← Eesti

4-19-609/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. mai 2019 Kohtuasja number 4-19-609 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi Väärteoasi F.P (isikukood XXX) karistamises tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. veebruari
  3. a otsus F.P Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus muutmata ja F.P apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega tunnistati F.P süüdi
  9. jaanuaril 2019 deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning kaupa deklareerimata jättes, s.o TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, ning talle mõisteti karistuseks 20 päeva aresti. 1.
  10. Maakohus leidis, et F.P süü suurus on keskmisest suurem. Ta pani väärteo toime kavatsetult. Süüd suurendab ka see, et F.P on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja seda ka arestiga. Ka sigarettide kogus, mis deklareerimata jäi, on võrreldes eelmiste väärteoasjadega suurenenud. Kohtu hinnangul ei esine karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole tunnistanud enda süüd, kuid on samas tunnistanud 800 sigaretti „Compliment Super Slims 5“ enda jaoks toomist ja teatanud, et ei deklareerinud kaupa, kuna keegi ei pakkunud. 1.
  11. Vastavalt karistusregistri õiendile on F.P-le aastatel 2016-2018 määratud TS § 73 lg 1 (alates
  12. juulist 2017 TS § 69 lg 1) järgi nelja üldmenetluse otsusega kokku 1600 euro suuruses summas rahatrahve ning ühel korral üldmenetluse otsusega KarS § 279 lg 1 alusel 800 eurot trahvi, mis on Maksu- ja Tolliameti andmetel
  13. jaanuari
  14. a seisuga tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtuistungil, et rahatrahvid on endiselt tasumata. Seetõttu ei mõjutaks rahatrahvi mõistmine F.P edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada arestiga. Nähtuvalt MTA andmebaasi
  15. jaanuari
  16. a väljatrükist on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata kogusummas 2400 eurot ja seega uue rahatrahvi mõistmine ei saavutaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. 1.
  17. F.P süüd arvestades on põhjendatud teda karistada arestiga üle keskmise määra, s.o 20 päeva pikkuse arestiga. Oma järjekindla ebaseadusliku tegevusega näitab F.P üles hoolimatut suhtumist kehtiva õiguskorra suhtes. Saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, ei saa mõistetav karistus uue samalaadse väärteo toimepanemise eest olla kergem varasemast karistusest. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on F.P karistatud Viru Maakohtu
  18. veebruari
  19. a otsusega TS § 69 lg 1 järgi arestiga 15 päeva ning tegemist ei ole esimese korraga, kui menetlusalust isikut on samalaadse väärteo eest arestiga karistatud. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et F.P on karistatud Viru Maakohtu
  20. novembri 2017 otsusega arestiga 7 päeva ja Tartu Ringkonnakohtu
  21. septembri
  22. a otsusega arestiga 10 päeva. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis annaksid aluse mõista karistuse ositi kandmisele ning puuduvad andmed selle kohta, et oleksid olemas sellised tõendid, mille kogumist tulenevalt uurimispõhimõttest kaaluda. APELLATSIOON
  23. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.P , kes palub aresti asendada üldkasuliku tööga või anda talle võimalus aresti kandmiseks osade kaupa puhkepäevadel. F.P põhjendab oma taotlust sellega, et ta alustas
  24. märtsist 2019 Töötukassa määratud praktikat, kus osaleb esmaspäevast reedeni kell 8-
  25. Ta palub võimalust praktikat lõpetada, et tööd leida. F.P lubab õigusrikkumisi mitte toime panna, elada õiguskuulekalt ja töötada. VASTUS APELLATSIOONILE
  26. Apellatsioonivastuses palub kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 3.
  27. Kohtuväline menetleja osutab sellele, et F.P-le on aastatel 2016-2017 määratud TS § 73 lg 1 ja TS § 69 lg 1 alusel kuue üldmenetluse otsusega kokku 3200 eurot trahvi, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on
  28. aprilli 2019 seisuga tasumata. Lisaks on F.P Viru Maakohtu kohtuotsustega korduvalt eelnimetatud alustel karistatud arestiga ning üldkasuliku tööga. Viimastele kohtuistungitele ei ole F.P kohale tulnud, vaatamata sellele, et isikule on kohtukutsed edastatud. F.P ei ole kasutanud võimalust selgitada kohtule tema poolt toimepandud väärteo toimepanemise asjaolusid ning avaldada kohtule soovi kanda karistust üldkasuliku tööna või ositi, kuna on asunud tööpraktikale. Samuti ei ole kohtul olnud täiendavat võimalust hinnata isiku ütlustest tulenevalt väärteo toimepanemise subjektiivset külge F.P kasuks. Seega oleks põhjendamatu rahuldada apellatsioonimenetluses F.P taotlus karistuseks määratud arestiasendamine üldkasuliku tööga. 2

(4)3.
  1. Maakohus on varasemalt F.P palvel talle karistuseks määratud 20 päeva aresti asendanud üldkasuliku tööga, kuid kahjuks ei motiveerinud see isikut hoiduma järgmiste väärtegude toimepanemisest. F.P on regulaarselt esitanud tema suhtes tehtud maakohtuotsuste peale apellatsioonkaebusi, kasutades sellist taktikat kohtuotsuste jõustumise ja karistuse kandmise tähtaja saabumise pikendamisena. Samas on üheselt selge, et isik rahatrahve ei tasu ja arest on isikule ebameeldiv karistus, mis välistab tema ebaseadusliku tegevuse piiril. 3.
  2. F.P on kohtule
  3. märtsil
  4. a esitatud kaebuses lubanud lõpetada väärtegude toime panemise ning on asunud alates
  5. märtsist tööpraktikale, esitades kohtule selle kinnituseks individuaalse tööotsimiskava. Kohtuvälise menetleja jaoks ei ole ainuüksi individuaalse tööotsimiskava esitamine veenev, kuna mitmed asjaolud kinnitavad, et F.P lubadus ennast parandada ei ole usutav seni, kuni isik on enda käitumist reaalselt muutnud. F.P on
  6. märtsil 2019 pannud toime KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo (lisa 2 üldmenetluse otsus). F.P on
  7. aprillil 2019 pannud toime TS § 69 lg-s sätestatud väärteo (lisa 3-väärteoprotokoll). F.P piiriületusi analüüsides selgub, et näiteks
  8. märtsil, päeval mil ta väidetavalt tööle hakkas, ületas isik piiri üheksal korral. F.P ületab Eesti-Vene piiri süstemaatiliselt, lühiajaliselt ja massiliselt (lisa 4 - F.P piiriületuste väljatrükk). F.P ignoreerib oma käitumisega Eestis kehtivat korda ning on oma tutvusringkonnale negatiivseks eeskujuks. Eeltoodut arvestades on kohtuväline menetleja seisukohal, et F.P-le karistuseks määratud aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud ega nõustu F.P kaebusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et F.P apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. Menetlusaluse isiku taotlus asendada arest üldkasuliku tööga või määrata arest kandmisele ositi on põhjendamatu.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üldkasuliku töö kohaldamine põhjendatud. F.P on korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, kuid ta on sellegipoolest Venemaalt keelatud sigarettide toomist järjepidevalt jätkanud. F.P on karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga, kuid senised karistused ei ole mõjutanud F.P uutest õigusrikkumistest hoiduma. Harju Maakohtu
  11. detsembri
  12. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-9698 pöörati F.P-le salakaubaveo eest mõistetud vangistus just seetõttu täitmisele, et ta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidus. Ringkonnakohtul ei ole eeltoodust tulenevalt usku sellesse, et F.P teeks üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Seega jääb F.P taotlus KarS § 69 kohaldamiseks tagajärjetuks.
  13. Samuti ei rahulda ringkonnakohus F.P taotlust KarS § 66 lg 1 alusel aresti kandmiseks ositi. F.P tugineb apellatsioonis karistuse ositi kandmist taotledes sellele, et talle on määratud Töötukassa poolt siseviimistleja praktika. Kaebusele lisatud individuaalsest tööotsimiskavas märgitust nähtub, et vastav kava on koostatud
  14. veebruaril 2019 ning F.P-le on määratud praktika alates
  15. märtsist
  16. Selleks ajaks oli F.P-le maakohtu
  17. veebruari 2019 otsus aresti määramise kohta juba teada. Enne maakohtu poolt karistuse määramist tal töö- ega praktikakohta ei olnud. Kuna F.P maakohtu istungile ei ilmunud ning maakohtu poolt otsuse tegemise ajal tal praktikal käimise kohustust ei olnud, ei saanud maakohus nimetatud asjaoluga arvestada. 3
(4)
  1. Kuigi F.P on Töötukassa poolt ringkonnakohtule saadetud vastuse kohaselt
  2. a märtsis praktikal osalenud, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul antud olukorras karistuse ajatamine karistuse eesmärkidega kooskõlas. Karistuse ajatamise eesmärk on isiku sotsiaalsete sidemete kaitsmine ning stigmatisatsiooni ja kriminaalse eluviisi vältimine. F.P puhul on karistusregistri andmetest nähtuvalt tegemist järjekindla õiguserikkujaga, keda varasemalt samalaadsete süütegude eest korduvalt mõistetud karistused mõjutanud ei ole. Seega on tema hoiakud pikaajaliselt juurdunud ning puudub alus arvata, et just tööpraktikal osalemise võimalus on tema edasise õiguskuulekuse ja toimetuleku seisukohalt kaalukas asjaolu. Lisaks on tal on võimalik Töötukassa abi uue praktikakoha leidmiseks kasutada ka pärast aresti ärakandmist.
  3. Lisaks eeltoodule lihtsustaks aresti kandmine ositi nädalavahetustel F.P puhul uute väärtegude toimepanemist. Seda näitab asjaolu, et F.P Maksu- ja tolliameti poolt apellatsiooni vastusele lisatud piiriületuste väljatrüki kohaselt ka tööpraktikal osalemise ajal aktiivset piiri ületamist jätkanud. Samuti on teda pärast vaidlusaluse maakohtu otsuse tegemist kahel korral seoses Venemaalt kauba toomisega väärteokorras karistatud: F.P on Maksuja tolliameti poolt esitatud materjalide kohaselt juba
  4. märtsil 2019 pannud toime uue KarS § 279 lg-s 1 sätestatud väärteo ja
  5. aprillil 2019 TS § 69 lg-s sätestatud väärteo. Kuna karistusregistri andmetel on ta varasemalt kohtu määratud karistuste vabatahtlikust täitmisest korduvalt hoidunud, puudub ringkonnakohtul lisaks eeltoodule ka veendumus, et F.P ilmuks vabatahtlikult kindlaksmääratud päevadel aresti kandma.
  6. Ringkonnakohus jätab apellatsiooni piiridest väljudes maakohtu põhjendustest välja viited F.P-le
  7. novembril 2017,
  8. novembril
  9. a, ja
  10. septembri
  11. aastal määratud väärteokaristustele, kuna nende eest mõistetud aresti kandmisest on möödas enam kui aasta. Nimetatud karistused tuleb karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 järgi kustutada. Maakohtu põhjendustest viidatud osa väljajätmine ei muuda F.P-le mõistatavat karistust, kuna maakohtu tuginemine ülejäänud kehtivatele väärteokaristustele annavad sellegipoolest alust F.P-le 20-päevase aresti määramiseks. Nimelt on maakohus õigustatult viidanud sellele, et
  12. veebruaril 2018 mõistetud 15-päevane arest ei mõjutanud F.P samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks on talle TS § 73 lg 1 alusel korduvalt määratud rahatrahve, mis on tasumata. Seetõttu on maakohtu poolt F.P-le määratud 20-päevane arest karistuse eesmärkidega kooskõlas ning selle muutmiseks puudub alus.
  13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  14. veebruari
  15. a otsuse muutmata ja F.P apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.