar Noot kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 05.05.2014 kohtuotsusega nr 1-13-8191 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, tunnistati süüdi KarS § 328 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati 09.12.2013 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud karistust ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust karistusaja algusega 23.04.
2. 3 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab ta varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Eelnevalt on isikut karistatud varguse ja omavolilise sissetungimise eest, lisaks röövimise ning võimuesindaja solvamise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning grupi mõjul. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on rahalised probleemid. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel, lõpetanud
3. klassi ning läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Peale vangistust on kinnipeetaval võimalik elama asuda ema M N juurde xxxx. Korteris elavad peale ema ka kaks alaealist poolvenda. Tegemist on üürikorteriga tähtajatu lepingu alusel. Korteri omanikud on andnud nõusoleku, et kinnipeetav võib korterisse kolida. Isikul on lõpetamata põhiharidus. Käitumisraskuste tõttu on ta õppinud ka xxxx. Isik soovib peale vabanemist edasi õppida. Vanglas on eelistanud õppimisele töötamist. Enne vangistust olid isiku ametlikud töösuhted lühiajalised. Isik soovis omada materiaalselt külluslikku eluviisi. Raha kulutas pidudele, riietele, mobiiltelefonidele, autodele ning aitas väidetavalt ka emal üüri maksta. Vanglas osaleb kinnipeetav majandustöödel, olles töötanud ka köögitöölisena. Võimaliku vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht firmas xxxx. Töö sisuks on autode ja haagiste tehnokontroll, remont ja pesu. Töökoht asub xxxx . Rahalisi nõudeid on kinnipeetaval 824,13 eurot ning vabanemisfondis on 561,87 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend ja kaks poolvenda. Suhted isaga on olnud keerulised, vangistuses olles on suhtlus toimunud telefoni teel. Lisaks on isikul elukaaslane ja tütar (sündinud xxxx). Suheldakse telefoni teel ja käiakse kokkusaamist el. Kinnipeetav on huvitatud oma tütre kasvatamisest. Isik omab palju kriminaalkorras karistatud sõpru ja tuttavaid. Ta on käitunud riskivalt ja hoolimatult, kuid seda täiesti läbimõeldult ja planeeritult. Isik o n lasknud end mõjutada kriminaalse taustaga sõpradel ning pannud nendega koos toime seaduserikkumisi, samas on ta ka ise teisi negatiivselt mõjutanud. Alkoholi hakkas kinnipeetav tarvitama 15-16 aasta vanuselt. Ta tarvitas peamiselt nädalalõppudel õlut, harvem kangemat alkoholi. Isik teadvustab ülemäärase alkoholi rolli oma elus. Kuriteod on ta toime pannud enamasti kainena. Samas saadud tulu kulus sageli ka alkoholi ostmisele. Käesolevalt ei pea isik alkoholi enda jaoks probleemiks. Kinnipeetav on proovinud suitsetada kanepit 18-19 aasta vanuselt. Ta leiab, et narkootilised ained on mõttetud ning ei näe vajadust nende peale raha kulutada.
4. aastal on talle teostatud psühhiaatriline ekspertiis. Isik tunnistati terveks ja süüdivaks - ravi ei vajanud. Enda sõnul tahtis ta pääseda karistusest. Kinnipeetav on avatud ja hea suhtleja, oskab hästi manipuleerida. Ta võib kasutada vägivalda oma soovide täitmiseks. Isikul esineb mõningal määral impulsiivsust. Enda sõnul ei ole ta kunagi olnud vägivaldne ning ta taunib ka taolist käitumist. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on seotud elukaaslase ja lapsega. Enda sõnul ei olnud tal peale eelmisi vangistusi kavatsust oma käitumist muuta, kuid nüüd seoses lapse sünniga on ta teinud otsuse elada seaduskuulekat elu. Isik on toime pannud uue kuriteo katseajal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 87%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 74% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aivar Noot tingimisi enne tähtaega vabastada, teevad vangla ja kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll 4 kuni 23.12.