TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Riikliku süüdistuse esindaja Süüdistat

) §-st 159, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1 1.1 tunnistada R.B süüdi kindlustuskelmuses karistusseadustiku (KarS) § 212 lg 1 järgi ja asja rikkumises KarS § 203 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 212 järgi karistusena vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta ja 3 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.B-le katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.B ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.2 tunnistada Roland Feodorov süüdi asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 203 järgi karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Roland Feodorovile katseaeg 4 (neli) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Roland Feodorov ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.3 tunnistada Tõnu Schasmin süüdi asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 203 järgi karistusena vangistus 9 (üheksa) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 9 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Tõnu Schasminile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Schasmin ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.4 tunnistada Jaanus Laur süüdi asja rikkumises KarS § 203 järgi ja kindlustuskelmusele kaasaaitamises KarS § 212 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 203 järgi karistusena vangistus 7 (seitse) kuud; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 7 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Jaanus Laurile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Laur ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 tühistada süüdistatavatele R.B-le , Roland Feodorovile, Tõnu Schasminile ja Jaanus Laurile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud; 2.2 välja mõista riigi kasuks: 2.2.1 R.B-lt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 135 (ükssada kolmkümmend viis) € 25 senti; 2.2.2 Roland Feodorovilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 100 (ükssada) € 45 senti; 2.2.3 Tõnu Schasminilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € 52 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 110 (ükssada kümme) € 25 senti; 2.2.4 Jaanus Laurilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € 35 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 110 (ükssada kümme) € 25 senti. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (koos kohtuotsuse kirjalike põhjendustega); apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa (resolutsiooni) kuulutamisest, s. o hiljemalt

1. detsembril 2012; apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates 2
2. detsember 2012; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank, kontole nr 333416110002 Danske Bank või kontole nr 221023778606 Swedbank (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-11-3933“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392). 1. Kriminaalasja kohtumenetluse aluseks olevad asjaolud Süüdistusakt on menetlusdokument, mis käivitab kriminaalkohtumenetluse ja on kriminaalasja kohtuliku arutamise aluseks. Süüdistusakti põhifunktsioonideks on menetlusese (piiritlemisfunktsioon) kindlaksmääramine ning anda süüdistatavale kaitseõiguse teostamiseks ja kohtule menetluse toimetamiseks vajalik teave konkreetse teoetteheite ja prokuratuuri õigusliku hinnangu kohta (informatsioonifunktsioon). Prokuratuur on esitanud

§ 154

( ) lg 2 kohaselt kohtule süüdistusi sisaldava süüdistusakti koos selle täiendustega (kohtutoimik lehekülg - edaspidi lühendatult tl: 1 – 8 ning 43 – 45). 1.1. Süüdistusakti põhiosa (

§ 154

lg 2) 1) kuriteo asjaolud; 2) kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse – väidetavalt püüdsid süüdistatavad tekitada varalist kahju 38 986,10 €. If P&C Insurance AS-le; tsiviilhagi esitanud ei ole; 3) andmed kuriteoga saadud vara kohta - ei ole esitatud; 31) karistust kergendavate ja raskendavate asjaolud – ei ole esitatud; 4) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 5) süüdistatavale kohaldatud tõkendid; 6) andmed varalise karistuse arvutamise või konfiskeerimise aluseks olevate asjaolude kohta – ei ole esitatud; 7) andmed karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise aluseks olevate asjaolude kohta, kui on olemas KarS §-s 872 sätestatud alused karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks – ei ole esitatud; 8) andmed sõltuvusravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude kohta - ei ole esitatud; 9) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava laste ja vara kohta – ei ole esitatud; 10) andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta – ei ole esitatud; 11) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: süüdistatav R.B - toimikust koopia tegemise tasu 10,25 €; süüdistatav Roland Feodorov: toimikust koopia tegemise tasu 0,45 €; süüdistatav Tõnu Schasmin: toimikust koopia tegemise tasu - 10,25 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 57,52 €; süüdistatav Jaanus Laur: toimikust koopia tegemise tasu 10,25 €, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 38,35 €. 1.2 Kuriteo asjaolud (

§ 154

lg 2 p 1) 3 04.03.2008 sõlmisid MPE Baltic OÜ, keda esindas firma juhatuse liige R.B ja Hansa Liising Eesti AS liisingulepingu nr 0192550L, mille kohaselt liisingufirma ostis LX Motors OÜ-lt 891 000.- krooni (56945,28 euro) eest mootorsõiduki (maasturi) Mercedes-Benz ML320, registreerimismärgiga XXX XXX . Maasturi vastutavaks kasutajaks sai MPE Baltic OÜ ning kasutajaks selle juhatuse liige R.B . Liisingueseme vabatahtlik kindlustusleping sõlmiti Hansa Varakindlustus AS-iga. 03.02.2010 kella 21.10 paiku korraldas R.B koos X.X, Roland Feodorovi, Tõnu Schasmin’i ja Jaanus Laur’iga nimetatud sõiduautoga Mercedes-Benz ML320 kindlustusjuhtumi esilekutsumise Viljandimaal Suure-Jaani vallas Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristis, mille käigus autosportlane Roland Feodorov sõitis sellega vastu puud selliselt, et avarii põhjustamises süüdlasena näidatud teis e osapoole ehk X.X’i sõiduki Chrysler Voyager kohustusliku liikluskindlustusega kindlustanud If P&C Insurance AS otsustas seda maasturit mitte taastada. Kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks võttis R.B ühendust oma tuttava Tõnu Schasminiga, et see aitaks teda liiklusõnnetuse korraldamisel ning viimane pöördus omakorda X.X poole, kes pidi oma kindlustatud sõiduautoga liiklusõnnetuses osalema. X.X oli Tõnu Schasminile varasemast tänu võlgu ja nõustus seetõttu kindlustuspettuses osalema. Tõnu Schasmin andis X.Xle konkreetseid juhiseid selle kohta, kus ja millal pidi liiklusõnnetus toimuma. 03.02.2010 õhtupoolikul sõitis X.X oma autoga Viljandi maakonda, kus sai kokku R.B , Tõnu Schasmini ja Jaanus Laur’iga ning koos sõideti Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristi. Seal selgitasid Tõnu Schasmin ja R.B X.X’ile, kummalt poolt ta peab oma autoga sõitma ja kustkohast tuleb teine auto, mis avarii teeb. Seejärel kirjutasid R.B ja X.X valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta. Pärast seda tuli kohale R.B tuttav Roland Feodorov, kes pani endale kiivri pähe ja kaelatoe kaelale. 03.02.2010.a. kella 21.10 paiku sõitis Roland Feodorov R.B kasutuses oleva mootorsõidukiga Mercedes-Benz ML320 Jaska teeristil tahtlikult teelt välja vastu jämedat puud. Seejärel sõitis X.X vastavalt kokkulepitule sõidukiga Chrysler Voyager samale ristmikule ning seal otse üle tee lumevalli. Samal ajal täitsid Jaanus Laur, Tõnu Schasmin ja R.B varem kokkulepitud ülesannet jälgida eemalt, kas ristmikule läheneb võõraid sõidukeid. 04.02.2010 Tallinnas teatas R.B kindlustushüvitise saamise eesmärgil liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele If P&C Insurance AS, kus oli kindlustatud X.X’i kasutuses olnud sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajana X.X. X.X andis 05.02.2010.a. ja 24.03.2010.a. ning R.B 12.03.2010.a. If P&C Insurance AS-le vale seletuse, mille kohaselt oli 03.02.2010.a. toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks X.X, kes enda sõiduautoga sõitis Suure-Jaani poolt mööda Jaska teed Viljandi-Olustvere teeristil ette mööda peateed Viljandi poolt Olustvere suunas liikunud sõiduautole Mercedes-Benz ML320, mida juhtis R.B. Väidetavalt üritas R.B kokkupõrke vältimiseks mööduda X.X sõidukist tagant, ehk vasakult, kuid libises teelt välja vastu puud. Selliselt püüdsid R.B, X.X, Roland Feodorov, Tõnu Schasmin ja Jaanus Laur kindlustuselt välja petta kindlustushüvitist summas 610 000 krooni, s.o. 38986.10 eurot, mis oli auto kindlustusjuhtumieelseks väärtuseks ning mille oleks kindlustus kuriteotunnuste avastamata jäämise korral maasturi omanikule - liisingufirmale hüvitanud ja MPE Baltic OÜ oleks vabanenud liisingumaksete edasise tasumise kohustusest. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et R.B kasutuses olnud maastur Mercedes-Benz ML320, registreerimismärgiga XXX XXX on varasemalt 27.03.2009.a. osalenud liiklusõnnetuses ning Swedbank Varakindlustus AS on kindlustusandjana tasunud sõiduki taastamise eest Silberauto Eesti AS-le arve 499 900 krooni (31949.43 euro) väärtuses. Seega oli R.B kasutuses oleva maasturi puhul tegemist varasemalt liiklusõnnetuses oluliselt kannatada saanud sõidukiga. 1.3. Süüdistusakti lõpposa (

§ 154lg 3; süüdistused Kar

Si järgi) 4

§ 154lg 3 kohaselt süüdistusakti lõpposas esitatakse süüdistatavale süüdistuse sisu ja kvalifikatsiooon Kar

S vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi Prokuratuur süüdistab R.B , Roland Feodorovi, Tõnu Schasmini ja Jaanus Lauri kindlustuskelmuses KarS § 212 lg 1 järgi selles, et nemad eesmärgiga petta If P&C Insurance ASlt välja sõiduki kindlustushüvitis, lavastasid isikute grupis koos X.Xga 03.02.2010.a. kella 21.10 paiku Viljandimaal Suure-Jaani vallas Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristis liiklusõnnetuse. Kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks R.B, kes kasutas AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvat mootorsõidukit Mercedes-Benz ML320, reg nr XXX XXX , värbas koos oma tuttavaga Tõnu Schasminiga liiklusõnnetuse lavastamiseks X.X’i ning andsid talle ülesande tasu eest sõita oma kasutuses oleva sõidukiga Chrysler Voyager reg nr XXX XXX , lumevalli. 03.02.2010 õhtupoolikul sõitis X.X oma autoga Viljandi maakonda, kus sai kokku R.B , Tõnu Schasmini ja Jaanus Laur’iga ning koos sõideti Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristi. Seal selgitasid Tõnu Schasmin ja R.B X.X’ile, kummalt poolt ta peab oma autoga sõitma ja kustkohast tuleb teine auto, mis avarii teeb. Seejärel kirjutasid R.B ja X.X valmis kindlustusele esitatavad andmed liiklusõnnetuse kohta. Pärast seda tuli kohale R.B tuttav Roland Feodorov, kes pani endale kiivri pähe ja kaelatoe kaelale. 03.02.2010.a. kella 21.10 paiku sõitis Roland Feodorov mootorsõidukiga Mercedes-Benz ML320 reg nr.XXX XXX ViljandiOlustvere tee Jaska teeristil tahtlikult teelt välja vastu jämedat puud. Seejärel sõitis X.X vastavalt kokkulepitule sõidukiga Chrysler Voyager reg nr XXX XXX , samale ristmikule ning seal otse üle tee lumevalli. Samal ajal täitsid Jaanus Laur, Tõnu Schasmin ja R.B varem kokkulepitud ülesannet jälgida eemalt, kas ristmikule läheneb võõraid sõidukeid ning kõrvaliste objektide lähenemisel sellest raadiotelefoni teel üksteisele teada anda. 04.02.2010 Tallinnas teatas R.B kindlustushüvitise saamise eesmärgil liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusettevõttele If P&C Insurance AS, kus oli kindlustatud X.X’i kasutuses olnud sõiduk, nimetades õnnetuse põhjustajana X.X. X.X andis 05.02.2010.a. ja 24.03.2010.a. ning R.B 12.03.2010.a. If P&C Insurance AS-le teadvalt vale seletuse, mille kohaselt oli 03.02.2010.a. toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks osapooleks X.X, kes enda sõiduautoga sõitis Suure-Jaani poolt mööda Jaska teed Viljandi-Olustvere teeristil ette mööda peateed Viljandi poolt Olustvere suunas liikunud sõiduautole Mercedes-Benz ML320, mida juhtis R.B . Väidetavalt üritas R.B kokkupõrke vältimiseks mööduda X.X’i sõidukist tagant, ehk vasakult, kuid libises teelt välja vastu puud. If P&C Insurance AS kindlustus leidis, et R.B kasutuses olnud maasturi taastusremont on ebaotstarbekas ning fikseeris sõiduki kindlustusjuhtumieelseks maksumuseks 38 986,10 eurot (610 000 krooni). Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja sõiduki maksumuse sõiduki omanikule välja maksmata. Süüdistuses kirjeldatud tegevusega püüdsid R.B , X.X, Roland Feodorov, Tõnu Schasmin ja Jaanus Laur If P&C Insurance AS-st saada kindlustushüvitist summas 38 986,10 eurot (610 000 krooni). 1.4. Süütegu KarSs Süütegu KarS § 212 järgi on sätestatud KarS 13. peatüki (Varavas ) KarS 2 jao ( ) 1. jaotises (Kelmus). KarS § 212. Kindlustuskelmus

§ 226

( stamine ja kohtusse saatmine) lg 4 kohaselt süüdistusaktile lisanud: 5 1) If P&C Insurance AS kuriteoavaldus (tl 10 - 11); 2) karistusregistri väljavõtted süüdistatavate andmetega: R.B kohta (tl 12); Roland Feodorovi kohta (tl 14-19); Tõnu Schasmini kohta (tl 21 ja 22); Jaanus Lauri kohta (tl 24 - 27): 3) tõkendi kohaldamise koopiad: R.B - elukohast lahkumise keeld (tl 13); Roland Feodorov - elukohast lahkumise keeld (tl 20); Tõnu Schasmin - elukohast lahkumise keeld (tl 23); Jaanus Laur - elukohast lahkumise keeld (tl 28); 4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta - ei ole esitatud. 1.

1. Süüdistatavate kohtu alla andmine
2. mai 2012 kohtumäärusega on antud süüdistavad kohtu alla (tl 51 - 56). 1.
3. Kannatanu If P&C Insurance AS seisukohad If P&C Insurance AS esindaja on avaldanud kohtule, et If P&C Insurance AS menetluses oli kahjujuhtum selle kohta, et 03.02.2010 kella 21.10 paiku toimus Viljandi Maakonnas SuureJaani vallas Viljandi-Olustvere tee Jaska teeristil liiklusõnnetus . Vastavalt If P&C Insurance ASle esitatud kahjuteatele ning osapoolte selgitustele põhjustas liiklusõnnetuse X.X, kes sõiduautoga Chrysler Voyager sõitis Suure -Jaani poolt mööda Jaska teed Viljandi-Olustvere teeristil ette mööda peateed Viljandi poolt Olustvere suunas liikunud sõiduautole Mercedes-Benz ML320, mida juhtis R.B . Väidetavalt üritas R.B kokkupõrke vältimiseks mööduda X.X sõidukist tagant ehk vasakult, kuid libises teelt välja vastu puud. X.X sõiduautoga Chrysler Voyager valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud If P&C Insurance AS poolt (kindlustuspoliis nr E4336918372). LkindlS § 2 kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning LkindlS §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LkindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Juhul kui liiklusõnnetus oleks toimunud osapoolte väidetud asjaoludel ning mitte etteplaneeritult oleks If P&C Insurance AS-l kohustus hüvitada sõiduauto Mercedes-Benz ML320 omanikule AS-le Swedbank Liising tekkinud kahju summas 38 986 € (610 000 krooni). Kindlustushüvitise maksmisega oleks vabanenud sõiduki vastutav kasutaja MPE Baltic OÜ liisinglepinguga võetud kohustustest. Seoses kriminaalmenetlusega ei ole If P&C Insurance AS juhtumit tunnistanud kindlustusjuhtumiks ning ei ole kahju hüvitanud. Kannatanu esindaja on kohtule esitanud: 1.7.
4. kindlustusleping - vastutav kasutaja X.X (tl 153); 1.7.
5. kindlustuspoliis E4336918372 (tl 154).
6. Prokuröri süüdistuste aluseks olevates asjaoludes esitatud ja kohtus uuritud tõendid Kohtulikul arutamisel on prokurör kooskõlas süüdistusaktiga esitanud ja avaldanud süüdistuse asjaoludes tõendid ning toetunud tõenditena esitatud tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele: 2.
7. R.B kahjuteade koos joonisega liiklusõnnetuse kohta (tl 59-60) – tõendab kindlustusandjale If P&C Insurance AS-le liiklusõnnetuse toimumisest teatamise fakti, ning R.B poolt kindlustusandjale valeandmete esitamist toimunu kohta. 2.2 Väljavõte Merzedes-Benz ML 320, XXX XXX registreerimistunnistusest (tl 61) – tõendab nimetatud sõiduki omanikku, vastutavat kasutajat ning kasutajaid. Registreerimistunnistusest nähtub, et auto omanikuks on AS Hansa Liising Eesti, vastutavaks kasutajaks on MPE Baltic OÜ ja kasutajateks Jaanus Laur, X.X ning R.B. 6 2..3 Väljavõte liikluskahju juhtumi nr E42101068L infost (tl 62) – tõendab R.B poolt kahjuteate esitamise aega, samuti sõiduki Mercedes-Benz ML 320 kahjustamise ulatust. Liikluskahjust nähtub väidetavas liiklusõnnetuses osalejate andmed, autode andmed ja märkusena on juurde toodud, et toimikusse on sisestatud täishäving. 2.
8. Sõiduki Merzedes-Benz ML 320, XXX XXX maksumuse hinnang (tl 63) – tõendab If P&C Insurance AS poolt tuvastatud sõiduki kindlustuseelset maksumust, sõiduki taastamisremondi maksumust, jääkväärtust ning kindlustusandja hinnangut taastamisremondi otstarbekuse kohta, seega tõendab kindlustushüvitisena väljamaksmisele kuuluva summa suurust ning kahju suurust, mis võinuks kindlustusandjale tekkida. 2.
9. Silberauto Eesti AS pakkumine (tl 64-66) – tõendab sõiduki Merzedes-Benz ML 320, XXX XXX taastamisremondi võimalikku maksumust. 2.
10. X.X seletus If P&C Insurance AS-le (tl 67, 68-70) – tõendab X.X poolt kindlustusandjale liiklusõnnetuse toimumise ja selle asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise fakti ja aega. 2.
11. R.B seletus If P&C Insurance AS-le (tl 71-72) – tõendab R.B poolt kindlustusandjale liiklusõnnetuse toimumise ja selle asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise fakti ja aega. 2.
12. Tõnu Schasmini seletus If P&C Insurance AS -le (tl 73-74) – tõendab Tõnu Schasmini poolt kindlustusandjale liiklusõnnetuse toimumise ja selle asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise fakti ja aega. 2.
13. Väljavõte MPE Baltic OÜ kodulehelt (tl 75) – tõendab R.B ja Roland Feodorovi omavahelist seotust läbi MPE Baltic OÜ. 2.
14. Swedbank Liising AS vastus liisingumaksete tasumise kohta (tl 76) – tõendab Swedbank Liising AS-le liisingumaksete tasumist sõiduki Merzedes-Benz ML 320, XXX XXX eest MPE Baltic OÜ poolt kuni 09.03.2010 ning edasiste maksete tasumata jätmist. 2.
15. Swedbank Varakindlustus AS vastus ja selle lisad (kahjutoimiku AK0913231 materjalid sõidukiga Mercedes Benz ML 320 XXX XXX 2009.a. toimunud liiklusõnnetuse kohta-AS Silberauto Eesti arve, Falk Autoabi OÜ arve pukseerimisteenuse eest, Swedbank Varakindlustuse garantii taastusremondi teostamiseks, R.B kahjuteade, Hansa Varakindlustuse kahjukomisjoni otsus (tl 77-109) - tõendavad nimetatud dokumendid asjaolu, et maastur Mercedes Benz ML 320 reg märgiga XXX XXX on varasemalt osalenud liiklusõnnetuses, mille tagajärjel sai sõiduk oluliselt kannatada. 2.
16. 22.11.2010.a. jälitusprotokoll

§ 117

alusel teostatud jälitustoimingu kohta (tl 110114) – tõendab asjaolusid, et kõik süüdistatavad on omavahel vahetult enne ja pärast liiklusõnnetuse lavastamise aega tihedalt telefoni teel suhelnud, samuti asjaolu, et süüdistatavad viibisid liiklusõnnetuse lavastamise ajal Viljandi maakonna vastava piirkonna mastide levialas. 2.

1. tunnistaja X.X ütlused – tõendavad teelt väljasõitnud Mercedes-Benz maasturi sündmuskohalt äravedamise asjaolusid, sealhulgas kuriteosündmuse toimumise aega. Ristküsitlusel kohtus tunnistaja avaldas, et puksiiriabi teenuse osutamisel toimetas sündmuskohalt ära esiotsa vigastustega auto; väljakutsujaks oli R.B nimeline isik. 2.14 Tunnistaja X.X ütlused – tõendavad R.B , Roland Feodorovi, Tõnu Schasmini ja Jaanus Lauri tahtlust 03.02.2010 sõidukiga Mercedes Benz ML 320 reg märgiga XXX XXX kindlustusjuhtumi esilekutsumiseks, samuti kõikide süüdistatavate tegevust ja rolli kindlustusjuhtumi esilekutsumise ettevalmistamisel ning läbiviimisel ja kindlustusandjale valeandmete esitamisel. X.X andis kohtus ütlusi talle liiklusõnnetus lavastamise kohta tehtud ettepaneku, ettevalmistamise ja selles osalemise kohta. Küsitlusel tundis ära ja osundas X.X ja Jaanus Laurile, kes jõudis õnnetuspaika pisut hiljem. Maasturit ei õnnestunud puu juurest kätte saada ja tuli kutsuda puksiir. 7 Küsitlusel tundis ära ja osundas Tõnud Schasminile, kes tegi ettepanku liiklusõnnetuse korraldamiseks. Küsitlusel tundis ära ja osundas Roland Feodorovi, kes vastavalt kokkuleppele sõitis maasturiga vastu puud. 2.
2. 04.06.2010.a. Roland Feodorovi fotode järgi X.Xle äratundmiseks esitamise protokoll – süüdistusakti kohaselt tõendab asjaolu, et kuriteo sündmuskohal viibis ja kuriteo toimepanemisest võttis osa Roland Feodorov. 2.
3. 04.06.2010.a. Jaanus Lauri fotode järgi X.X’ile äratundmiseks esitamise protokoll – süüdistusakti kohaselt tõendab asjaolu, et kindlustusjuhtumi lavastamise sündmuskohal viibis ja kuriteo toimepanemisest võttis osa Jaanus Laur. 2.
4. Süüdistatava R.B ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad R.B seotust kaassüüdistatavate Jaanus Lauri, Tõnu Schasmini ja Roland Feodoroviga, samuti Jaanus Lauri kohalolekut kindlustusjuhtumi lavastamise sündmuskohal. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: Roland Feodoroviga suhtleb seoses ärilise tegevusega; samuti suhtleb tihti Jaanus Lauri ja Tõnu Schasminiga. 2.
5. Süüdistatava Roland Feodorovi ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad Roland Feodorovi seotust R.B-ga ja Jaanus Lauriga. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: R.B tunneb pikemat aega, samuti Jaanus Lauri, kes on R.B mehhaanik autospordiga seonduvalt; kasutas R.B-ga ühiselt sõiduautot Mercedes-Benz. 2.
6. Süüdistatava Tõnu Schasmini ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad Tõnu Schasmini seotust R.B, X.X, Roland Feodorovi ja Jaanus Lauriga. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: tunneb R.B Roland Feodorovi ja Tõnu Schasmini juba aastaid seonduvalt osalemisega ühistel autospordi võistlustel. 2.
7. Süüdistatava Jaanus Lauri ütlused – süüdistusakti kohaselt tõendavad Jaanus Lauri seotust R.B , Tõnu Schasmini ja Roland Feodoroviga, samuti Jaanus Lauri viibimist kindlustusjuhtumi lavastamise sündmuskohal. Süüdistatava ristküsitlusel kohtus antud ütlused: tunneb R.B,t Roland Feodorovi ja Tõnu Schasmini juba aastaid seonduvalt osalemisega ühistel autospordi võistlustel. Prokurör esitas kohtule kohtuistungil tõenditena täiendavalt: 2.
8. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
9. jaanuari 2010 määruse kriminaalasja osalises lõpetamises. Määruse kohaselt on kriminaalasjas osaliselt menetlus lõpetatud X.X suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõtu

§ 202lg 2 p 2 kohaselt (tl 149 ja 150).

2.

1. Väljavõtted rahvastikuregistrist Roland Feodorovi, tema pereliikmete ja elukoha kohta xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx - kinnitavad asjaolu, et Roland Feodorovi perekond ei ole Roland Feodorovi poolt kirjeldatud viisil seotud xxxx-xxxxxx xxxxxxxx x elukohaga (tl 202-210); 2.
2. Elisa Eesti AS vastus prokuratuuri päringule järgmiste mobiilsidemastide levialade asukoha/suuruse kohta: Taksopark 1 ; Haage 5 ja Viiratsi 2 - koosmõjus jälitustoimingu kohta koostatud protokolliga kinnitab asjaolu, millises piirkonnas oli Roland Feodorovi telefoninumber 03.02.2010.a.kasutusel (tl 211-215).
3. Kaitse seisukohad ja esitatud asjaolud

§ 227

( ) lg 3 p 1 ja 2 kohaselt kaitseaktis märgitakse millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks ning tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esitada, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 8 Allpool on esitatud kriminaalasjas tõendamiseseme seisukohalt olulised seisukohad ja asjaolud, milledega kaitse pool kaitseaktides ja kohtulikul uurimisel on esitanud ja käsitlenud. 3.

1. R.B kaitsja R.B kaitsja (jurist Toomas Alp) on kaitseaktis kõige esmaselt väitnud, et R.B ei olnud kindlustusjuhtumi korral kindlustushüvitist saavaks isikuks. Kaitsja väitel süüdistusversioonist lähtuvalt ei oma R.B üldse mingisugust puutumust liikluskahju võimaliku hüvitamisega ja tema kuulub esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele süüteokoosseisu puudumise motiivil. Kaitsja omapoolseid tõendeid kaitseaktis ega kohtulikul arutamisel ei esitanud. 3.
2. Tõnu Schasmini kaitsja Süüdistava Tõnu Schasmini kaitsja (jurist Toomas Alp) ei ole kaitseaktis süüdistuses esitatud asjaolusid kindlusjuhtumi esilekutsumises omaks võtnud. Kaitsja on osundanud, et süüdistuse tekst on identne R.B-le esitatud süüdistusega, kuid faktiliselt süüdistatakse teda selles, et tema muretses isiku, kelle abil lavastada liiklusõnnetus. Seega on süüdistuse formulatsiooni kohaselt tegemist intellektuaalse kaasaaitamisega, kuna aga faktiliselt keegi midagi kindlustuselt ei rahalises vääringus ega muul viisil varas hüvitiseks ei saanud, on süüdistuse tekstist tulenevalt tegemist kuriteo katsega. Kaitsja on seisukohal, et süüdistusakti tekst verbaalselt eeldab Tõnu Schasminile süüdistuse esitamist kuriteokatsele kaasaaitamises. Kuid seda eeldusel, et põhitegu on tõendatud, ilma selleta ei saa kaasaaitamistegu eksisteerida. Kuna põhitegu tõendatud pole, ei ole Tõnu Schasmini tegevuses Kars § 212 lg-s 1 ettenähtud süüteokoosseisu. Kaitsja omapoolseid tõendeid kaitseaktis ega kohtulikul arutamisel ei esitanud. 3.
3. Jaanus Lauri kaitsja Süüdistava Jaanus Lauri kaitsja (jurist Toomas Alp) ei ole kaitseaktis süüdistuses esitatud asjaolusid omaks võtnud. Kuigi süüdistuse tekst on identne kriminaalasjas teistele isikutele esitatud süüdistusega, seisneb tema tegevus väidetavalt varem kokkulepitud ülesande täitmises jälgida eemalt, kas ristmikule läheneb võõraid sõidukeid ning kõrvaliste objektide lähenemisel sellest raadiotelefoni teel üksteisele teada anda. Jaanus Lauri tegevusele hinnangu andmine on tõendite hindamise küsimus. Kaitsja omapoolseid tõendeid kaitseaktis ega kohtulikul arutamisel ei esitanud. 3.
4. Roland Feodorovi kaitsja Süüdistava Roland Feodorovi kaitsja (advokaadi vanemabi Sirle Kalma) ei ole kaitseaktis süüdistuses esitatud asjaolusid omaks võtnud. Kaitsja on kaitseaktis leidnud, et süüdistus ei ole põhjendatud ning Roland Feodorov ei ole talle inkrimineeritavat kuritegu toime pandud. Kaitsja ei ole omaks võtnud ühtegi süüdistusaktis esitatud asjaolu. Kaitsja väitel ei ole süüdistusaktist lähtuvalt võimalik oma kaitseülesannet täita, kuna süüdistusaktist pole aru saadav, mida Roland Feodorovile konkreetselt ette heidetakse. Kaitsja esitas ja avaldas kohtule kohtuistungil tõenditena: 3.4.
5. Eesti Liikluskindlustuse fondi 03.09.2010 istungi protokoll (tl 182 ja 183) – iseloomustab If P&C Insurance AS käitumist oma klientide suhtes. 3.2.
6. Eesti Liikluskindlustuse fondi 10.09.2010 liikluskahju E42102816E otsus (tl 184 – 186) ja istungi protokoll (tl 192 – 194) - iseloomustab If P&C Insurance AS käitumist oma klientide suhtes. 3.2.
7. Feodorovale maksekorraldused (tl 187 ja 188) – nähtub If P&C Insurance AS poolt – tõendab liikluskahjuga tekitatud kahju hüvitamine ja sellest tulenevalt kindlustusfirma motiivi olemasu Roland Feodorovi süüdi lavastamiseks. 3.2.
8. Swedbank Liising AS vastus päringule (tl 189), millest nähtub, et Swedbank Liising AS ei ole nõudeid Roland Feodorovi vastu – välistab süüdistuse võõra vara rikkumises. 9 3.2.
9. Kinnistusraamatu väljatrükk xxxxxxxx x-x xxxxxx-xxxxxxxx xxxxx kohta (tl 197) – tõendab asjaolu, et Roland Feodorovi elukoht liiklusõnnetuse toimumise ajal xxxxxx xx-x xxxxxxx-xxxxxx xxxx ja et antud korteriomand kuulub Roland Feodorovi vennale. X X.
10. Poolte seisukohad süüs ja karistamises Prokurör taotles kohtus süüdistatavate süüdimõistmist ja karistamist KarS § 212 lg 1 järgi. Prokuröri hinnangul süüdistatavate plaani täielikul õnnestumisel järgnenuks kindlustusandjale kahju, mis ulatub üle suure kahju piiri. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud karistada süüdistatavaid sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigiga - rahalise karistusega ja tuleb valida vangistus. Teopanuse osas oli süüdistatavatest määravam roll R.B ja Roland Feodorovil. Karistuse valikul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kindlustusandjale kahjulikku tagajärge ei saabunud ning seetõttu on võimalik isikute mõistetud vangistusest tingimuslik vabastamine ja määrata R.B-le ja Roland Feodorovile KarS § 73 lg 1 aluse katseaega ning Tõnu Schasminile js Jaanus Laurile katseaeg 3 aastat. Kaitsjad taotlesid süüdistatavate õigeksmõistmist süüdistuste tõendamatuse tõttu.
11. Kohtu põhjendused süüdistuste asjaoludes, kuriteokoosseisus ja süüs 5.
12. Tõendite hindamine ja süüdistuse asjaolude tõendatus Tõendite ja asjaolude analüüsil osundab kohus

§ 15

(Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisus) lg-le 1, mille kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud. Kohtulikul arutamisel prokuröri esitatud ja uuritud tõendid on käsitletud käesoleva kohtuotsuse p-s 2 ja kaitse esitatud ja uuritud tõendeid käesoleva kohtuotsuse p-s 3.4. Tõendeid ja asjaolusid analüüsides juhindub kohus

§-st 60. ( ) lg-st 1, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (

§ 60lg 2).

Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest (

§ 60lg 3).

Tõendamiseseme asjaolud on sätestatud

§-s 62.

§ 62

. Tõendamisese Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. 5.1.

1. Esmalt osundab kohus kriminaalmenetluses sätestatud süüdistusakti ja kaitseakti vahekorrale, mille kohtule esitatu peaks võimaldama kohtulikuks menetluses välja selgitada kohtumenetluste poolte (prokurör ja kaitsjad) vaidlustamata asjaolud ja tõendid, milliseid ei ole vaidlustatud. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid jõudnud vaidlustamata asjaoludeni või tõenditeni. Kohtu hinnangul ei ole esitanud sellekohaseid seisukohavõtte eelkõige kaitse pool, kuna kaitseakti sisu kohta on kriminaalmenetluses otseselt sätestatud, et selles esitatakse omaksvõetud asjaolud. 5.1.
2. Kohus osundab süüdistusaktis esitatud süüdistuste kirjelduslikule laadile, sisaldades muuhulgas kindlustusandja seisukohta. Kohtu hinnangul kriminaalseaduste mõtte kohaselt piisab süüdistuse puhul KarS-s sätestatud õigusvastase käitumise kirjeldusega ajas ja ruumis (aja ja koha fikseeringutega). Riik esitab prokuratuuri kaudu süüdistatava vastu karistusõigusliku nõude, 10 taotledes konkreetsel faktilisel ja õiguslikul alusel kohtult isiku kuriteos süüditunnistamist ning sellest tulenevate karistusõiguslike järelmite kohaldamist. 5.1.
3. Kindlustuskelmuse puhul on kahjustatav õigushüve kindlustusandja vara, kujutades endast (VÕS) sätestatud kindlustuslepingu (VÕS
4. osa Kindlustusleping; § 422 - § 567) rikkumist. Kuna kindlustuskelmuse puhul on kahjustatav õigushüve kindlustusandaja vara, siis peab kohus vajalikuks käsitleda VÕS olulisemaid sätteid ja mõisteid kindlustuslepingu puhul. VÕS § 422 ( ) lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 (Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk) lg 1 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse (VÕS § 423 lg 2). VÕS § 424 (Kindlustatud isik ja kindlustatud ese) lg 1 kohaselt kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud (VÕS § 424 lg 2). VÕS § 426 (Kindlustussumma) lg 1 kohaselt kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). Kindlustuslepingu (tl 153) kohaselt on kindlustusvõtjaks R.B ja kindlustusandjaks If P&C Insurance AS. 5.1.
5. Kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve on üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa kindlustusandja varast. 5.1.
6. Lähtuvalt esitatud süüdistuse sisust on asjas tõendamisesemeks kindlustusjuhtumi esilekutsumises osalemine süüdistatavate poolt. Samas sisaldub süüdistuse asjaolude kirjelduses ka süüdistatavate poolt võõra asja, s. o mootorsõiduki Mercedes-Benz ML320 rikkumine. Nähtuvalt liisingulepingust (tl 77 - 81) kuulus mootorsõiduk Hansa Liising Eesti AS-le. Asja rikkumine on sätestatud KarS §-s 203 ( ), mille kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kaitstavaks õigushüveks on võõras asi. Seega tõendamisesemeks ka mootorsõiduki rikkumisega selle omanikule olulise kahju tekitamine. 5.1.
7. Süüdistustes esitatud asjaolud süüdistavate osalemises kindlustusjuhtumi esilekutsumises ja üheaegselt ka võõra vara rikkumises leidsid kohtulikul uurimisel usaldusväärselt tõendamist. 5.1.6.
8. X.X ütlused. Kohtuistungil andis X.X kohtule usutavaid ja üksikasjalikke ütlusi liiklusõnnetuse planeerimise, korraldamise ja toimumise kohta. X.X ütlustest nähtub, et ettepaneku liiklusõnnetuse lavastamises osalemiseks tegi Tõnu Schasmin. Nõustus, kuna Tõnu Schasmini varasema korduva abistamise eest oli vaja sooritada vastuteene. Enne liiklusõnnetuse lavastamist täitis ta koos R.B-ga kindlustusfirma jaoks andmed, nende kohaselt oli planeeritava liiklusõnnetuse tekitajaks X.X ja kannatajaks pooleks Ruve 11 R.B; õnnetuse skeemi koostamise kohta andis juhiseid R.B . Maasturi juhil Roland Feodorovil oli peas kiiver ja ka kaelatugi. R.B , Tõnu Schasminil ja Jaanus Lauril olid raadiojaamad ning nende ülesandeks oli teeotstel jälgida, et kedagi ei tule. Kui kõik olid liiklusõnnetuse lavastamiseks oma kohtadel, sõitis kõige enne maastur, mille roolis oli Roland Feodorv, vastu puud ning seejärel sõitis ta oma autoga lumevalli nagu varasemalt oli planeeritud. Peale liiklusõnnetuse lavastamist sai oma auto ilma vigastusteta R.B abiga lumevallist kätte. Maasturit üritas Jaanus Laur oma autoga välja tõmmata kuid see ei õnnestunud. R.B kutsus maasturi väljatõmbamiseks kohale puksiirauto. 5.1.6.
9. Jälitustoimingu protokoll. Süüdistatavate omavaheline suhtlus vahetult enne ja pärast johtub jälitusprotokollist. Jälitustoimingu protokollist on nähtavad asjaolud, et liiklusõnnetuse lavastamise eelsel õhtul on omavahel suhelnud R.B ja Roland Feodorov, X.X ja Tõnu Schasmin, Tõnu Schasmin ja R.B, kes kõik on X.X ütluste kohaselt liiklusõnnetuse lavastamisega seotud. Eeltoodu ühtib X.X ütlustega selles, et eelmisel päeval lepiti kokku õnnetuse lavastamise ajas. Prokurör on põhjendatult osundanud asjaoludele, et X.X ütlused ühtivad jälitusprotokollis fikseerituga. Jälitusprotokolli kohaselt suhtlesid liiklusõnnetuse lavastamise päeval juba hommikust peale omavahel süüdistatavad ja ka X.X. Nimetatud asjaolu kinnitab aktiivset tegutsemist kindlustuskelmuse planeerimisel. X.X kohtuistungil antud ütluste kohaselt küsis ta 03.02.2010.a. õhtupoolikul Tallinnast sõitma hakates mitmel korral helistades Tõnu Schasminilt nõu, kuidas jõuda Võhma risti - see asjaolu haakub jälitusprotokollist nähtava infoga, et Tallinnast teele asudes helistas X.X mitmel korral Tõnu Schasminile. X.X sõnul olid asjaosaliste telefonid vahetult liiklusõnnetuse lavastamise ajal välja lülitatud, vältimaks nende asukoha kindlakstegemist. Ka see haakub jälitusprotokollis tuvastatuga, et vahetult enne kindlustusjuhtumi esilekutsumist ei toimunud välja - ega sissehelistamisi. X.X sõnul oli R.B ja Roland Feodorovil 03.02.2010.a. õhtul telefoniühendus, mille käigus R.B päris aru, kui kaugel Roland Feodorov Võhmast on. Jälitusprotokollist nähtuvalt on toimunud kõne Roland Feodorovi ja R.B vahel kell 18.20 ja siis on Roland Feodorov Võhmale lähenemas, asudes siiski veel Viiratsi piirkonnas. (prokuröri poolt esitatud täiendav materjal mastipiirkondade leviala kohta). Jälitusprotokolliga ei ole kooskõlas Roland Feodorovi ütlused. Tema sõnul mäletab ta täpselt, et oli 03.02.2010.a. oma elukohas xxxxx-xxxxxxxx xxxxx xx , mis kuulus ta vennale ja kus ta elas mitu aastat. Jälitusprotokolliga ja infoga mobiilsidemastide leviala kohta tuvastatu kohaselt asus Roland Feodorovi poolt pidevalt kasutatav telefon (number) hoopis sellel päeval Tallinnas, sest kui R.B on helistanud Roland Feodorovile kell 12.26, on kõne vastu võetud Tallinnas. Kõneeristusest nähtuvalt on Roland Feodorov sõitnud sellel päeval Tallinnast Tartu maakonna kaudu Viljandi maakonda, lähenedes Viljandi poole ilmselt nö altpoolt Võrtsjärve ja läbides xxxxxxxxxx xxxxx (Feodorovi registreeritud elukoht). Sellise järelduse saab teha Feodorovi poolt R.B-le tehtud kõnede eristuse pinnalt, kuna süüdistatav on olnud siis mastide Haage 5 ja Viiratsi 2 levialas. Suure-Jaani 2 masti levialasse on süüdistatav lõpuks küll jõudnud, sest järgmise päeva varahommikul on vastu võetud kõne selle masti piirkonnast. 5.1.6.
10. Kaudsed asjaolud. Nähtuvalt süüdistatavate eneste ütlustest on nad varasemalt pikemad aega tuttavad ning nad on olnud kõige tihedamalt suhelnud motospordiga seonduvalt ja koos ka autospordi võistlustel 12 osalenud. Süüdistatavate varasem suhtlemisest, X.X ütlustest ja jälitusprotokollist ütlustest järeldub, et süüdistatavad planeerisid liiklusõnnetuse lavastamise. Lavastatud liiklusõnnetuse üks autojuht X.X oli väljaspool süüdistatavate tutvusringkonda, mis jättis mulje juhuslikel asjaoludel asetleidnud liiklusõnnetusest. 5.1.6.
11. Süüdistust kinnitavate tõendite usaldusväärsus. Kohtul ei ole alust kahelda X.X kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. Üheks tema antud ütlusi kinnitavaks asjaoluks on nende haakumine jälitustoimingute tulemustega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et X.X ütlused oleks tingitud süüdistatavate suhtes tingitud vihavaenust nende vastu. Üksikasjalik kirjeldus liiklusõnnetuse lavastamise ettevalmistamisest ja selle korraldamisest on usutavad arvestades süüdistatavate omavahelist varasemat läbisaamist. Asjaolu, et X.X osales ise kindlustusjuhtumi esilekutsumises ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. 5.1.
12. Süüdistatava R.B väitel leidis aset liiklusavarii tema juhitud autoga ning sellest tulenevalt pöördus ta vastavasisulise avaldusega kindlustusandja poole. Ka kaassüüdistatavate väitel pole nad osalenud kindlustusjuhtumi esilekutsumises, R.B ja X.X juhitud sõiduautodega leidis aset liiklusavarii, millest nad said avariijärgselt teada. Süüdistatava Roland Feodorovi väitel tema maasturi Mercedes juht liiklusavarii toimumise ajal ei olnud ning liiklusõnnetus toimumise ajal
13. veebruaril 2010 oli ta tõenäoliselt Suure-Jaani linnas. Süüdistatavate väited ei ole usutavad, kuna on kummutatud X.X usaldusväärsete ütlustega. 5.1.
14. Paljasõnalised on Roland Feodorovi kaitsjate väited, e kindlustusandja esindaja poolne Roland Feodorovi ähvardus on tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse põhjuseks. 51.
15. If P&C Insurance AS kuriteoavaldus ei ole kohtu hinnangul tõend. Kuriteoavaldus on

§ 226lg 4 kohaselt obligatoorne süüdistusakti lisa.

Küll on kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised avalduse lisad, mis kirjeldavad väidetavat kindlustusjuhtumit. 5.1.

1. Kaitse pool ei ole kohtulikul uurimisel esitanud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks süüdistatavate mitteviibimine süüdistuses viidatud ajal ja kohas. 5.
2. Kuriteo koosseisu ja süü analüüs Riikliku süüdistuse toetamine prokuröri poolt eeldab tõendamiseseme ühe osana süüteokooseisu elementide käsitlemist. Kohtu hinnangul võistlevus kriminaalmenetluses ei piirdu ainuüksi tõendite esitamisega, vaid see peaks poolt tipnema kohtuvaidluste eelselt asja kohtuliku arutamise staadiumis sisulise käsitlusega kuriteokoosseisu esinemises või selle puudumises. Kuigi sellekohane võistlevus kohtulikus menetluses ei kajastunud on kohus kohustatud käsitlema oma põhjendustes süüteo koosseisulisi elemente. 5.2.
3. Kindlustusleping eeldab kindlustatud esemele kahju tekitamist kindlustusriskist (VÕS § 423 lg 2) tekitatud ohu realiseerumise tõttu. Kindlustusjuhtumi esilekutsumise korral ei realiseeru nimetaud risk, vaid süüdlane kutsub sündmuse ise esile. Seega on vajalik sündmuse reaalne toimumine, kuid erinevalt lepingust ei ole tegemist ohu realiseerumisega, vaid kindlustusvõtja enda teoga. Koos kindlustuskelmusega on süüdistatavate tegevus käsitletav maasturi rikkumisena. KarS § 203 ( ) kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Asja rikkumisel on kuriteo objektiivne koosseis asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Kuriteoga tekitatud kahju hindamine on sätestatud karistusseadustiku rakendamise seaduse §-s 8 (Kuriteoga tekitatud kahju hindamine), mille p 1 kohaselt on s üütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju, on oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Vabariigi Valitsuse
4. detsembri 2011 määrusega nr 169 ( ) on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. Seega oluline kahju on määratletav 2 900 € (290x10). 13 5.2.
5. Teo objektiivselt küljelt on kindlustuskelmuse puhul tegu kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab KarS § 212 objektiivse koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest: kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seega on kindlustuskelmuse objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega. Kindlustuskelmuse kui kelmuse erikoosseisu avaldubki seega objektiivsete tunnuste väiksemas arvus. Süütegu on lõpule viidud kindlustusjuhtumi toimumisega. Mootorsõiduk Mercedes-Benz ML320 kuuulus Swedbank Liising AS-le. Võõra vara rikkumisega ja sellega olulise kahju tekitamisega vastab süüdistuses süüdistavate kirjeldatud tegevus objektiivselt küljelt KarS-s sätestatud asja rikkumise KarS § 203 tunnustele. MercedesBenzi avarii eelne hind oli 38 986,11 € (610 000 kr) ja taastamisremondi maksumus 24 501,85 € (386 500 kr) – see nähtub sõiduki maksumuse hinnangust (tl 63). Süüdistatavad tekitasid seega olulise kahju. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamine võimalik tsiviilmenetluse korras hagi esitamisega. 5.2.
6. Subjektiivsest küljest eeldab kindlustuskelmus koosseisu kõigi asjaolude suhtes tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab isik tegutsema kindlustusandjalt kindlustushüvise saamise eesmärgul, s. o kavatsetult. Asja rikkumise süüteokoosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust koosseisu asjaolude, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Nähtuvalt süüdistuste asjaolude tõendatusest tegutsesid süüdistatavad kavatsetult. Nad teadsid ja pidasid võimalikuks liiklusõnnetuse lavastamist ning võõra vara rikkumist ja seadsid selle endale eesmärgiks. 5.2.
7. Kindlustuspettuse subjektiks on üksnes vastutust loova erilise isikutunnusega isik, kindlustusvõtja. Muus isik saab olla osavõtja (kihutaja või kaasaaitaja vastavalt KarS §-le 22) isik 5.2.
8. Kuriteost osavõtt on käsitletud KarS §-s 22 ja eriline isikutunnus on sätestatud KarS §-s
9. KarS § 22.

§-s 175 (Menetluskulud). Vastavalt

§ 189

( ) lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2).

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava Tõnu Schasmini määratud korras kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,52 €. Süüdistatava Jaanus Lauri määratud korras kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 €.

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt: 1) kaitsealusele R.B-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 10,25 €; 2) kaitsealusele Roland Feodorovile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 0,45 €; 3) kaitsealusele Tõnu Schasminile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 10,25 €; 4) kaitsealusele Jaanus Laurile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 10,25 €.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale

§ 178kohaselt makstavad summad.

Tartu Maakohtu 02. novembri 2012 määrusest nähtuvalt

§ 175lg 1 p-st 2 tulenevaks menetluskuludeks 425 €.

16 Vastavalt

§ 180

( ) lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (

§ 180

lg 2).

§ 175lg 1 p-st 2 tulenev menetluskulu

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) R.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 135,25 (10,25 + 125) € riigi kasuks; 2) Roland Feodorovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 100,45 (0,45 €; + 100) € riigi kasuks. 3) Tõnu Schasminilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 €, riigi õigusabi tasu 57,52 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 110,25 (10,25 + 100) € riigi kasuks 4) Jaanus Laurilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 €, riigi õigusabi tasu 38,35 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 110,25 (10,25 + 100) € riigi kasuks. 8. Muud põhjendused ja selgitused kohtuotsusest tulenevalt

§ 312

( ) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

( resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavatele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud tulevad vajaduse äralangemisega tühistada.

§ 408

(Kohtuotsuse ja ) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (

§ 408

lg 6).

§ 412

(Kohtuotsuse ja ) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

( ) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Toomas Lillsaar Kohtunik 17