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aivar Noodile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib , et kinnipeetava lähedasteks on ema M N, vend A N, xxxx poolvend ja xxxx poolvend. M N sõnul on tal poja Aivar Noodiga head suhted ja ta ootab poega koju. Vend A N elab perest eraldi, aga ka tema suhted vennaga on head. Lapsepõlves on Aivar koos emaga palju kolinud, elades peam iselt xxxx . Ema ja isa läksid lahku, kui Aivar oli alles väike. Esialgu jäi Aivar koos vennaga ema juurde, kui aga ema olukord muutus raskeks, kolisid pojad isa juurde. Enne esimest karistust elas kinnipeetav mõned aastad oma isa, A N ja tema uue pere juures. Isaga suhted halvenesid, kui poeg ei ööbinud enam kodus, pidutses ja võttis luba küsimata isa auto. Seega pidi poeg ema juurde naasma. Pahanduste jätkudes, kui Aivar ei käinud koolis ja tarbis alkoholi, pani toime vargusi, suunati ta kaheksandas klassis õppima xxxx. Kinnipeetaval on elukaaslane R U ja xxxx. aastal sündinud tütar, kes on teda vangistuse jooksul korduvalt külastanud. Ema sõnul soovib Aivar Noot oma tütart toetada ja tema kasvatamises vanglast vabanemisel osaleda. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda oma ema, M N juurde. Korteris aadressil xxxx elavad peale ema ka Aivari kaks alaealist poolvenda. Korter on antud M N üürile tähtajatu üürilepingu alusel. Korteri omanikud L R ja R R on ametnikule telefoni teel kinnitanud, et on nõus kinnipeetava elama asumisega neile kuuluvasse korterisse. Korter asub viiekordse maja viiendal korrusel, selles on 3 tuba, köök ja pesemistingimused. Ema M N sõnul on tema sissetulekuallikateks lastetoetus, mis on umbes 148 eurot kuus ning toimetulekutoetus, mis on keskmiselt umbes 400 eurot kuus. M N on valmis poega ennetähtaegse vabanemise korral majanduslikult toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral on Aivar Noodil võimalus tööle asuda. Tema onu E K on talle valmis oma firmas (xxxx) tööd pakkuma. Töö sisuks oleks autode ja haagiste tehnokontroll, remont ja pesu. Töökoht asuks xxxx ning töögraafik oleks esmaspäevast-reedeni 08.00-17.
6. Ema sõnul pojal alkoholi ega narkootikumidega enne vangistust olulisi probleeme polnud, kuriteod on toime pandud suuremas osas kainena. Kriminaalhoolduspäevikust selgub, et Aivar tarbis enne šokivangistust mitu korda nädalas alkoholi. Kinnipeetav on olnud varasemalt kriminaalhooldusel ühel korral. Käitumiskontrolli alguses oli isik šokivangistuses, peale mida kinnitas ametnikule, et on õppust võtnud ja kindlasti ei tahaks minna karistust kandma. Katseaja esimeses pooles paistsid asjad nii kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kui ka Aivari ema M mäletamist mööda paremuse poole minevat. Aivar elas ema juures, registreerimiskohustust täitis üldiselt korralikult, asus tööle. Töötamise osas töölepingut küll ei esitanud, kuid ametnikul polnud põhjust tema töötamises kahelda. Aivari käitumises toimus muutus umbes aasta peale katseaja algust, mil ta ei ilmunud ühel korral registreerima. Hilisemalt selgus, et just sel perioodil pani noormees toime uued kuriteod. Katseaeg lõppes isiku vahistami sega. Peamised vabaduses käitumist mõjutavad asjaolud on kriminaalsete suhete tekkimine või taastumine, sõltuvusainete tarvitamine ning Aivari toimetulek majanduslikus plaanis. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aivar Noot tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 23.12.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aivar Noodile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Aivar Noot kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on ka varem kriminaalhooldusel olnud. Kriminaalhooldus lõppes sellega, et ta pani katseajal toime uued kuriteod ja jättis ka ühel korral registreerimisele ilmumata. Seekord ta ei paneks kohe kindlasti toime uut kuritegu ning täidaks talle määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Programm Eluviisitreening on kindlasti kaasa aidanud alkoholist vabanemisele. Samas on ta alkoholist eemal olnud juba üle 5 a asta. Ta ei näe põhjust, et tal alkoholi vaja peaks olema. Onu on nõus teda tööle võtma. Töökoht asuks xxxx ja see tähendaks igapäevast sõitmist. Kui kriminaalhooldaja annab loa, siis saaks ta xxxx ööbida, kas onu juures või siis üürikorteris. Onu juures t a varem töötanud ei ole. Xxxx ei ole ta töökohta leidnud. Sissetulek enne vangistust oli 5 saadud kriminaalsel teel. Ametlikult töötas ta ka, aga lühikest aega ja olid ka mõned juhutööd. Suhted elukaaslasega on säilinud. Laps sündis kuu aega peale seda, kui ta vanglasse sattus. Ta kahetseb oma tegusid. Ta ei soovi kriminaalsel teel endale elatist teenida. Elukaaslane elab xxxx. Kui ta xxxx tööle sõidab, siis sõidabki xxxx. Ühe rikkumise pani ta vanglas toime, kuid see aegub ära. Teises ta enda süüd ei näe ja selle on ta vaidlustanud. Nad soovivad elukaaslasega koos elama hakata. Kui tuleb positiivne otsus ja ta vabaneb, siis nad üürivad korteri. Plaan on perega elama asuda xxxx. Kui kohus ta vabastab, siis ta soovib, et talle pandaks kohustus omandada põhiharidus. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aivar Noodi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aivar Noodi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et näitajad, mis on esitatud, on tõepoolest kõrged just uute kuritegude toimepanemise riski poolest. Teised näitajad räägivad, et võiks ta ikka vabastada. See on kohtu otsustus, kohtu veendumus, kuidas Aivar Noodi elu tulevikus saab toimuma. Tal on olemas elukoht, kui ta vabaneb. Vabanedes saab ta koos elukaaslasega üürida korteri xxxx, mis asub veel lähemal xxx. Seal on tal olemas töökoht, seega tingimus töökoha näol on ka täidetud. Ta on peaaegu kogu karistuse kandnud. Ta on noor inimene, 25-aastane. Osa kuritegudest on toime pandud alaealisena. Materjalidest käib läbi, milline elu tal on olnud ja miks ta selline on. Pikaajaline vangistus on pannud teda mõtlema. Tal on elukaaslane ja väike alaealine laps, on toetav võrgustik, perekond. Ema on kohtule avaldanud, et soovib, et Aivar saaks koju tagasi. Ta saaks kohe asuda tööle, tahab minna õppima. Praegusel momendil on tal väike rahasumma olemas, mida ta saaks esialgu kasutada. Prokurör ei ole motiveerinud, miks seda taotlust ei võiks rahuldada. Üks distsiplinaarkaristus on lahtine, teine rikkumine on toime pandud aasta tagasi. Need distsiplinaarkaristused ei saaks nii palju mõju avaldada, et seda taotlust ei võiks rahuldada. Narkootikume pole ta kunagi tarvitanud, alkoholi ei ole ta 5 aastat tarbinud. Kaitsja loodab, et kuna tal on tugivõrgustik olemas ja kõik tingimused vabanemiseks täidetud, siis võiks ta uut elu alustada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja M N poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aivar Noodi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seda vaatamata sellele, et kinnipeetavat on 4 korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kohtu hinnangul võib kinnipeetava käitumist vangistuses pidada üldjoontes rahuldavaks, kuigi iseloomustusest nähtuvalt on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on lähiajal aegumas. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel, lõpetanud 8. klassi ning läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema juures, kus elavad ka tema alaealised poolvennad. Kinnipeetava ema ootab poja vabanemist ning kinnitab, et isikul on olemas palju toetajaid sugulaste näol, kes kõik ootavad teda koju. Lisaks on kinnipeetaval ka elukaaslane ning väike tütar, kelle kasvatamisest ta on huvitatud ning kelle nimel on valmis pingutama, et püsida seaduskuulekal teel. Isiku le on 6 garanteeritud töökoht onule kuuluvas firmas xxxx, mis aitab tagada tema materiaalset toimetulekut vabaduses. Lisaks on kinnipeetaval kogunenud ka vabanemisfondi 561,87 eurot, mis aitab tal esialgu vanglast vabanemisel toime tulla. Isik on väljendanud ka selget soovi vabanemisel jätkata õpinguid ja omandada põhiharidus ning ta on palunud, et kohus vabastamise korral kohustaks teda põhiharidust omandama. Kinnipeetav on valmis vabanemisel alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning täitma talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. Kuigi Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et isikule tuleks anda võimalus näidata, et vangistuses viibitud aeg, mis on enam kui 5 aastat, on oma eesmärgi täitnud ning ta suudab ülejäänud karistusaja kanda ära vabaduses kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Aivar Noodile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 23.12.2018 alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 212,88 eurot, sh õigusabi tasu kokku summas 120 eurot ja sõidukulud summas 92,88 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub kaitsjale hüvitamisele. Kaitsja taotles kohtuistungil sõidukulude jätmist riigi kanda.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus nõustub kaitsjaga ning leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib süüdimõistetule üle jõu ning jätab sõidukulud summas 92,88 eurot riigi kanda. Süüdimõistetu poolt kuulub hüvitamisele õigusabi tasu summas 120 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik